Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas hoida perekonda?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, olukordi, oota, loota, toeks, rahvasuu, muret, klassikirjand, lähedased, muresid, nutta, naerda, valust, ühtekuuluvustunne, meelespidamine, küpsetamine, perele, arugi, aegadel, päevapealt, hoolimine, lugupidamine, loodusesse, pannes, puhkusereisid, käbi, kuku, tunnevad, puududa, arusaamised, kuulamine, põhjendamine, kardan, minus, usaldadaÄra mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull". Kui ta ütleb, et ta ei taha minna
nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga
käitumises ja arengus oli sekkumist vajav. Omaltpoolt pakun ka asjaolu, et psühholoogilist nõustamist vajavad liiga endasse tõmbunud või hüperaktiivsed lapsed. Loomulikult ei saa väita, et perekonnas, kus on kõik hästi ei ole probleemseid noori, kuid vanemate huvi ja lapsega tegelemine mängib siiski suurt rolli. Uuringust nähtus, et enamik nõustamise sihtrühmaks olid lapsevanemad - 921, 838 - õpilast ja 300 – pedagoogi (Raudsepp...). Järelikult on vanematel muresid, millega nõustamisse pöördutakse ja suurel määral õpilasi, kes nõustamist vajavad. Enamik nõustatavatest individuaalses nõustamises olid poisid. 5 2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine,
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19 Raskused nägemisega 15 9
Halvemal juhul vaenlane. Süvenetakse pigem töösse, astekasvatamisse, alkoholi, koristamisse, kõrvalsuhtesse jne. Ei taha endistviisi jätkata või ei saa. Valikud minna lahku, jätkata samamoodi, saada kokku uuel tasandil, alustada uuelt pinnalt. - Pühendumise faas. Uuenenud suhte faas. Räägitakse läbi valud ja täitumata unistused, vajadused. Kriitika asendub toetusega. Kui tahetakse jätkata, tuleb õppida tegema koostööd. Jagatakse igapäevaselt mõtteid, muresid, hirma, unistusi, vajadusi. Ja seda rahumeelselt. Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Lapse arengu põhiküsimuse ja lapsevanema roll lapse kasvatamises Perekonna majandamine Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt perekonnas, tõrjutus kooselus/abielus Romantiline armastussuhe(seksuaalsus+armastus) ja selle konfliktid Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et
... Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. ... Kriitika kuulamine ja kritiseerimine. ... Omapoolsete ettepanekute tegemine ja nende põhjendamine. ... Meeskonnatöö vahendid koosolek, ajurünnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ülesanded, ühiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille
(universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik viis nähtuste seletamiseks. Mingis olukorras on ühe või teise lähenemise kasutamine otstarbekam (nt foobiad – KKT; probleemid sisemaailmas – analüütiline lähenemine). Erinevaid koolkondi >200; oluline on, et inimese punktuatsioon (tema arusaam asjadest) sobiks kokku temaga tegelemise viisiga. Inimese kohta käivad teooriad on pigem ideoloogiad;
kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste ,,abielulised kohustused", mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
(Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010)
Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU:
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele. Lapse on koduses keskkonnas tuttavate inimestega, kellega on
eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi
Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti . Me olime parimad sõbrannad selle ajani, kui sa lahkusid poisiga, keda ma armastasin. Shes my best friend . Break her heart & i'll break your face . -.- Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. Tõelise sõbraga tunned sa ennast ka siis hästi kui te mõlemad vaikite. Tõeline sõprus ei vaja sõnu. Sõber , kes alati toeks seisab sul on natuke imelik , natuke hull , tal pöörastest mõtetest kumiseb pea , ta on lahe ja lõbus ning tõeliselt hea! Sa oled lill mu aias, sa oled nii pisike kuid samas nii suur, sa oled see mis kõigetähtsam on, sa oled igavesti parim .. igavesti parim sõber ning sa ei kao kunagi, kui miski viltu läheb, sa oled ja jääd alatiseks selleks, kelleks kord saanud oled :) Sõprus on midagi sellist , mida pole võimalik niisama maast leida, see on midagi nii hinnalist ja
Ma ei taha enam andestada, nuttta ega isegi naerda. Varem, ei tahtnud ma valimistada teistele seda rõõmu, et ma olen kadunud. nüüd tahan ma seda rohkem kui iial varem. Ma tahan saada mullaga üheks ja jäädagi. # Maailmas on mitmesuguseid inimesi. Need, kellega ootame kohtumist, need, kellega poleks tahtnud kunagi kohtuda ja mõned need, kellega kohtumisest suuremat õnne pole. # Kuid kuhu peaksin ma sinu liigitama? Sa olid pikka aega mu sõber. Sa olid toeks, sinuga oli lõbus ja tore. Vahepeal olid sa justkui kadunud, missest, et nägin sind koguaeg, see ei lugenud üldse. Nüüd ütlesid sa mulle, et sul on mu vastu tunded, aga sa valetasid. On sul nüüd hea? Vaevalt, et arugi said, mis tegid, ma olen ju mittekeegi. # ma ju ütlesin, et ärge usaldage kedagi, mäletate ? - mina sain vastu päid ja jalgu selle eest, jutu eest, mida ma küll rääkisin, aga hooopis teistmoodi . INIMESTEL POLE MUUD TEHA, topivad pool juttu juurde ja midaveel
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
Neid ei anna parandada ja nii see jääb ka . Las nad siis olla mul , kuna igas inimeses on peidus midagi head ja midagi lõpmatut halba . Mõnikord on elust mul täielik siiber ! Mõnikord tahaks öelda '' kõik , ma ei jaksa enam, ma ei taha enam ! '' ning minna. Mõnikord tahaks minna sillale ja sealt alla hüpata. Mõnikord tahaks kedagi kallistada hästi kõvasti ja teada et ta kuulub ainult mulle ja ma saan koguaeg ta peale loota. Mõnikord tahaks kõndida ja nutta.. üksi ja kaua, kaua . Mõnikord tahaks oma majast mööda kõndida, et mitte teistele jalgu jääda. Mõnikord tahaks oma sõpradest mööda kõndida, et ka neile mitte jalgu jääda. Mõnikord on mul tunne , et olen mõtetu ja keegi ei vaja mind. · Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. · Oh,dont worry sweeti,you didnt break me, you completely destroyed me!
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.)
närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal.Kohast kust on pärit Tõeline Armastus. Terve elu sa otsid teda.Tahad kohata inimest kes võtaks sind just sellisena nagu sa oled.Ta ei püüa sind muuta vaid arvestab sinu plusside ja miinustega.Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks
17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
Esimene hõlmab aega sünnimomendist 1,5 a. Usaldamine. Kas keskkond on nende jaoks sõbralik v mitte? Kas seda saab usaldada, kas ta pakub neile vajaminevat? Halb- laps muutub keskkonna suhtes umbusklikuks. Isiksuse omadused kaasnevad sellega. Muutub enesessetõmbunuks. Inimisiksuse algpõhi. Isiksuse areng omavahel seotud ja järjepidev. Esimese negatiivsed mõjud kanduvad edasi teistesse. 1,5- 3. eluaasta. Autonoomsus (sõltumatus) ja häbi või kahtlustus, ebakindlus. On palju olukordi, kus vajab kaitset v suunamist. Sõltumatus saavutatakse siis, kui selles vanuses lapsi julgustatakse, kahtlus endas võib tekkida siis, kui neid liigselt piiratakse ja kontrollitakse. Liigne julgustus- muutub üleolekuks. 3s etapp hõlmab ajavahemikku 3-6 eluaastat. Algatusvõime e initsiatiivikus vastandub süütundega. Initsiatiivi tekkimine isiksuses sõltub sellest, kui edukas on laps. Tema tegevus rollide proovimises ja katsetamises. Initsiatiivikus- eduka praktika tulemus
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
omandada hea lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kõige teravamalt kritiseeriti aga liigset individualiseerimist, sest just see on ohtlik mitte ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134 Muud lähedased..................................................................................................136 Vanema puudumine (kaotus)..............................................................................140 Perekliima...........................................................................................................142 Enesekontrolli ja eneseregulatsiooni arenemine....................................................143 MÄNGUIGA EHK KOOLIEELIK – 36 AASTANE.......
1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus
tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte ainult vananemispidustusi, aga ka ühises ringis peetud jõule, ise korraldasin meie töötajatele ka
annaabi.ee 
