Kuidas mina õpin? Mina õpin endale sobival moel. Õpin tavaliselt 18:00-20:00 paiku enne õppimist valin hea raadiojaama arvutist ning panen selle mängima ja hakkan rahus õppima. Tihti teen ma lugedes märkmeid lihtsalt selleks, et loetu kuidagi kineetiliselt märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde. Kõige alguses teen ma ära kergemad asjad, sest pärast on rohkem aega keskenduda rasketele asjadele. Koduseid tõid teen ma nii palju kui ma oskan ja need mis on natukene raskemad nende puhul küsin ma koolis klassikaaslaste käest abi. Kunagi sain sellise asjaga hakkama, et mul olid hinded suuremalt jaolt 4-5, aga nüüd on hakanud hinded ikka korralikult kannatama ja peaks ikkagi õppima hakkama. Hinded on vist selle hakanud kannatama, sest mul on tegemisi nii palju, aga se...
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõ...
Nii see tiiger meil siis hüppab . . . Tere! See on esimene, ,,teretulemast-ülesanne", mis näitab, kuidas on teil lood tekstiredaktori tundmise ja failide saatmisega Te peate tekstiredaktoriga tekitama antud lehest võimalikult ehk teab. Sel kombel muide nimetate te ka KÕIK oma identse koopia. Jah, tõesti lööte kogu teksti üksühele järgmised tööd: bXXXXXX, cXXXXXX jne. Mitte ümber. Leht sisaldab ühtlasi ka teile vajalikku informatsiooni Document1.doc ega Petsi oma ega Ülesanne 1 või midagi ning kui te selle ümber kirjutate, siis ehk loete ka läbi. muud sarnast. Vale nimega esitatud fail ei lähe arvesse. Kellel Kujundamisel kasutate veergusid, tekstbokside kasutamine on on aga mõni töö esitamata, sel jääb aine s...
Tugevad ja nõrgad isikuomadused valitud erialal Mina olen valinud oma erialaks autoplekksepatöö. Eriala valik on raske otsus, kuna sellega määratakse oma tuleviku suundumus. Kuigi ma polnud kindel peale põhikooli, kuhu minna ja mida teha otsustasin ikkagi autoasjanduse kasuks. Esialgu see ei pakkunud mulle suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin, seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib-olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi. Minu erialas on nii valu kui vaeva, õnne ja rõõmu. Plekksepatööd õppides peab arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks plekksepaks peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Kui mõelda korraks suvalise inimese peale ja panna ta mõttes tegema auto remonti, on enam kui kindel, et esimene isik, kes sulle pähe tuleb, selleks kohe kindlasti ei ...
Enda iseloomustus Mina olen üks seitsme miljardi inimese seast, kuigi olen neist kõigist erinev. Ma olen täiesti erinev mõtlemise, käitumise ja elamise poolest, kuid siiski mul on üks sarnane tunnus, võrreldes teise seitsme miljardi inimesega, ma õpin kogu elu. Mina ole selline inimene, kes väga ei loe, kui ei ole põhjust, kuid kui ma lugema hakkan, siis mulle tavaliselt meeldib see. Arvan, et kui ei oleks kohustusliku kirjandust, siis ei loeks ma üldse. Kindlasti ma loeks rohkem, kui ma elaks enda vanemate põlvkonnas, kus nende nooruse ajal ei olnud modernset tehnoloogiat ja, et igavust peletada, loeks raamatut. Mulle isiklikult meeldib ulmekirjandus, et saaks sellest stressirohkest argielust eemale natukeseks ajaks. Mulle meeldib ka palju arvutis olla, enamasti mänge mängides, sest see on jälle üks viis, kuidas unustada argielu ja minna hoopis teise maailma. Mängida mulle meeldib just netivõrgus, ...
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liig...
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud ...
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. N...
Mina õpetajana Õpetaja on väga lai mõiste, õpetajad seisavad klassi ees üldhariduskoolides, kordineerivad rühmatööd lasteaedades jne. Õpetajaks võib pidada ka huvijhuhte, direktoreid ja õppejuhte kes töötavad erinevtes noortega seotud asutustes. Õpetajad on nii mõneski mõttes need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian siiski, et kõik nad seda ametikohta täielikult ei vääri. Siit kerkib minul kohe küsimus, paljud õpetajad siis üldse täielikult oma kohta väärivad. Siiski paljud, täiuslikus on lai mõiste ja seda võib teostada paljudes äärmustes. Mina pean ennast küll sobivaks õpetajaks ja seda kindlasti oma kiiksude ja vigade juures, sest see on inimlik. Teiseks tähtsaks punktiks on teadmised mille alusel saame õp...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond KUI MINA OLEKSIN JUHT TCM analüüs Essee Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2013 Kui mina oleksin juht Kuidas kujutan end ette juhina? Milline peaksin olema loomu poolest, kas oskaksin olla juht ja kuidas tuleksin sellega toime? Seda hakkan nüüd analüüsima käesolevas essees. Juht kui mõiste on üldiselt väga laialdane mõiste. On olemas palju erinevaid juhte, vastavalt tööalale ja firmale, misn asutusega on tegemist. Näiteks kui on tegemist sekretäritööga, mida mina hetkel õpin, sellest on võimalik areneda edasi juhiabiks. Kuna meil on võimalik valida spetsialiseerumine, kus on võimalik valida ka personalitöö, siis personalitööd õppides on võimalik saada personalijuhiks. Juhil peavad olema kindlad omadused, ta peab olema tugev isiksus, kes on enesekindek, ambitsioonikas,, ta ei tohi olla kahtlev, peab olema oma seisukoht jne....
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
1. ? Mis koolis sa õpid? 2. ? ? Milline see kool on? Kus asub? 3. ? Mitu aastat oled siin õppinud? 4. ? Mis klassis käid? 5. ? Milline sinu klass on? 6. ? ? Kuidas sa õpid? Millised ained meeldivad? 7. ? Millal sa lõpetad põhikooli? 8. ? ? Mida hakkad edasi tegema? Kus hakkad edasi õppima? 9. ? ? Kas tahad omandada kõrghariduse? Miks? 10. ? Millised elukutsed sulle meeldivad? 11. ? Kelleks tahad saada? 12. ? Kus sa tahad töötada? A: , , , ? ( tere, pole ammu näinud, kuidas läinud on, mis koolis sa õpid?) B: , , , .(tere, tere, pole ammu näinud jah, minul läheb hästi. Vahetasin kooli, nüüd käin Tallinna Tehnikagümnaasiumis.) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aas...
MARY-HELEEN LILLEMÄE Kooli 16-12 Tootsi Alev 57464 PÄRNUMAA Telefon: 5639 8142 E-post: [email protected] Hr Urmas Ottsepp AS K-Rauta Olevi 8 57638 TALLINN AVALDUS Lugesin, et Teie firma otsib suves laohoidja ametikohale töötajat. Kuna koolis tuleb meil suvel praktika, sooviksin suveks praktikale 20.juuni-14.juuli. Kuulsin ka tuttavatelt, et seal on meeldiv, tore ning koostööaldis seltskond ja arvan, et saaksin seal edukalt hakkama nii tööga kui ka seal töötavate töötajate läbisaamisega. Mina õpin hetkel Pärnuma...
Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Mälestused on meie elu üks väike osa, aga ühel eluetapil me ainult toetume oma mälestustele. Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Kui mõtlen mida mina tahaksin oma senisest elust pensionärina mäletada tuleb mul meelde üks mõttetera, mida olen kusagil interneti avarustes lugenud. “Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks ...
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Kuidas mina õpin? Õppimisel on aistingutest mulle kõige tähtsam nägemine. Millegi meeldejätmiseks pean ma seda enda silmaga nägema ja veel parem kui saab kombata. Õppimisel peab olema vaikus, et ma saaksin täielikult süveneda. Mulle meeldib õppida meelsamini siis, kui mul on mugav. Kõige mugavam on istuda diivanil või voodi peal. Kindlasti pean ma olema õppima asumisel heas meeleolus ja hea tervise juures. Puhanuna tulevad paremad mõtted ja saab keskenduda rohkem. Vahepeal olen ma koolitöösse nii süvenenud, et ei kuule isegi ümbritsevaid hääli, näiteks arvuti müra. Mitu tundi järjest mulle õppida ei meeldi. Liiga pikalt õppimine väsitab ära. Väsimuse vastu aitab minu puhul kõige paremini värske õhk. Peale väljaskäiku saab uuesti õppimisele tagasi lülituda. Meelde jätmiseks kirjutan ma kõige olulisema läbi, või loen mitu korda üle. Kõige tõhusam on, kui kirjutada läbi. Ma...
-/./.-././/--/../-./.-//---/.-.././-.//.-././-./././ - Tere mina olen Renee! MORSE Ettevõtte logo Morse Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on Samuel Morse'i poolt leiutatud lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Samuel Morse Samuel Finley Breese Morse (27. aprill 1791 2. aprill 1872) oli Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja leiutaja. Tema tuntuimad leiutised on juhtmeta elektromagnetiline telegraaf (1836) ja morsetähestik (1838). Morse - mis see on? Morse ja selle tähestiku leiutas ameerika leidur, elukutselt maalikunstnik, Samuel Finley Breese Morse (1791-1872). 1834 leiutas ta elektromagnetilise telegraafiaparaadi (morseaparaadi), 1840 täiustas ta seda ja hakkas rakendama pikkadest ja lühikestest signaalidest koosnevat telegraafikoodi (morsetähestik). 1844 rajas ta Washington-Baltimore'i tel...
Koolivägivald Tänapäeval räägitakse ajakirjanduses tihti koolivägivallast ja sellega seotud probleemidest. Juhtusin lugema delfi koduleheküljelt mitmeid juhtumeid, kus õpilased kirjeldasid, kuidas neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, k...
1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida? Vastake sellele artikli põhjal. 3. Mida Teie edasi lükkate ja kuidas seda annaks Teie arvates parandada? 1. Tihtipeale on edasilükkamise põhjuseks laiskus, kuna töö tundub mahukas või raske ei viitsita sellega korraga tegeleda ning jäetakse viimasele hetkele, kuna arvatakse, et siis on töö palju kergem ja läheb kiiremini aga tegelikult see nii ei ole. Nipp sellega toimetulekuks oleks enda premeerimine, kui töö on valmis saad osta endale, midagi, mida oled ammu tahtnud aga pole seda endale lubanud. 2. Inimesed lükkavad asju edasi, kuna nad tegelevad pigem tühisemate asjadega, mis on huvitavad ja kerged. Teine põhjus on, et nad tunnevad hirmu või ebameeldivust selle töö suhtes ja pigem lükkavad selle edasi. Selle vältimiseks on mitmeid varjante. Esiteks igal hommikul ...
Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et s...
Stress mind ümbritsevas maailmas Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud. Masenduse teket soodustab ka kindlasti kiire elutempo ja palju ülessaneid mida vaja täita on. Stress tekib inimestel valdavalt olukordades kus nad ei tea mida teha, kuidas käituda või olukorraga toime tulla. Kõikidel inimestel on probleemidega toimetulekuks omad moodused osad hakkavad jooma, teised jälle mõtlevad positiivselt ja sisendavad endale, et nad on tublid ja saavad hakkama. Meetodeid kuidas stressi vastu võidelda on lõputult, mõned neist on efektiivsemad, teised jälle vähem efektiivsemad. Mingit sorti stressiallikaga on kokku puutunud iga inimene, nii ka mina. Üldiselt ei ole ma isiksusena masendusele väga vastuvõtlik, üritan valdavalt positiivselt mõelda. Mõnikord juhtub aga ikka, et teatud olukord või mingi ajaperiood on väga stressirohke. Kõige suurem stressiallikas nii minu kui...
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase...
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus. Aga aastatega läheb aina keerulisemaks ning osad õpilased hoopis tüdinevad sellest, mõeldes mis mõtet sel õppimisel ikka on. Sellised õpilased hakkavad tunde segama, ei tööta en...
Kuidas elad, Eestimaa laps? Eestis elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, harjumuste, käitumise, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Igal lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Igaühel on õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed võimed ning õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist. Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas, kuhu kuuluvad mõlemad vanemad. Neil on õigus ka toidule, vabale ajale ning olla kaitstud vägivalla eest. Kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. Kedagi ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud. Siiski igal lapsel on ka oma kohustused. Ta peab austama ja aitama oma vanemaid, lugu pidama teistest inimestest, arendama oma kehalisi võimeid, toituma tervislikult nin...
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi an...
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja po...
Arvutimängude mõju lastele Richard-Sven Rivik 21. sajand on kahtlemata meedia- ja elektroonikaajastu. Kõik info ja teadmised on olemas internetis. Uudiseid loetakse arvutist või telekast, küsimuste korral otsitakse vastuseid internetist. Aga arvutimängud? Enamik lapsi mängivad arvutimänge, kes rohkem, kes vähem. Kuidas mõjuvad arvutimängud lastele? Arvutimängudest võib sõltuvusse sattuda ja siis hakkab see mõjutama igapäevast elu. Ma ise mängin ka arvutimänge, aga ennem ma alati õpin ära ja teen tähtsamad asjad ära, ehk siis mängin arvutis vabal ajal. Inimene, kes on sattunud sõltuvusse arvutimängudest, ei suuda lõpetada, ta tahab koguaeg arvutis mängida ja ta heidab kõrvale kooliasjad ning sotsiaalse elu. Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis omakorda mõjutavad vaimset tervist, arusaamist reaalsest maailmast ning elust. Kui arvutimängus on vägivald, tulistamine, tapmi...
Lugupeetud kollokviumi liikmed, kaasõpilased, kohal viibijad Mina olen .... Õpin ... klassis ja esitlen oma uurimistööd. Minu uurimistöö teema on ,,Tervislik ja teadlik toitumine". Algselt olin plaaninud laiendada oma eelmise aasta referaati, teemal ,,Tervislik ja teadlik toitumine, kuidas see mõjutab meie tervist." Kuid materjale uurides veendusin, et see kitsam osa käib mulle üle jõu ja läheks liialt meditsiiniliseks. Antud teema kasutan küll ära ja seon oma praeguse tööga. Teemavalik ja uurimistöö eesmärk Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ...
Mida head võtan kaasa oma lapsepõlvest tulevasse pereellu? Oma tulevasse pereellu võtab iga noor kaasa midagi head, mis aitab ja soodustab ta last paremini kasvatada ning mõista. Tuleb õpetada häid kombeid, mida oled ise õppinud enda vanematelt, sugulastelt või sõpradelt. Oma lastele tuleb näidata endast parimat eeskuju, mis aitaks tal tulevikus teha valikuid, toime tulema erinevate olukordadega, elus hakkama saada jne. Minu vanemad on mind kasvatanud üpris usaldavalt ja hoolivalt. Nad on alati olnud mulle elus suureks eeskujuks. Nad on õpetanud mulle kombeid ning tavasid, mida peaks iga inimene teadma ning oskama. Nad on alati suunanud mind paremuse poole, aidanud ning toeks olnud erinevate valikute tegemises, tunnustanud mind, mõistnud mind ning alati öelnud, et oma vigadest tuleb õppida. Nad on mind ka karistanud, kui seda on vaja olnud ja siis ma olen mõistnud, et olen teinud midagi valesti ning halvasti ja õp...
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjuta...
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk KUIDAS MÕJUTAB MUUSIKA NOORE INIMESE ELU? Referaat Juhendaja: Gunnar Grencštein Lihula 2015 Kuidas mõjutab muusika noore inimese elu? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Muusikal on noorte elus kandev tähtsus: nad kuulavad muusikat, loevad sellest, loovad seda, tantsivad selle järgi, nutavad ja rõõmustavad. Mina ei kujutaks elu ette ilma muusikata kuna see on üks osa minust, ma kuulan seda hommikul üles ärgates ja õhtul magama minnes. Muusikastiil, mida kuulame sõltub tihti meie meeleolust, kui oleme kurvad siis kuulame rahulikku muusikat, kui tuju on hea siis jälle tempokamat muusikat. Loodusesse on sisse ehitatud rütm. See rütm on aluseks kõigele, mis on loodud. Looduse põhirütmiks on 4/4, 3/4, 6/8, 12/4, 12/8 jne. ...
Tere õpetaja ja klassikaaslased. Mina olen.... Ma õpin ...gümnaasiumis...klassis. Minu esinemise teemaks on ,,Ei materialistlikule ellusuhtumisele". Selle lühikese ettekande eesmärk on panna inimesed mõtlema ka millegist muust, kui ainult rahast. Tänapäeval on raha kahjuks muutunud inimeste elus väga tähtsaks. Selle eest on paljud inimesed valmis mida iganes tegema. Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks ,,Tõehetk", "Unistuste printsess" või ,,Naiste vahetus". Inimesed on raha nimel valmis ka veel palju hullemaks näiteks: suured pangaröövid, inimröövid, palgamõrvad ja muuks seesuguseks. Viimase näitena oskan tuua presindendi tütrelt väljapressimise. Kui vanal ajal polnudki raha, said ka inimesed ilusti hakkama. Nad lihtsalt kauplesid asjade ja toiduga. Kuid kas tänapäeval saa...
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...
Piisoni lend. Autori(te) põhilised seisukohad ja õppetunnid on : 1. Viia töö tulemused nende omandusse, kes tööd teostavad. 2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3. Juhendada inimeste individuaalsete võimete ja kompetentside arendamist. 4. Õppida kiiremini. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili. 5) Juhtida tähendab õppida. Julgen väita, et sellest raamatust sain ma väga palju uut teada. Näiteks seda et, käsitleda juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes. See on minu jaoks kummaline, sest olen a...
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raa...
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tah...
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spo...
Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei va...
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, v...
26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikas...
Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi pal...
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna toler...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduse instituut Tantsu- ja liikumisteraapia täiendkoolitus Refereering Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas Ann-Christine Allik Tallinn 2016 Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 Loovteraapia............................................................................................2 Tants, liikumine ja teraapia......................................................................3 Keda ravida?...................................................................................
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka ...
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma a...
annaabi.ee 
