Katta põrand kinni, et mitte määrida seda. Puhastada seinapind tolmust ja muust mustusest, mis võib krohvi nakkumist seinaga mõjutada. Niisutada pinda mitu korda. Kruntimine Kruntida pind krundiga Sakret QG. Pind peab olema kruntimiseks puhast, tugev ja kuiv. Krunt tuleb mitu korda läbi segada. Kanda krunt aluspinnale pintsli ja rulliga ning lasta krundil vähemalt 12 tundi kuivada enne krohvi pealekandmist. Krohvimine Segada valmis krohvisegu ja anda kuivanud pinnale 15mm paksune krohvikiht. Eemaldata üleliigne materjal tasanduslatiga. Mördi peab ära kasutama 1-2 tunni jooksul, muidu kivistub ära ja on kasutuskõlbmatu. Tasandada krohvikiht tavalise või käsihõõrutiga. Lasta krohvikihil täielikult ära kuivda. Selleks võib kuluda kuni 14 päeva. 2. ruum – WC Töökäik Kuna teiseks ruumiks on WC, otsustasin teha selle dekoratiivkrohviga, sest see on väike ruum ja jääb efektne ja ilus. Ettevalmistus Katta kinni põrand ja muud pinnad, mis ei tohiks mustaks saada
Katta põrand kinni, et mitte määrida seda. Puhastada seinapind tolmust ja muust mustusest, mis võib krohvi nakkumist seinaga mõjutada. Niisutada pinda mitu korda. Kruntimine Kruntida pind krundiga Sakret QG. Pind peab olema kruntimiseks puhast, tugev ja kuiv. Krunt tuleb mitu korda läbi segada. Kanda krunt aluspinnale pintsli ja rulliga ning lasta krundil vähemalt 12 tundi kuivada enne krohvi pealekandmist. Krohvimine Segada valmis krohvisegu ja anda kuivanud pinnale 15mm paksune krohvikiht. Eemaldata üleliigne materjal tasanduslatiga. Mördi peab ära kasutama 1-2 tunni jooksul, muidu kivistub ära ja on kasutuskõlbmatu. Tasandada krohvikiht tavalise või käsihõõrutiga. Lasta krohvikihil täielikult ära kuivda. Selleks võib kuluda kuni 14 päeva. 2. ruum WC Töökäik Kuna teiseks ruumiks on WC, otsustasin teha selle dekoratiivkrohviga, sest see on väike ruum ja jääb efektne ja ilus. Ettevalmistus Katta kinni põrand ja muud pinnad, mis ei tohiks mustaks saada
Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht. · polümeerne krohv sisaldab · kattekrohv (viimistluskiht) väline polümeerseid sideaineid 8-11% ja krohvikiht, millega saavutatakse krohvi lõplik mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse välimus või täiendava viimistluse aluspind. ainult viimistluskrohvina. Neil toimub · krohvi aluspind krohvimiseks kivistumine peale vee aurustumist. Krohv on kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. vihmakindel. Ei sobi kuumenevatele · krohvikiht sama mördiga ühe või pindadele.
ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Visata krohvikiht käsitsi sisse, kattes poolkatvalt ehk 75 % aluspinnast. Kuivamisaeg enne järgnevaid töid: arvestada vähemalt 3 päeva silmaga nähtavale kuivamisele lisaks. Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast. Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C
Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta.
tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5. Krohvi aluspind on krohvimiseks kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. 6. Krohvikiht on sama mõrdiga ühe või mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. 7. Krohvi majaka ribad: on krohvimise alg faasis täitekrohvi mõrdist tehtud mõrdi-või muud juhtribad. Ida krohvimine: kellu ja hööruti. Lääne krohvimine: sliip ja väike kellu. 8. Krohvimine
Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC
pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Viimistlus Välisviimistlus Krohvimise alusena on AEROC poorbetoon sarnane teiste kivimaterjalidega. Krohvikiht kaitseb konstruktsiooni kahjulike välismõjude eest ja annab hoone fassaadile nägusa ilme. Lisaks sellele tuleb poorbetooni puhul arvesse võtta ka konstruktsiooni kuivamisvajadusest tulenevaid iseärasusi. See tähendab seda, et kui krohvikiht peab olema piisavalt tihe vihmavee imendumise kaitseks, peab see samal ajal läbi laskma seest väljapoole tungivat autoklaavset niiskust. Kui võimalik, oleks soovitav teostada välisviimistlus pärast esimest kütteperioodi. Tööde teostamine
5 TÖÖRIISTAD · Kellu · Müürihaamer · Silur · Hõõruti · Lood · Vuugiraud SISE- JA VÄLISKROHVI ERINEVUSED 6 Mõlemaid krohve tuleb seina visata mitmes kihis, nii on materjal püsivam ja ilmastikukindlam. Välisfassaadid nõuavad kuni viies kihis lubikrohvimist, siseruumides aitab paarist-kolmest kihist. Krohvikiht ei tohiks olla üle paari sentimeetri paks. Liiga paksu kihi korral tekivad krohvis pinged, mis viivad varem või hiljem pragude tekkeni. VALMISTAMINE Lubikrohv koosneb kvaliteetsest lubjapastast ja krohviliivast, mis sobib nii välis- kui sisetöödeks. Sellisele segule tuleb lisada ainult vett. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.google.ee/search?hl=et&q=lubikrohv&lr=&aq=f&oq=
soolad lahustumatuteks ühenditeks. Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses. Värvimine: 1. Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Eemalda ka nõrgalt kinni olev krohvikiht või betoon. 2. Ava betoonpinnas olevad praod ja töötle esile tulnud, eelnevalt puhastatud sarrus roostevastase tsementvärviga. 3. Paranda avatud praod ja süvendid ümbritseva pinna tasemeni, kasutades aluspinnaga võimalikult sama koostisega tsemendi- või lubitsemendimörti.. 4. Silikaatvärvi kasutamisel tuleb väikesed praod ja süvendid parandada silikaatvärvi ja liiva seguga. 5. Pese hallitusega kahjustatud pind Tikkurila hallitusvastase vahendiga
soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid. Kõigepealt kinnitatakse seinale ankrud, seejärel surutakse villaplaadid neist läbi ning siis paigaldatakse ja fikseeritakse soojustuse pinnale metallist raabitsvõrk. Pärast võrgu paigaldamist tehakse esimene krohvikiht. Krohvimiseks kasutatakse kiududega tsementkrohvi weber.stuck 313. Esimese kihi paksus peab olema ca 8-10 mm ja krohvivõrk tuleb paigutada krohvikihi keskele
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud
· Kohtades, mis nõuavad krohvlt suuremat tugevust · Materjalide ettevalmistamine - liiva sõelumine, liiva Tsementmört ja vee soojendamine talvel, lubja kustutamine või javatamine · Peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks või, kui krohvikiht asub hiljem vees · Materjalide doseerimine - kaaluliselt või mahuliselt Dekoratiivkrohvid: · Materjalide segamine - min aeg 2-3 min Terrasiitkrohv (pesubetoon) PÕLETAMATE TEHISKIVIMATERJALID · Tsement, vesi ja kivipuru (graniit, marmor jne) Lubi-liivtooted: · u 50% kivipurust asendab liiva ja 50% on Silikaattellis
tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees. Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. · Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5...10 mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht
2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid.
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte - kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu- temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö
värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste omaduste tõttu tugev ja püsiv, parem kui paljudel teistel kivimaterjalidelt. Pindamise eeltööd. Müüritis on pindamisalusena ebahomogeenne, kuivõrd see on moodustatud teineteisest erinevate omadustega tellistest ja vuugimaterjalist. Pindamise kavandamisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid: · välisseina tellised peavad olema külmakindlad, sest õhuke krohvikiht ei kaitse alust piisavalt ilmastikumõjude eest. Krohvile esitatakse ilmastiku suhtes tellisega samad nõuded; · aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused.
sageli ajast ja arust. Paljudes kodudes või saunades on need aga hea tõmbega ja ka siin pole ainsaks võimalikuks noorenduskuuriks lammutamine. Lihtsaim viis on kasutada Serpo tasandussegu, mis on mõeldud betoon- ja tellisseintele. Segu võib poest valida ka värvilisena, et uus kate olemasoleva ruumiga hästi kokku sobiks. Kui tellistest ja vuugitud ahjusein soovitakse täiesti sirgeks krohvida, tuleb pind esmalt siledaks krohvida ja alles seejärel panna peale pindmine dekoratiivne krohvikiht. Kui telliste kontuure soovitakse aga nähtavaks jätta, piisab vaid pinna ühekordsest õhukese krohvikihiga katmisest. Seejärel tõmmatakse soovi korral tugeva jäiga harjaga pinnale uus tekstuur. Trendikas harjamuster on tõmmatud näiteks joontena või poolringidena. Mida jäigem on hari, seda reljeefsem lõpptulemus jääb. Pinnatöötlus on fantaasiaküsimus, sest krohvi võib ka peale pritsida. Enne tööde alustamist on oluline
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohv, mis harilikult värvimist ei vaja. Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel
mõju sisse hingates tervisele hästi, või kas see on ka sobiv mineraalvillaga soojustataval fassaadil. Tavakrohvi efektinipid Alus- ehk tavakrohvid on mineraalsed enamasti kas lubitsement-, tsement- või lubikrohvid ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina. Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks"; vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse tavakrohvide puhul viltimistehnikat, kus krohv kantakse aluspinnale ja pind tõmmatakse ühtlaseks ja siledaks. Mõne aja möödudes, segu tardumise faasis, hõõrutakse pind märja käsnaga ringikujuliselt üle selle tulemusena muudetakse viimistlus "käe jäljega" veelgi elavamaks
hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni- segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele. 1.2 Muinas-Egiptus Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 9.6. DEKORATIIVKROHVID Dekoratiivkrohvideks nimetatakse kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5...10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht.
Madalatel temperatuuridel on nakkumine aluspinnaga ja polümerisatsiooniprotsess takistatud. Töötlemise ajal peaks vältima päikese ja tuule mõju, vastasel juhul tekivad praod ja ebaühtlane faktuur. Kuivamisaja kiirus sõltub õhuniiskusest ja temperatuurist: mida külmem ja niiskem õhk, seda aeglasemalt toimub kuivamisprotsess. Polümeerseid krohve võib kanda lubitsementkrohvile. Jälgima peaks, et aluspind ei oleks eri imavusega. Vastasel juhul tuleb teha täiendav krohvikiht. Värske krohv peab seisma minimaalselt 2 nädala, kuna värske krohv mängib, eraldab vett, tõmbab kokku ja tekitab pragusid. Aluspind peab olema piisava tugevusega. Tugevuse kontrollimiseks tehakse kratsproov: näiteks kruvikeeraja otsaga tõmmatakse aluskrohvi pinda jälgi ning hinnatakse aluspinna tugevust nii märja kui ka kuiva aluspinna korral. Liiga pehmele pinnale ei tohi krohvi kanda: aluspinnas on vale krohvisegu või liivas esineb kahjulikke lisandeid.
mördi ja ka krohvikihi kaudu. Samuti vōivad soolad sattuda seinakonstruktsiooni läbi pinnasevee, sadevete ja ka näiteks laohoonete puhul ka ladustatava materjali kaudu. Välimine eflorestsents on harva tōsine probleem, sest seina pinnale kogunevad soolad pestakse maha vihma poolt. Hoopis problemaatilisem on sisemine eflorestsents, eriti just krohvitud ja arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte
katad pindu 2 korda. Esimesel kihil lase kuivada vähemalt ööpäev enne teistkordset krohvimist. Käsitsi krohvimisel kantakse segu seinale terassiluritega. Normaalne ühe segukihi paksus seinal on 4- 8 mm, osalisel krohvimisel kuni 1 cm. Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina niisutada enne krohvimist ja krohvimise järgselt 2-3 päeval. Kivinenud pinnad on hästi värvitavad mineraalsetele pindadele sobilike värvidega. 10 Krohvimisel ja ööpäev pärast krohvimist peab aluspinna, krohvi ja keskkonna o temperatuur olema üle +5 C
plastsuse ja veehoidvuse. 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 33. Terrasiitkrohv, kuivsegud, tehismarmor Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde
Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades Tsementmört- kasutatakse hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja kui krohvikiht hiljem asub vees 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust . Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust.
55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. 56) LUBI- KIPSMÖRT leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. 57) TSEMENT- LUBIMÖRT kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. 58) TSEMENTMÖRT kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 59) 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor 60) KUIVSEGUD- Valmis ehitussegud, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub.
alkoholidele ja loomsetele ning taimsetele rasvadele, kuid ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tärpentinile, bensoolile, ketoonidele, estritele jms. On põlev kõikides oma vormides. Põledes eritab vingugaasi ja palju paksu musta suitsu. Tulekaitsevahendid vähendavad ainult süttivust, mitte põlevust ja suurendavad suitsu hulka. Tulepüsivust suurendab 10 mm paksune kipsplaat või krohvikiht kuid kipsplaadi mõju kaob, sest kergelt sulav polüstüreen hakkab ebatihedustest välja voolama ja süttib ikka. Mullpolüstüreenid jagunevad · Paisutatud polüstüreen EPS · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW Omadused : =10-70 kg/m3; =0,033-0,055W/mK Veeimavus kuni 2% Kasutus temp. kuni + 100 C 28 6 Ehitusmördid
E.Tensmanni poolt 1931. aastal kogutud Jõhvi kihelkonna ajaloolise pärimuse järgi olla osa endise linnuse müüre lõhutud mõisa karjalautade ehitamisel. Siis olla ka leitud müüri lähedalt maapinnas umbes inimese pea suurune kivikuul, mis saadeti kuhugi Peterburgi muuseumi. Veel pärast Teist maailmasõda oli selgesti eraldatav kindluse 4-korruseline väravatorn, mille nurgas võisi nähta keskaegse küttesüsteemi soojakanalit. Isegi seinapindu kattev krohvikiht oli seespool osaliselt alles. Tornitaolise ehituse vare lammutati U.Hermanni teatel pärast Teist maailmasõda kohalike elanike poolt. Rahvasuus mainib maa-alust salakäiku, mis olevat kindlust ühendanud Jõhvi kindlustatud kirikuga. Leo Tõnissoni mälestuste järgi oli veel enne viimast sõda selgesti eraldatav koobaskäigu suue, mis oma võlvitud laega tõepoolest andis põhjust oletamiseks. Käik oli aga juba mõne meetri kaugusel kivirusust ummistunud. Nagu 1942. aastal U
kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast terasankrutega alusseina. Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline. ... VOODER-SOOJUSTUSSÜSTEEMID Kui fassaadi krohv-viimistlus pole omanikule vastuvõetav või on selleks erinevad tehnilised põhjused (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi
Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83%. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed
tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niisikust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lageda ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips testest sideainetest paremini. Tsement-lubimört kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmört kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtides aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 42.Mördi plastuse ja tugevusemääramine ning nende mõjurid Mördi plastsus iseloomustab mördi töödeldavust. Eriti tähtis on krohvimörtide puhul. Kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Mördi tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järig jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 32. Mördi plastsuse ja tugevusklassi määramine 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nakekividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta Tsement-Iubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteerov seguvahekord on 1:1:6...1:2:9 (tsement: lubjataigen: liiv) Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees 44. Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine Plastsus iseloomustab märdi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust
Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 41. Mördi plastuse ja tugevuse määramine- · Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis
krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. 143 Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kus kasutatakse müürimörte? 2. Mis on tsementmördi eelisteks ja puudusteks? 3. Mis on lubimördi eelisteks ja puudusteks? 4. Mis on savimördi kasutamise eelisteks ja puudusteks? 5. Missuguseid mörte nimetatakse segamörtideks? 6. Kirjelda krohvimördi kasutamist. 7. Kus kasutatakse lubimörti? 8
uuritud elamutest 73 % vajas vähemalt 10 aasta jooksul materjalivahetust, laudisega majadel oli vastav osa 34 %, vt. Tabel 2.3. Tõstmaks tarindi õhu- ja soojapidavust ning andmaks krohvitud hoonele paremat välimust, lisati paljudele puitfassaadidele 20. sajandi teisel poolel tsementlaastplaat (TEP) ja sellele lubikrohv. Tänaseks on krohv plaatide servadest pragunenud, (vt. Joonis 2.37 vasakul) ja maha pudenenud, võimaldades seega vee juurdepääsu kandvale puitseinale. Krohvikiht võib aja jooksul täielikult laguneda ja eemalduda (vt. Joonis 2.37 paremal). Joonis 2.37 Krohv on liigniiskuse tõttu eemaldunud ja palgid mädanikkahjustustega (vasakul). Krohvi lagunemine on alguse saanud tsementlaastplaatide (TEP- plaadid) liitekohtadest (paremal). Tabel 2.3 Uuritud hoonete fassaadikatte materjalide jaotus ja nende hinnanguline olukord.
annaabi.ee 
