Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas on kultuur mind mõjutanud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mehele, kana, osadeks, traditsioone, saadab, omistama, siinne, nõod, abielluda, kultuuripiirkonnas, abielluma, kasvatusmeetodid, varasemast, põhimõtteks, pissib, tunnen, generatsioon, arvestab, heaoluühiskond, sõnavabadus, julgust, tegude, viisakus, muudki, distsipliin, rangus, kordi, vanadel, headel, aegadel, käsk, põli, tundide, nurgas, lõbustoob, pole kunagi eksisteerinud; meeli ei ole mul üldse; keha, kuju, ulatus, liikumine ja koht on kimäärid. Mis siis tõeks jääb? Võib-olla üksnes see, et mitte miski pole kindlalt teada. Ent kust ma tean, et kõigest äsja loendatust pole olemas midagi erinevat, mille puhul mingit võimalust kahelda ei ole? Kas pole olemas kedagi Jumalat või ükskõik mis muu nimi talle anda kes saadab minu sisse3 needsamad mõtted? Aga miks ma peaksin seda arvama. kui võiksin ehk isegi olla nende mõtete autor? Kas pole ma siis vähemasti ise miski? Aga ma ju ütlesin just äsja. et mul pole mingeid meeli ega mingit keha. Ometi takerdun siinkohal: sest mis sellest tuleneb? Kas olen nii seotud keha ja meelte Ulge, et ma ilma nendeta olemas olla ei saa? Ent ma olen ennast veennud, et maailmas üldse midagi ei ole, ei taevast, ei maad, ei vaime [mentes], ei kehi; kas järelikult ei ole
kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Tundmatu Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb.
Pagan võtaks, vahel õmbleb ta valgega, vahel mustaga. Ta võiks tõesti ühe või teise juurde jääda, nii ei suuda seda keegi meeles pidada. Aga Sid saab selle eest nahatäie, see on kindel!» 12 Tom ei olnud linnakeses eeskujulik poiss. Kuid ta tundis eeskujulikku poissi väga hästi ja vihkas teda. Juba paari minutiga või isegi varem oli ta kõik oma mured unustanud. Mitte sellepärast, et tema mured oleksid talle karvavõrdki kergemad või vähem kibedad tundunud kui mehe mured mehele, vaid sellepärast, et uus võimas huvi surus nad seks korraks tagaplaanile ja tõrjus nad tema mõtteist välja -- samuti nagu täiskasvanu unustab oma õnnetused uute ettevõtete ärevuses. See uus huvi oli uudne kõrgelthinnatud vilistamiskunst, mille ta oli äsja ära õppinud ühelt neegrilt ja mida ta nüüd segamatult soovis harjutada. See meenutas linnu vidistamist, sulakõlalist lõõritamist, kusjuures keele otsaga tuli kiiresti suulage puudutada
valisime endale puht juhuslikult. Nüüd mõeldes, oleks võinud ikka nuputada midagi ägedat ja erilist välja, millega oleks ehk mingit edu saavutanud, kuid tagant järgi on ikka kerge tark olla. Eks järgmine kord on, millest õppida. Vähemalt on esimene oma firma kogemus olemas ning väike pilt on silme ees, mida ettevõtlus endast kujutab. Ettevõtja peab riskima ning uskuma endasse ka siis, kui tuleb tagasilööke. See on elu loomulik osa ning sellega tuleb õppida hakkama saama, siis saadab sind ka edu. Ettevõtlusega seoses Ettevõtlus on elu valdkond, millega puutume tahes-tahtmata kokku me kõik. Kõige lihtsam näide on kauplused, kus me käime need on ju ettevõtted ja me oleme kaupluses, et osta mõne teise ettevõtte poolt valmistatud (kasvatatud) tooteid. Põhimõtteliselt kõik (va. suurem osa looduslikest objektidest) meid ümbritsev on vähemal või rohkemal määral seotud ettevõtlusega. Nagu paljudele teistele, pole mullegi ettevõtlus võõras teema
" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta. "Aga kes ta nii kaugele viis?" küsis Helen. "Mina", vastasin talle. Ma läksin kirikusse pihile. "Mis su südant vaevab, mu laps?" küsis preester. "Ma tapsin ühe hinge oma sõnadega!" vastasin talle meeleheitlikult nuttes. "Kuidas sa võisid seda teha. Räpane hing!!!" karjus preester. "Vat võisin!" karjusin talle vastu väga-väga vihaselt. Siis käis üks väga raske hingetõmme ja ka preester oli surnud! "Mida ma tegin?" küsisin endalt
ALEKSANDER: Täpselt. MISS C: I'm so sorry, what did your mother say? ALEKSANDRA: No lessons tomorrow, she said, holiday. MISS C: I think not, see me afterwards. ALEKSANDER: Nüüd aitab inglise keelest. Ega siis see, et naine oskab inglise keelt, ei ole ühe ratsaväeohvitseri jaoks määrava tähtsusega ei! vastasel korral oleks teil kõige targem guvernessiga abielluda. Kulla parun, mul on selle abielu suhtes ainult üks vastuväide TÜTRED: Oo, ei! Mida ta veel kavatseb öelda?! Ära kuula teda, Ljubov! Isa, ära hakka ! VARVARA: (koputab vastu lauda) Aitab! ALEKSANDER: Tänan sind. Mida ma tahtsin öelda? No nii, unustasin ära. RENNE: Tegelikult ma pean hakkama minema, kuni väljas
ROSENCRANTZ: Ei kumbagi, mu prints. HAMLET: Siis pesitsete kuskil ta piha kandis või suisa üsa rüpes? GUILDENSTERN: Me käime temaga tõesti tihedasti läbi. HAMLET: Oo, Fortuna on ju hoor! Mis uudist? ROSENCRANTZ: Ei midagi, mu prints. Ainult maailma on ausaks läinud. HAMLET: Siis on viimnepäev ligi. Aga teie uudis on vale. No mis teenete eest ta teid siia vanglasse saadab? GUILDENSTERN: Vanglasse, mu prints? HAMLET: Taanimaa on vangla. ROSENCRANTZ: Siis on seda ka terve maailm. HAMLET: Üks üsna suur vangla, kus on palju piiranguid, konge ja koopaid. Taanimaa on üks hullemaid. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN vaatavad teineteisele otsa. GUILDENSTERN: Meie seda ei arva, mu prints. HAMLET: No siis ta seda teie jaoks pole. Miski pole iseenesest hea
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
OSVALD: Ja olete hiljem ka kohtunud? ROLAND: Ei tea küll, et oleks? OSVALD: Briljantne. ROLAND: Ma ei ole saanud rahulikult asja üle mõelda. OSVALD: Tulemus oleks sama. Sinu äsjase esinemise põhjal võin arvata, et sinu varandus on üsna pea mitmekordne. Mul on sinu üle hea meel. Muidu jääks mu süda väga valutama. (Osvald ajab nagu kogemata ahjuroobi maha.) ROLAND: Ma ei suuda millestki aru saada. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti hakkab väga hea. Paari nädala pärast ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav kes seal on? Mis sa arvad? ROLAND: Ei oska arvata. 7. stseen 25 26 LAURA: (ilmub uksele, uniselt) Mis kell võiks olla. Issand, jäin nii sügavasti magama
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
Sinu äsjase veidi. (Lahkub.) esinemise põhjal võin arvata, et sinu varandus on peagi mitmekordne. Mul on sinu üle hea meel. Muidu jääks mu süda 8. stseen väga valutama. (Osvald ajab nagu kogemata ahjuroobi maha.) OSVALD: Väga tõsine noormees. Tal on ROLAND: Ma ei suuda millestki aru saada. tulevikku. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas LAURA: Kuhu ta läks? me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti õhku. hakkab väga hea. Paari nädala pärast … LAURA: Mis te talle rääkisite? ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav, udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik
FELIX Mida? Kareen jõuab tagasi lauda. Felix vaatab mitte midagi ütleva pilguga Kareeni poole. KAREEN Kas ma jäin millestki ilma? Felix põrnitseb ja joob isuga veini. ANN Ma just rääkisin Felixile, et ta peab taastuma. Ja kõige parem on puhata koos laste ning lastelastega. KAREEN Suurepärane! Felix, sul on nii hoolitsev pere. FELIX Ja eriti hoolas on mu armas abikaasa. Saadab sandist mehe laste kaela. ANN Ma tahan sulle vaid parimat. Paus, mis ei vii kuhugi. KAREEN Kuulge, võtame parem millegi terviseks! Näiteks naiste terviseks. ANN See on hea toost. Ann ja Kareen löövad klaasid kokku. Joovad. Felix valab endale veini juurde. FELIX Kas ma võin ka ühe toosti öelda? KAREEN Aga loomulikult. ANN Parem mitte. KAREEN Felix, millele terviseks me joome? FELIX Tuleviku.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Isegi õhtuse uudistesaate diktorid, ekraanile ilmudes kõigepealt kummardavad vaikides nii sügavalt, et pealagi paistab ja siis alles tervitavad sõnadega. See komme hakkab muuseas külge, ilmselt pean end Eestisse jõudes tagasi hoidma, et mind poolearulisks ei peetaks kui näiteks teed ületades mulle teed andnud juhi poole tänulikult koogutama kukun. Mu eesti sõbranna ohkas kord: "Igalt välisreisilt tulles on sul mingi uus imelik komme kaasas". Ennenägematu on siinne teenindaja alandlikkus kliendi suhtes. Kuigi tegu võib olla kasvõi millegi nii tühisega nagu trukkide ostmine, on müüja alati suisa rohust madalam, pisut kühmus, pidevalt koogutav, nagu kardaks peksa saada kui sulle küllalt meelepärane pole. Ning midagi sulle ulatades teeb ta seda tingimata austust väljendades kahe käega. Kummardamisega käib koos pidev vabandamine. Vabandatakse hüvastijätuks ja telefonikõne lõpus ning ka siis kui keegi sulle näiteks midagi kingib :).
*las laps valib oma hobi/huviala ise – ära sunni ja suuna teda Kasvatus naitumiseni *õpeta oma lapsele empaatiavõimet *õpeta kõiki inimesi armastama *head tehes saadakse ise heaks *õppige kogemustest Sofie ehk naine – tal on: *hea kujutlusvõime *lihtne ja peen maitse *ei vali omale juhuslikke ehteid *armastab seda, mis talle sobib *ta on huvitav ja võluv *teeb käsitööd *tunneb kõik majapidamistöid *hea moraaliga *armastab voorust *tahab meeldida ühele korralikule mehele *on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
vanematele ,,kes nad on". 4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteedile (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust) 5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee, näiteks järjekorras seismine on nende jaoks vastunäidustatud. 6. Neid muserdab see,kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega. Muserdab sellepärast, et loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7. Nii kodus, kui ka koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi. Sealsamas mõjuvad nad süsteemipurustajatena ehk siis need, kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga. 8. Nad mõjuvad suhtlemisvõimetutena, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui neil pole enesesarnast kõrval, siis tihti nad justkui kapselduksid. Neil jääb mulje, et maailmas ei mõisteta neid absoluutselt. Ka sotsiaalsete suhete loomine koolis on
Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 279. Suur leek süttib pisikesest sädemest 280. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 281. 90% kõigest on rämps 282. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest, mida sa tead 283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294
Huvipuudus Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted Mike on ilmekas näide psühholoogilisest depressioonist. Pärast kaheaastast töötamist ametikohal lootis ta ametikõrgendust saada. Ta oli kõigest väest rabanud ning tundis, et saab väga hästi hakkama. Eelmisel kuul vabanes töökoht, kuid see anti mehele, kes oli nende firmas olnud alles pool aastat. Mike'ile oli see ränk hoop. Viimased paar nädalat on ta tundnud, et ei kõlba mitte millekski. Ta ütleb alatasa endale: "Ma ei saagi ametikõrgendust. Ilmselt pole mul lihtsalt selleks vajalikke omadusi". Reaktsioonina ametikõrgendusest ilmajäämisele on ta elust kõrvale tõmbunud. Ta on ära öelnud peokutsetest. Ta eelistab õhtul koju minna, võtta ühe napsi ning lihtsalt voodisse heita. Enamiku ajast tunneb ta kurbust ja motiveerimatust
tule välja . Iga hetk võid lootuseltult nutma hakata, isegi teadmata, miks .. Mulle ei tee haiget see, et sa mu reetsid vaid see, et ma ei saa sind enam mitte kunagi usaldada. Iga minut, mille veedad kurvastades, sellega sa loovutad 60 sekundit õnne. Kas tead, kui sügav on meri, kui pikk on pilkane öö, kui valus on nutetud pisar, kui lahku viib meie tee!?! Milleks olla, kui keegi sind ei märka. Milleks tulla, kui keegi sind iialgi ei vaja? Valu saadab meid kogu elu. Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. Kui oled kurb,vaata uuesti oma südamesse ja sa näed, et tegelikult nutad sa sellepärast, mis oli sulle rõõmuks. Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki. Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast. Elas kord tüdruk, kellel oli mõmmi kõikjal kaasas, ta ei unustanud seda kuhugi. Ühel päeval ärgates oli mõmmi kadunud ja ta võttis kaasa tüdrukule kuulunud asja - südame.
· Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi õnne maitsta või pean päevast päeva kurbust tundma? · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarates. · Mille järgi sünnipäevalast ära tunda? ta tipib ringi oma uutes Prada kingades,kannab Versace teksaseid , kuulab MP3 viimast mudelit, saadab sõpradele sõnumeid ja tal on näol särav naeratus. PALJUPALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS ! · Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks · Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
kehast, kui universumi keskpunktist. Eks ilmneb ju keha rakutasandil vaadeldes meile mikrokosmos makrokosmose sees, mida läbi DNA-biheeliksi on pandud kordumatuna korduma. Seega ongi inimese arenguprotsessid ühtaegu universaalsed ja ka individuaalsed. Body- mind liikumissüsteemi aluseks on kehamotoorikate ümberprogrammeerimine ja õpitud mustrite vajadusel muutmine. See on justkui keha kui terviku taandamine osadeks, milles igal koel ja lihasel on oma mõtlemine ja identiteet. Niimoodi vaadeldes on põhimõtteliselt võimalik luua konstellatsioone oma liikumisest ehk lihtsamas tähenduses on see. liikumismustrite ümber programmeerimine. Kui selline tehnika on tõepoolest teaduse seisukohalt võimalik, võib selle teadlikul kasutusel olla tantsija jaoks murranguline tähtsus. Selle loogika kohaselt saab läbi keha visualiseerimise ja mõtlemise muuta päris reaalseid liikumismustreid, justkui ajule uusi
Nõustajana tuleb endalt küsida, kas mulle meeldiks, kui minu kohta antakse teistele sellist infot. Objektiivsus Nõustaja poolt esitatu on fakte kirjeldav, mitte hinnanguline. Samuti on oluline, et edastatav teave oleks täpne ja ajakohane. Professionaalsus Nõustaja kasutab meetodeid, mis on legaalsed (näiteks litsentseeritud testid) ning mille kasutamiseks on tal õigused (litsents, läbitud koolitus vms) ja oskused. Nõustaja teab oma oskuste ja pädevuste piiri ning selleni jõudes saadab kliendi edasi vastava asjatundja juurde. Hea nõustamise kümme omadust 1. Vestlus on mõistlik nii abiotsija kui nõustaja meelest. 2. Diskussioon keskendub abiotsija vahetutele kogemustele, mitte aga nõustaja ideedele. 3. Abiotsija ja nõustaja vahel valitseb vastastikuse usalduse ja austuse õhkkond. 4. Abiotsija vajadused visualiseeritakse ja arutatakse läbi. 5. Kommunikatsioon on vastastikune, koostööle suunatud, paindlik ja mõlemad, nii abiotsi-
annaabi.ee 
