KUJUND (0)

1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti?
Inimesed jälgivad juba iitsetest  aegadest  taevast,  püüdes  sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. 
Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi 
süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud 
ühiskonnad.  Päikesekalender , Kuukalender.
2.Mis on  tähtkujud ?
Aastaaegu määras  tähtkuju , kus  Kuusirp  nähtavale  olmus . Et aastasse  mahub  kuuloomisi umbes 12 
jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12  sodiaagi  tähtkujuks. Kaldea tähtarkade  järeltulijad  
katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate 
kordinaatidega määratud  hulknurk  taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed.
3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks?
Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et  vahemaad  tähtede vahel on kujutlematult suured. Me 
teame, et tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis aga et kaugused tähtede vahel on
suurusjärgus 1014  km, kulub lähimate tähtedeni jõudmiseks ka selliste kiiruste korral  miljoneid  aastatid.
4. Kirjeldage Maa liikumist.
Maa ei liigu ruumis vabalt, vaid läbi meteoorse ainepilve, mis pidurdab Maa  liikumist. Planeet kaotab 
energiat ja peaks lõpuks  langema  Päikesele. Lisaks pidurdusele kosmilises tolmus mõjutab planeetide 
liikumist teiste planeetide ja ka oma kaaslaste gravitstsiooniväli. Seega võib planeedi orbiit ja 
tiirlemisperiood  küll pisut muutuda, kuid orbiidi põhiparameetrid – kaugus Päikesst ja ekstentrilisus on 
aga väga püsivad suurused. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge natuke rohkem, kui tagumist 
külge. Et Maa  telg  on tõmbejõu suhtes  viltu - Maa aga  lapik - tekib  jõupaar , mis püüab telge õigeks 
tõmmata . Maa pöörleb ümber oma kujutleva telje ja tiirleb ümber Päikese. Maa teeb ühe täistiiru 
25725 aastaga.
Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: 
  tiirlemine  ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388
aastat; 
  pöörlemine  ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk
0,99727 ööpäeva; 
 telje pretsessioon orbiidi tasandi  normaali  ümber perioodiga 25725 aastat. 
5. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub?
Päiksesüsteemi planeediks on  taevakeha , mis
* tiirleb ümber Päikese
* on piisava massiga
* puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 
6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikst näha- tekib  päikesevarjutus . Kui Kuu 
vari katab Päikese täielikult, on tegu täieliku päikesevarjutusega, kui aga osaliselt siis on osaline 
päikesevarjutus. 
7. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)?
Pool Kuust on alati valgustatud ja pool alati valgustamata.  Erandiks  on kuuvarjutused, kus on siis näha 
ka rohkem kui poolkuud, või isegi terve Kuu. See osa, mis Kuust on valgustatud oleneb Kuu, Maa ja 
Päikese omavahelisest asendist, ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Olukorda, kus
on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 
8. Mis on  teleskoop ?
Teleskoop on mõõteriist, mis suurendab vaatenurka ja toob sellega  kauged  esemed ligemale.
9. Mida võimaldab astronoomile  teleskoobi  kasutamine?
Võimaldab astronoomidel kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetvälja tugevuse. 
Aitab mõista universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Kosmosesse viidavad teleskoobid 
võimaldavad lähemalt uurida erinevaid taevakehi ja neist proove võtta.
10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Korrapäran planeetide liikumine. Koosneb planeetidest, kosmosetolmust,  planeetid  kaaslastest, 
tähtedest, kustunud tähtedest. Päiksesüsteemi kuulub 9 suur planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- 
asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi ning teadmata kogus meteoorset ainet. 
Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte lihtsalt Päiksese ümber tiirlevat taevakehade kogumine, tugineb
korrapärasusele planeetide suurustes ja liikumises.
*   Planeedid  tiirlevad ümber Päikses samas suunas Päikese pöörlemisega.
* Orbiidi raadiused suurenevad kindla  seaduspärasuse  järgi.
* Planeetide orbiidid on ligiakudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
11. Loetlege 8 suurt planeeti.
Päikses gravitatsiooniväli hoiab planeete koos ja Päikses poolt kiiratud energia hoiab käigus enamus 
looduses toimuvatest protsessides. Jupiter,  Saturn , Maa,  Veenus , Uraan, Merkuur, Neptun, Marss.
12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained  ookeanides , mille teket seostatakse Kuu
külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulisuse, Kuu suunas väljaveninud
kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos  Kuuga . Seda 
liikumist takistavad vee raskus, merpõhja kuju, mandrid. Veetase muutusel on kindel ööpäevane  rütm - 
nim. loodeteks. Selle põhjuseks on peamiselt Maa ja Kuu vastastikkune külgetõmbejõud. Tingitud 
Maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord üks pool Kuu poole, kord teine pool Kuu poole. Kuu 
tõmbab veemassi enda poole tekitab tõusu. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgenb  Kuule , see 
toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäeva  2 tõusu ja 2  mõõna . Kuu loomise ja täiskuu ajal – kui 
Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel toimub 2 maksimaalset tõusu ja mõõna. 
13. Millest tekkisid planeedid?
Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajuainest. Aine kogunemine klompideks ja edasi
planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele.
14. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Päikese mass on üle 330000 korra suurem,  Maa massist. Päikese – tulikuum gaasiline taevakeha, 
läbimõõt 1,4 milj. kilomeetrit, mass 2* 1030  kg. 
15. Milline on Päikese  atmosfäär ?
Päikesele, kui gaasilisele kehale ei saa olla kindlat pinda. Päikese „atmosfäär“ koosneb 2  kihist - 
kroonist ja kromosfäärist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile. Kroon- 
ebakorrapärase kujuga nõrk  helendus  varjutatud Päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese 
läbimõõdu kaugusele. 
16. Kust saab Päike energiat?
Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi 
tuumadega. See nõuab väga kõrget temperatuuri ja suurt rõhku ning seetõttu saab toimuda vaid väga 
sügaval Päikese sisemuses. 
17. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?
Eraldub energia läbib 3/4 teest tsentrist pinnaseni  footonite  vahetuse teel. - seda nim, kiirguslikuks 
energiaülekandks. Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete 
kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 
18. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Juba vanaaja astronoomid püüdsid tähti  heleduse  järgi jagada, kasutades tähesuuruse mõistet. Kõige 
heledamad tähed olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise ja kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk oli 
eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam täht on  Siirius  – tähesuurusega -1,45.
19. Millest tekivad tähed?
Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku  suruma . Kosmiline  gaas  on niivõrd hõre, et isegi väga 
madalal temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, 
võtab selline täheke kohutavalt palju aega. Meie ei näe tekkivat tähte, kuna ümbritseva külma gaasi pilv
varjab tema kiirgust. 
20. Kuidas tekib tähe kiirgus?
Kui saabub moment, kus  tähe keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja täht 
pääseb maailmaruumi. 
21. Kuidas lõpeb tähe areng?
Tähe areng lõppeb siis, kui täht jõuab peajadani. Täht tõmbab kokku, temperatuur kasvab ning täht 
liigub HR- diagrammil vasakule, kuni jõuab peajadani st- vesiniku põlemise staadium.. Kui pilve, 
millest täht tekib pole sfääriline toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning auur osa gaasist jääb 
rõngana tähte ümbritsema. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskkohas 
tõuseb umbes 10 milj. kraadini , mis on vajalik – termotuumasüsteemiks. 
22. Mis on  Linnutee ?
Selgel ööl, tähistaevast vaadates näeme taevas helndavat  vööd  ehk  paela . See on linnutee tähevöö, mis 
kulgeb põhja- lõuna suunas. Linnutee tasandi läheduses ongi koondunud namik nähtavaid tähti. Ka 
need tähed, mis  tasandist  kaugemal asetsevad kuuluvad ka Linnute tähesüsteemi. Peale selle kuuluvad 
sinna gaasi – ja tolmudud, supernoovade plahvatusejäägid, tähekettad. Kettakujuline, läbimõõt umbes 
100  tuhat  valgusaastat. Ümbritsetud haloga, mis koosneb hõredast gaasist. Päike on 34000 valgusaasta 
kaugusel  galaktika  tuumast. 
23
   . Kirjeldage meie Galaktikat
Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikat hulka. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist on 
koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe  spiraalharu  sisemise serva lähedal. 
24
   . Kuidas klassifitseerida  galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe., 
Galaktikate tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure  laiuse  ja 
heledusega emissioonijooned. Klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi .
Galaktikatüübid:
*  elliptilised   galaktikad - ümar/ piklik kuju , heledus väheneb serva suunas. 
* spiraalsed galaktikad- väga erinevad
* spiraalharud- tähed, täheparved, tolm
* varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge  varras . 
Galaktikate 3  põhitüüpi :
* Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas.
* Markarjani galaktikad- tuum ja  mõhn  sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned,  ketas  näha väga 
nõrgalt. 
*  Kvasarid - peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi 
galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi. On ühed kaugemad 
objektid maailmaruumis. 
25
   . Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust.
Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel huljal, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna 
servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses 
pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 
26
    Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates.
Elliptilises galaktikas- tähti vaadeldakse kui põrkevaba ideaalse gaasi molekule, mis liiguvad iseenda 
poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. Galaktika ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt.
Spiraal galaktikas- lisandub elliptilisele keskosale pöörlev, gaasi sisaldav ketas, et gaas erinevalt 
tähtedest summutab kõik suhtelised liikumised, kujuneb ketas ühtlaseks, õhukeseks ja korrapäraselt 
pöörlevaks.  Sellise  ketta  tekke  tingimuseks  on gaasi ja pöörlemise olemasolu. Tähed liiguvad orbiidil 
sirgjooneliselt. 
27
   . Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks?
Aktiivseid galaktikaid eristab  normaalsest  tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 
Tuum erakordselt hele. Peaaegu iga galaktika sisaldab  tsentris  musta  auku . Paljudel galaktikatel on 
vaikses olekus ehk sinna ei lange peaaegu mingit ainet. Sellisel juhul loetakse galaktika mitteaktiivseks.
Kui aga toimub aine  langemine  musta auku, siis vabaneb selle käigus suur kogus energiat, mida on 
võimalik vaadelda kas siis röntgen,  ultraviolet  või raadio spektripiirkonnas. Niisuguseid galaktikaid 
nimetatakse aktiivseteks galaktikateks. 
28
   . Mis on kvasarid?
On väga  energiline  ja aktiivne galaktikatuum. On äärmiselt  eredad . Kvasarid on kokkusurutud ala 
massiivse  galaktika keskmes, mis ümbritseb spetsiaalselt must auku. 
29
   . Selgitage mõistet "Universumi kärgstruktuur".
Universumi kärgstruktuur- nim. ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud  kihid  
ümbritsevad tühje alasid. Galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. 
30
   . Mis on  Universum ?
Universum sai alguse suurest Paugust- kosmilisest plahvatuaset. Universum on maailmakõigsus- 
kõikide asjade kogusus.  Teaduses  mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu 
ainet ja energiat. Tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi, aine eraldumisest antiainest. Neutraalses 
gaasis saab võimalikuks gravitatsiooniline kondenseerumine st. Tihedate objektude tekkimine. 
Univrsum on ruumi, aja, aine ja energia  kooslus . 
31. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi  igapäevase  lõpliku nähtuse  lõputu  kordumise kaudu. 
Lõpmata pikk on aeg, kui igale päevale järgneb alati  samasugune  päev. Kuigi maailm on lõputu, me 
näeme temast siiski vaid lõpliku osa. See mida me näeme on kõigis suundads ja kõigil kaugustek 
ühesugune. Me võime eeldada, et maailm on kõikjal ühesugume.
32
   . Sõnastage kosmoloogiline printsiip.
Et eitada  jumaliku  loomisakti võimalust, tuleb oletada, et maailm on kõikjal ühesugune ja et ta  on seda 
ka alati olnud- see on kosmiline printsiip.  Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, 
sarnane meile nähtava Universumiosaga. 
33
   . Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)?
Kosmoloogiline printsiip on veendunud, et igale galaktikatega  tihedamalt  kaetud piirkondadele järgneb 
kaugemal hõredam piirkond ja vastupidi. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, 
sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt 
ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. 
See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa .
34
   . Mis on kosmoloogiline horisont?
Kosmiline horisont on meid ümbritsevas paisuvas Universumis olev mõtteline kauguspiir, mille tagant 
pole lõpliku kiirgusega leviv valguskiir veel meie vaatlusriistadeni jõudnud või ei jõuagi , kui neid 
lähendab objekt eemaldub kiiremini, kui levib valguskiir. 
35
   . Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus?
Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt  levida . Tänaseks on 
ta paisunud peaaegu tühja ning väga külma olekuni, kusjuures  paisumine  jätkub veel heas  tempos . 
36
   . Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust 
absoluutses ruumis?
Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt  lihtsate  
vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 Kkiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. 
Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile 
vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema 
lainepikkusega.  Wien 'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha 
jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus ; "soojem" 
piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub  Päikesesüsteem  
Karika tähtkuju suunas kiirusega (365 +- 18) km/s, mis  olekski  liikumine "absoluutses ruumis" 
37
   .  Mis on antroopsusprintsiip?  
Androopsusprintsiibi sisu: Maailm on selline, et seal saaks olla inimene, sest muidu ei oleks inimesel 
võimalik seda vaaelda ja kirjutada.