Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte. Portaal Kiriku kunstiliselt kujundatud, rikkalikult kaunistatud sissekäik. Lööv Kiriku osa, mis on ülejäänud ruumist (teistest löövidest) eraldatud sammastega.
varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks. Sündmuse mälestuseks rajati sinna kirik ja hakati tähistama 18. juulil kirikupüha. Imperaator Marcus Aurelius lasi hukata kuulsa Rooma matrooni Felicita ja tema seitse poega, kelle järgi käesolev kalendripüha on saanud oma nime. Matmispaik asub Via Salaria Noval, kus avastati 1884. aastal ajalooline krüpt. Seitse poega kaotas ka Makabeide ema. TÄNAME KUULAMAST!
keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9
7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17. Mis on evangeliaar ? 18. Mis on krüpt ? 19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26. Iseloomusta Itaalia romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 27. Gooti kunst jaguneb (3)? 28. Kirjelda roidvõlvi ja millisele stiilile on roidvõlv kõige iseloomulikum ? 29
Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik
· Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda · ekseeder apsiid
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega
Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus · Esialgu oli keskaegse etenduse roll täiendada missat, kuid kui etendus ei olnud enam jumalateenistuse osa, eemaldus see kirikust. Üheks põhjuseks oli see, ,,Aadama mängu" etendati kiriku ees. Kiriku krüpt trepiga kujutas põrgu eeskorda ja põrgut, kooripeale aga paradiisi. · Teiseks põhjuseks oli ka see, et draamakonstruktsioonid läksid nii massiivseks, et altariesisest enam ei piisanud. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared
antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11
*Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad -15 saksa keisrit maetud - 58 stseeni - inglased usuvad, et nende esiisad tegid * Worms- keisri kroonimiskompleks *Kõige kuulsam- Pisa kompleks - *Krüpt- uus nähtus, kiriku sisse matmine -kellatorn, katedraal -torn 8 m keskpunkti suhtes kaldu -ristimiskirik-babtisteerium- tsentraalehitis, suur kuppel, tüüpiline basiilika *Püha Markuse kirik ( San Marino) - bütsantsi stiilinäide -portaal- suur ümarkaar ( 5 tk) Romaani: *lubimört, peamine: ümarkaar ( Vana-Rooma) *ARHITEKTUUR-kivi *Ottode kunst-kirik,linnus-peamine aeg *Bergfried (S) 30-40 m tornlinnus *Donjon ( P) *donjonikompleks *Tower-nelinurk, kindlus-vangla
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa
Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole taevaliku võimu esindajad ning nad ei võtnud osa jumalateenistusest nagu Bütsansti keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale. Skulptuur oli tähtsusetu
kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ käskjalg, Artemis- Diana- neitsiliku nooruse kaitsja, kütt, loomade emand, Hepaistos- Virleanus- tule jumal. Katakomb- maa-alused koopad seintesse maeti surnuid käigud ~1 m laiused (tekkisid krüptid). Krüpt- kirikute alune võlvitud kelder. ) Tahvelmaal- Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. Tempera- või õlivärvidega Raamitud. Tuntud juba antiikajal. Alates 5. saj. idakiriku ikoonimaalis 12 saj. Lääne-Euroopa. Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin. Impressionism: Sai nime sõnast impressioon- mulje, kuna jäädvustas hetke Realismi edasiareng
kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahulised jne).Erineveust samba ja piilari vahel ei ole.Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus
kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel
teadus ja kirjamehi, kes moodustasid siis nö akadeemia 4. Mis olid Frangi riigis peamisteks ehitisteks? Mis on tähtsaim säilinud ehitusmälestis ja mille ehitamisel sai see edaspidi eeskujuks? Lossid, kirikud ja kloostrid, Töhtsaim säilinud ehitusmölestis on Aacheni lossikavel. See sai eeskujuks mitmete tsentraalehitiste püstitamisel. 5. Iseloomusta varase keskaja basiilikat. Basiilikal oli lame lagi, sammaste asemel neljakandilised piilarid. Uus osa oli krüpt, valitseja jaoks oli eraldi loo 6. Mis on KRÜPT ja milleks seda kasutati? Kelder altaariumi all, seal hoiti pühasid säilmeid, kasutati ka tähtsate isikute matmiseks. 7. Kuidas kaunistasid karolingid kirikute inerjööre? Kust võeti stseene kujutamiseks? kasutati rohekti freskosid ja mosaiike, stseene võeti antiikmütoloogikast ja ajaloost. 8. Mis on MINIATUURMAAL? Kui suure osa see raamatu leheküljest kattis, mida seal kujutati ja missuguseid värve kasutati?
.(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst
I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus
arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikuga) Peamine torn asub nelitisel, sageli ka läänefassaadil (ka kahetipulised tornid)
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühakirjast
4;6 2 3 1 9 9 1 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht) 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt(matmispaik, kooriruumi all) 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Väikestest
..8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi?
surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline
keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti.
- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
Itaalia 1. Püha Markuse kirik Viie kupliga tsentraalehitis. 2. Madelene kirik 52 korintose stiilis sammast, ehitisel puuduvad aknad, valgust annavad kupliavad. Rootsi 1. Lundi Toomkirik Võimas krüpt, kooriosas esineb kääbusgalerii. 5.Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? Romaani ajastu kunst on seotud Piiblisündmustega, tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või suuri imesid. Põhirõhk oli vähese haridusega inimeste alandlikkuse hoidmisel. 6. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuurikunsti vahel? Seoseks oli enamasti reljeefne skulptuur
valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7
See tegi projekti kallimaks ja aeglustas tööd tohutult.. Üjtekokku oli Gaudi selle projektiga seotud 43 aastat. Kui ta 1926. aastal suri, oli tööst realiseerunud alles vähem kui pool. Ehitustegevust jäkatakse, kuid tänapäeval kasutatakse ka juhtivaid masinad. See tuleb küll töö edenemiseks kasuks, kuid on vastuolus arhitekti kavatsustega. Teostuses on juba tuntav mõningane ühetaolisus ja steriilsus. Katedraali sisemuses paikneb altar ning selle all krüpt, kuhu on maetud kataloonia suur arhitekt Antonio Gaudi. Ehitise osad TRAATMAKETID: Keeruliste tarindivormide modelleerimiseks riputas Gaudi koos pingutusraskustega üles traatidest ning kipsisegus leotatud puldanitükkidest makette, mida pärast kipsi kuivamist analüüsiti nõrkade kohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks. KELLATORNID: Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid.Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri
basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid,
kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil,
Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik.
5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid,
silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad
Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik. Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate nissidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 krüpt kiriku idavõlvi all). Idatiivas (lk 78 vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum dormitoorium. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas
(tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum(koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad, matmine); sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal valgmik(kesklöövi akende osa); trifoorium pasku müüri sees olev kitsas käik, avaneb kesklöövi suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid
Pisa torn. 2. Firenze San Miniato al väga tugeva antiigi mõjuga, itaalia Monte kirik romaanikale omane marmorikasutus ning ümarkaar. tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad Rootsi 1. Lundi toomkirik Väga võimas krüpt, muidu ilus basiilika. Kooriosas esineb kääbusgalerii, kaarfriis ja petikkaared- Lombardia ja Lääne- Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos 15
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel.
Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame
Clyny kloostrikirik Clyny kloostrikirik ehitati 1088-1130 ning lammutati hoolimatult 1810.a. Ta oli Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased
vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta tekkis nelitis. Koori all oli sageli ka krüpt. 2.2 Eksterjöör Jaani kirik on esinduslik neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja
Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid!
idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks
962 ja vana vene riik ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst. Põhiliseks ehitustüübiks oli basiilika. Koosnes külglöövidest, pealöövist, põikilöövist e. transeptist, pealöövi ja transepti ristumiskohast- nelitisest, altar asus poolkaare kujulises apsiidis, apsiidi ja transepti vahele sageli moodustus omaette ruum-kooriruum, mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid
kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega Basiilika – ehitustüüp o Apsiid – altari ruum o Krüpt – kiriku alune haudade koht Kirikuruum koosneb 3-st osast. Kesklöör ja külgedel külglöör. Kesklöör kõige suurem/kõrgem. Kesklööris asub Valgmik, ainuke kiriku valgusallikas. Kirik ehitatakse idast-läände (läänest tõuseb päike) Kabel – mingi pühamu jaoks Mingi rikkam mees võis lasta ehitada kabeli endale või enda pühakule Kodakirik (2. Kiriku tüüp) valgmik puudub
annaabi.ee 
