Cr-Kroom Kelli Hinn 11.L Ehitus ja asetus PS-s Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rühma element. Järjenumber on 24 Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töö...
+24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe (HNO3) ja väävelhappe(H2SO4) toimel kroom passiveerub.Lahjade hapetega reageerimisel tekivad Cr2+ soolad, mis õhuhapniku juuresolekul võivad oksüdeeruda püsivamateks Cr3+ sooladeks. Oksüdeerijate
Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2 +Cl2 + H2O, millega võib laboris saada vaba kloori. Mn2O7 ehk mangaan(VII)oksiidi saadakse punakaspruuni plahvatusohtliku õlika vedelikuna rohelisest lahusest, mis tekib konts H2SO4 toimel permanganaatidele. ülitugev oksüdeerija ka toatemperatuuril, kiirel soojendamisel laguneb plahvatusega: 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 2. kromaadid ja dikromaadid: valemid, teineteiseks ülemineku tingimused, tuua konkreetseid näiteid sooladest ja nende kasutamisest. Kroomhappe H2CrO4 soolad on kromaadid ja dikroomhappe H2Cr2O7 soolad on dikromaadid. Kromaat- ja dikromaatioonide sisalduse vahekorda lahuses mõjutab lahuse pH. Hapestades kollast kromaadilahust tekib dikromaadi oranzi värvusega lahus: 2CrO4 + 2H Cr2O7 + H2O. pH piirkonnas 2 kuni 6 on lahuses ioonide CrO4/Cr2O7 tasakaal
Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende...
EBS METALLID Kroom Alla Bõkova 10.eur Tallinn 2011 Sissejuhatus Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr, järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017aasta. Kroom on lihtaine. Elemendi nimi on saadud kreeka sõnast "kromaattisuuden" (), mis tähendab, värvi. Chromium was regarded with great interest because of its high resistance and hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihta...
määrab tajutud heleduse):- ja olemas ka vastavad retseptoritüübid spektraalselt vastandlikud ganglionrakud...ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. · Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium: Värvinägemine ja `värvipimedus' · Trikromaadid - mitmed primaadid (sh inimene); paljud kukrulised. · Dikromaadid enamik imetajaid; ka need trikromaadid, kellel on sünnipäraselt (geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest)
teatud kemikaalidega. · väga sagedased - 8% meestest ja 1% naistest (reguleerivad geenid X-kromosoomis) · totaalne värvipimedus alla 0,01% rahvastikust; kolvikestes nägemispigmendiks rodopsiin; näevad maailma nagu must-valges filmis erinevates halli tooni varjundites; vajavad päevavalguse juures tumedaid päikseprille, kuna heledusadaptatsiooni häire · dikromaadid puudub ühte tüüpi fotopsiin · trikromaatilise nägemise anomaaliad eristatavate värvusvalentside arv on vähenenud 8. Nägemismeele tsentraalsed teed. Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
