Kuidas elad, Ann (0)

                                                
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat
PK.0059
Koostaja : 
Juhendaja : Endla Reintam
                                                                                   Tartu 2012
1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. 
Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 
438   km2,   sellest:   põllumajandusmaa   19   %   ,    metsamaa    35   %.   Koonga   vald   on   Pärnumaa 
loodepoolseim   vald.   Vald   piirneb   põhjas    Lihula    ja    Vigala    vallaga,   idas   Halinga   valla   ja 
Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes  Varbla  ja Halinga vallaga. 
Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli- Karuse  ja 
Kirbla-Ahaste maanteed.  Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest  on 
Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km.
2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses
01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, 
milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). 
Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla 
rahvastiku   arv   järgib   Eesti   üldist   vähenemistrendi,   mis   on   peamiselt   tingitud   negatiivsest 
loomulikust   iibest   ja   väljarändest.   Elanike    vanuselise    koosseisu   moodustavad   tööealised  
60,35 %, tööeast  nooremad  17,15 % ja pensioniealised 22,51 %. 
3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine
30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 
ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal,  enamas  
ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades  40 meetrini. Koonga 
vallal  on märkimisväärsed varud  dolomiidi  ja turba näol.
Valla keskosas valitsevad leostunud    liivsavi  ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 40–60%. 
Edelaosas   domineerivad    soostunud      kamarmullad,   mis   on   kujunenud   karbonaatsel   moreenil. 
Valla   lõunaosas   on   soostunud   kamarmullad   nii   karbonaatsel   moreenil   kui   ka    hilis –   ja 
pärastjääaegsetel   setetel.   Lavassaare   piirkonnas   soomullad.   Esineb   nii   põuakartlikke   kui   ka 
tugevasti liigniiskeid muldi.   Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja 
lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood 
ja  rabad . 
Suurim     järv     on     Nedremaa     rabas     asuv     0,13     km2 suurune     Nedremaa     järv,     mis  
käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa 
külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas.
Suuremad   allikad   on   Hõbeda   ja   Kõima   külade   juures.   Vanamõisa   oja   algab Veltsalt 
ja   suubub  Kasari jõkke.  Valla idapiiril Lavassaare rabas  paikneb Lavassaare  järv (pindala 200 
ha)   väljavooluga  Audru   jõkke.   Valla       territooriumi       keskosas       paikneb    veelahkmeala    – 
Oidremaa   –   Mihkli   pae–   ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega.
Tehisveekogudest    on    suuremad    Koonga    tehisjärv    (ca    3    ha),    Võhma,    Kureselja, 
Laisma ja Koonga–Võlla peakraavid.
4. Looduskaitse
Kaitstavad alad. 
Nätsi-Võlla  looduskaitseala . 
Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla. 
Kaitseala    peamine   väärtus   on   ühtne    raba -laam.   Vähese   inimmõjuga   avaras   kõrgrabas   on 
läbipääsmatud   laugastikud   ja   metsased   rabasaared.   Endistest   puisniitudest   ja   karjamaadest 
kujunenud salumetsades  kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised.
Nedrema  looduskaitseala.
Kaitseala   paikneb   kahe   raba   vahel.    Maapind    on   niiske   ja   mitmekesise   reljeefiga.   Sealsed 
looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa 
suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid  hindavad  kaitseala 
liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 
236   liiki   soontaimi,   kaitsealuseid   taimi   17   liiki,   neist   15   käpalist.   Nedrema   puisniidul   on 
loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril.
Mihkli looduskaitseala
Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on 
üks   Eesti   võimsamaid    looduslikke    tammepuistuid,   kus   ligikaudu   pooled    puudest    on 
sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub 
ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku  varjus  kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused 
kased .
Kurese  maastikukaitseala
Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli 
Salumägi,   kaitstavad   liigid   ja   nende    elupaigad .   Sealne    maastik    kujunes   420   mln   aasta   eest 
laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal 
asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. 
Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga  loopealsed , mida taastatakse ja 
hooldatakse.   Kurese   küla   iga   ulatub   pronksiaega.    Iidsed    leiud-   põlispõlluala,    kalme    ja 
väikeselohuline  kultusekivi  on muinsuskaitse  all.
Avaste looduskaitseala
Geoloogiliselt , veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare 
soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused:   madal- ja 
siirdesoo  ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on 
pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo  servas  
asub II aastatuhandest pärinev  muistne  pärandmaastikest ümbritsetud  Soontagana  maalinn , mis 
on muinsuskaitse all.
Lavassaare hoiuala  (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. 
Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid 
metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on 
kaitse   all   1957.   aastast.   Mälestusena   jääajast    kerkib    rabast   31   m   üle   mere   pinna   ulatuv  
soosaar   –   Lavassaare   liiva- kruusa    mägi,   kuhu   Eesti   Muuseumraudtee   korraldab   rongisõite. 
Lavassaare järv on tuntud puhkekoht .
5. Elukeskkonna seisundi iseloomustus
Koonga  külas  on  ühiskanalisatsiooniga  ühendatud  ligikaudu   92%  küla  elanikest   ehk  ca  245 
inimest.   Koonga   külas   on   moodustatud   reoveekogumisala.   Reoveekogumisalal   on 
ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest.  Kanalisatsioon  on valdavalt  isevoolne , 
kuid  reovesi  suunatakse küla  keskusest  loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla 
ühiskanalisatsiooni  torustikud  on rekonstrueeritud 2008. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi 
seisukord   valdavalt   hea.  Reoveepuhastil   oleva    reovee     vooluhulga    mõõtja   andmete   põhjal 
moodustas 2011. aastal infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 241% elanike poolt ning 
asutustest   ja   ettevõtetest   ühiskanalisatsiooni   juhitud   reovee   kogusest.   See   tuleneb   eelkõige 
sellest, et  vanemad  kinnistusisesed torustikud  ja kanalisatsioonikaevud  on  vanusest   tingituna  
suures     osas   amortiseerunud,   mistõttu   toimub   sademete-   ja   lumesulamisvee   infiltratsioon 
kanalisatsioonisüsteemi.  Lisaks toimub mitmel  pool liigvee  perioodil keldritesse tungiva vee 
pumpamine  ühiskanalisatsiooni.    Vastupidine  protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib 
toimuda põuaperioodidel, kui  pinnavee  tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.
Koonga küla  reovee  puhastamine  toimub  küla  keskusest loodesuunas  asuvas reoveepuhastis. 
Koonga küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist 
koosnev kaheastmeline nõrgbiofilter  puhasti , mis on rajatud 2008. aastal.
Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest: 
•  Kaks eelseptikut ehk eelsetitit; 
•  Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine ; 
•  vahepumpla 
•  1. nõrgbiofilter; 
•  vahepumpla 
•  2. nõrgbiofilter; 
•  järelsetiti 
•  vahepumpla 
•  pinnasfilter.
Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt 
reovee   nõuetekohase   puhastuse.    Reoveepuhasti    töös   põhjustavad   häireid   sademeteveed,   mis 
suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti 
ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla 
aladimensioneeritus   ning   suure   tõenäosusega   ka   suur   infiltratsiooni   ja   sademetevee   osakaal 
puhastile suunatavas reovee koguses.
16.04.2012 kuni 15.04. 2017  teostab vallas olmejäätme vedu Ragn  Sells . Ohtlikke jäätmeid ja 
kasutatud olmeelektroonikat saab ära anda kahes kogumispunktis, jäätmete ära  andmiseks  tuleb 
eelnevalt telefoniteel aeg kokku leppida.
     6. Soojusenergia
Ühtset   suurt   kaugküttevõrku   praegusel   ajal   enam   ei   ole,   valla   keskuses   asuvad   kaheksa  
2- ja 3-korruselist kortermaja, igal majal on oma  katlamaja , mida köetakse käsitsi halupuudega. 
Endine asula tsentraalkatlamaja, mis kunagi küttis ka kortermaju ning andis sooja tarbevettki, 
kütab   praegu   ainult   kooli-   ja   vallamaja,   samuti   halupuudega.   Lasteaialgi   on   eraldi    puiduga  
köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 
7.  Kuidas minna edasi?
Halupuit    kütusena   on    kahtlemata    kõige   odavam   kütus,   aga   selle   kasutamine   kütteks   eeldab 
üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest  asjast  teadmata, ei oskagi kindlalt 
öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat 
automatiseeritust   võimaldav   hakkepuit.   Praegu   Koonga   katlamajas   töötavad   4   inimest 
vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks 
kindlasti   hakkepuiduga   tunduvalt   väiksem,   valla   2012   a.   eelarves   oli   soojamajanduse 
personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult 
arvestatud   füüsilise   isiku   tulumaksu   näol   tagasi.   Hakkepuidule   üleminek   nõuaks   suuri 
investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu.
Kasutatud internetiallikad:
1. Koonga val a kodulehekülg:  http://www.koongavald.ee/
2. Statistikaamet:  http://www.stat.ee/ppe-51612
3. Veebientsüklopeedia Wikipedia:  http://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald