Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid
Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse.
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks
aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane. Minu arust on Vana-Kreeka ja Rooma mõju meie kultuurile positiivne,kuna muidu poleks meie ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur osatähtsus ,kuna kristlike õpetlaste kaudu kujunes ristiuskirikust aja jooksul kreeka ja rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. Nii Vana-Roomalt kui Vana-Kreekalt oleme saanud palju. Ilma nende riikiteta poleks meil seda ,mis meil praegu on .Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
Samuti võib seda nimetada kombeks või siis armsaks viisiks austada surnuid .Mina tunnen, et minu vanemad on mulle väga tähtsad, sest nad on mind terve elu suunanud ja õpetanud. Arvan isegi, et ilma nendeta ei tuleks ma oma eluga toime. Piibli esimene ja tähtsaim käsk räägib ainult ühe jumala austamisest. Praegu see nii ei ole, sest ühiskond on palju vabam ja iga inimene võib ise otsustada, keda tema austab. Kristlusel on küll suur mõjuvõim ka praegugi, kuid inimene ei ole enam kohustatud ainult ühte ja ainsat jumalat järgima. Asjata ei tohtind suhu võtta ka Jumala nime. Jumala poole pöörduti abi saamiseks vaid kõige suuremas hädas. Praegusel ajal on issand siis kui varba ära lööd ja kasvõi siis kui sul külm on. Piibel ütleb, et pühitsema peab hingamispäeva ehk puhkepäeva. Siiani on küll kombeks olla pühapäeviti kodune, teha sauna ja puhata, kuid väga vähesel määral
ja kasvatusest. On inimesi, kes ei austa oma esivanemaid ja ei tunne ennast selle pärast isegi halvasti. Nad ei mõista, et nad midagi valesti teevad. Mina tunnen, et minu vanemad on mulle väga tähtsad, sest nad on mind terve elu suunanud ja õpetanud. Arvan isegi, et ilma nendeta ei tuleks ma oma eluga toime. Piibli esimene ja tähtsaim käsk räägib ainult ühe jumala austamisest. Praegu see nii ei ole, sest ühiskond on palju vabam ja iga inimene võib ise otsustada, keda tema austab. Kristlusel on küll suur mõjuvõim ka praegugi, kuid inimene ei ole enam kohustatud ainult ühte ja ainsat jumalat järgima. Asjata ei tohtind suhu võtta ka Jumala nime. Selle kohta ei tea ma ühtegi seadust, mis seda praegu keelaks. Piibel ütleb, et pühitsema peab nii hingamispäeva kui ka puhkepäeva. Praegu, kui minna hingedepäeval surnuaeda, leiab sealt suure küünaldemere, mis näitab, et see on inimeste jaoks nüüdki justkui seadus
läänekristlus. Varakristlik muusika -Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused -Psalmid ja hümnid -Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: -Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist -Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud -Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus Keskaeg 5.saj-14.saj esimene pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil.Muusika kultuur oli põhiliselt suuline. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega -Romaani periood -Gooti periood Gregoriuse koraal: -Tekst ja sünum olid tähtsad -Liikuv ja keerukas meloodia -Retsiteerimine ehk kõne lähedane laul -Ühehäälne -Sõnarütm -Ladina keeles -Puudus orel -Puudub taktimõõt Esitajateks olid: *1laulja *lauljate grupp * terve koor
Hiinas. Teisel kohal on India, kus elab umbes 1 miljard inimest. See on tegelikult peaaegu neli korda rohkem rahvast kui Ameerika Ühendriikides. Milline riik on pindalalt suurim? Venemaa Föderatsioon hõlmab 17 075 400 ruutkilomeetrit. See võtab kokku sellise pindala, mille moodustavad Ameerika ja Kanada kokku. Milline usk on maailmas kõige levinum? Kristlus on kõige levinum religioon, sellel on 1 miljard 800 miljonit usklikku. Kristlusel on kolm põhisuunda. Need on katoliiklus, protestantlus ja õigeusk. Kristluse kõige levinum suund on katoliiklus. Sellel on 1 miljard usklikku. Katoliku kiriku keskus on Vatikanis ja seda juhib Rooma paavst. Millist keelt räägitakse maailmas kõige rohkem? Elavaid keeli arvatakse olevat umbes 3000 ja kui juurde lisada veel murded ja murrakud, siis võib olla see arv on umbes 9000. Kuid on täpselt teada, millise keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem
Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform 365 päeva
Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra, vähendas makse ja võlgu, tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis läbi saada literaatidega, ajakirjanduse isa, oli hea kirjamees, kalendrireform – 365 päeva
Judaism, kristlus, islam 35.Miks ei suhtunud hõimupealikud ja kaupmehed Muhamedi õpetusse sõbralikult? sellepärast, et Muhamed tahtis, et teda tunnistataks kui prohvetit. Nii hakkas Muhamed pidama juudi usku ja kristlust väärõpetuseks,mis Allahi sõnumit valesti tõlgendavad. 36.Kelleks pidasid Muhamedi Bütsantsi teoloogid? Miks? kurjaks ja ebainimlikuks, tema käsk levitada mõõgaga usku, mida ta jutlustab 37.Mis on ühist islamil ja kristlusel? seadused on küllalt leebed mõlemil 38.Mis on sariaat? on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. 39.Mida pidi islamiusuline tegema? allutama end Allahi tahtele,pidama palvusi,paastuma,toetama abivajajaid,tegema palerännakuid püha linna Mekasse. 40.Milline on islami maailmalõpp? viimsel kohtupäeval loodus hävib-mered keevad üle,mäed varisevad põrmu,surnud tõusevad hauast üles. 41.Milline on islami põrgu
- Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: - Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist - Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud KESKAEG 5. saj-14. saj I pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega (läänekristlik kloostrikultuur) -Romaani periood -Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline. Frangi riigi laienemisega tekkis vajadus noodikirja järele. (8. - 9. saj) Tavamuusikat üles ei kirjutatud. Gregoriuse koraal: - 6.saj lõpp püüti läänekirikut kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla
Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas kristlusel traditsioonilise norra mütoloogia ja saamide loodusekummardamise kõrval esile tõusta anglosaksi kirikust ning Saksamaalt ja Taanist lähtuv misjonitegevus. Kultuur: Norra on pika ajalooga noor rahvusriik eriti meresõidu vallas. Hoolimata sellest, et Norra oli 400 aastat Taaniga kokku liidetud, säilitas ta oma tugevad kultuuritraditsioonid, mis koos teistest riikidest saadud kultuuriliste mõjutustega kujunesid ainulaadselt mitmepalgeliseks
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased
pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus).
Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk ja protestantism. See on levinum usund maailmas. Katoliku kiriku eesotsas olev paavst on ühtlasi Vatikani riigipea (kiriku õpetuse järgi on ta ilmeksimatu). Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe
Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlusel on tänapäeval palju harusid. Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli võivad kristluse vormid üksteisest erineda nii, et raske on neis ära tunda ühte usundit, kuid peaaegu kõik ususuunad on üksmeelel Kristuse kesksel õpetusel. JEESUS Jeesus sündis Petlemmas Maarjale ja Joosepile ajal, kui toimus rahvaloendus ning enda kirjapanemiseks olidki Maarja ja Joosep selle pika rännaku ette võtnud.
taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa
Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus
Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus
hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. Jõukamad linnaühiskonnad kalduvad enamuses olema individualistlikud, traditsionaalsemad, vaesemad maaühiskonnad kollektivistlikud. Esimest mõõdet esindavad näiteks USA, Austraalia ja Holland, teist Panama, Venezuela ja teised Ladina-Ameerika maad. Eesti kuulub pigem individualistlikusse gruppi, sest meile on antud sõnaõigus ja omaalgatus. 8. Mis on ühist kristlusel, islamil ja judaismil? Mõlemal on üks Jumal, said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9. Mida tohib süüa üks tõsiusklik juut ja mida mitte? Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja
5. Juudid usuvad, et inimene on sündinud maailma süütuna, mitte Aadamalt päritud patuga. 6. Juudid usuvad, et Jumal on ainus ja nähtamatu. Juudid ei tunnusta triniteeti. 7. Juudis usuvad saatana olemasolusse, mitte kuradi olemasolusse. 8. Juudid usuvad, et Jumal on Jumal ja inimesed on inimesed. 9. Juudid usuvad, et usulistes liikumistes, nagu "Juudid Jeesuse eest", "Messialikud juudid" ja "Heebrea kristlased" osalevad juudid pole enam juudid, kuigi nad on seda varem olnud. 10. Kristlusel on judaistlikud juured. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? 1. Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut. a) Ta ei ehitanud üles kolmandat templit: "Ja ma teen nendega rahulepingu, mis jääb igaveseks lepinguks nendega, ja ma paigutan neid ja teen nad paljuks ja ma panen oma pühamu igavesti nende keskele! Ja mu eluase on nende juures..." (Hs 37:26-28). b) Ei toonud juute tagasi Iisraeli: " Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo
kristlus Rooma impeeriumi soosituimaks usundiks. Romaniseerimisele allus kergemini Britannia lõunaosa; põhja ja lääne pool oli okupatsioon verisem. Iirimaad ei suutnudki Rooma allutada. Iirimaa jäi anastamata, kuid sealgi tõstis kristlus pead. Kristlus võitis Briti saartel kandepinda, kui see oli alles vähemuse usund, ammu enne seda, kui imperaator Constantinus sellele kogu impeeriumis eelissesundi andis.Miks? Mida oli kristlusel välisroomlastele ja kohalikele keltidele pakkuda? See haaras südant niisugusel viisil, nagu ametlikud Rooma kultused seda kunagi ei suutnud. Kristlus oli avatud kõigile, see pakkus lootust. Kristlus tõi kaasa moraalse mõõtme, mis puudus traditsioonilises keldi usundis. Selle nägemus paradiisist andis keldi teispoolsuse füüsilisele naudingule uue vaimse mõõtme.(Sampson, 2008) Hoolimata sellest, et paavst kanoniseeris mõningad jumalused, mis kirikule
religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristluse sümbolid Riigipea: Riigipea on üldvalimistel 7 aastaks valitav president.Üks isik tohib ametis olla kuni kaks järjestikust ametiaega.
mõistma. 6. Püha Vaim oli juba Loomise juures ja tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänini. 7. Kristlaste pere moodustaad nii maapealne kui ka taevane Kirik. Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja
moraalsest õiglusest. Kõrvalekaldumine sellest sisemisest tunnetusest tekitab süütunnet; ning tegelikult ei olegi vaja süütunde tekkimiseks oma sisemisele tunnetusele vastupidiselt käituda piisab ainult kavatsusest seda teha. Juba mõtlemine millegi patuse kordasaatmisest tekitab samapalju ebamugavat süütunnet kui tegu ise. See toob kaasa inimeste käitumise internaalse, mitte eksternaalse kontrolli, viies kontrollkeskme välisest karistustest sõltuvast sisemiseks. Kristlusel oli sel ajaperioodil hea minek: inimeste jaoks, kes kannatasid nälja, katku, sõdade käes, oli religioon, mis keskendus täiuslikumale, mittefüüsilisele maailmale, lohutav. Orjadele ja teistele madala positsiooniga inimestele pakkus rahuldust õiglustunne teadmisest, et jumal lõi kõik inimesed endasarnaseks ning et viimne kohtumõistmine inimeste üle toimub ühtede ja samade kriteeriumide alusel
Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega. Alustuseks on selgelt tegemist kommunistliku ühiskonnaga. Marks ja Lenin võtsid More'ist suuresti eeskuju. Mis on masendav, sest More omakorda võttis eeskuju evangeeliumidest ja seetõttu tuleks nüüd Uuele Testamendile etteheiteid teha. Aga ei, kristlusel ja kommunismil on minu silmis ühist vaid sel määral, et kõike omavahel jagatakse ja et keegi puudust kannatama ei pea. Utoopia ühiskond toetab individualistlikke püüdeid ja igaühe soovi, oma andeid ja intelligentsi arendada. Välistatud on aga materiaalne hierarhia ja välimuslik eristumine - kõik elanikud kannavad nt sarnaseid riideid väikeste erinevustega olenevalt vanusest ja perekonnaseisust, kõigil linnade detailplaneering on identne.
Inimõigused on oma olemuselt universaalsed, kuna puudutavad ühteviisi kõiki inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usutunnistusest. Inimõigusi käsitleva alusdokumendi – Inimõiguste ülddeklaratsiooni, võttis vastu suurim rahvusvaheline organisatsioon ÜRO, mis väljendab inimõiguste rolli maailma ühendajana. Ühtsus ei tähenda ühetaolisust. Nii on ka arusaam inimõigustest kultuuride ning riikide lõikes erinev. Kristlusel rajanevates kultuurides omab küsimus soolisest võrdõiguslikkusest hoopis teist tähendust kui islamimaades, suhtumine seksuaalvabadusse (abordiõigus, geide ja lesbide abielud) võib katoliiklased ja luterlased eri leeridesse viia. Lisaks erinevatele väärtusarusaamadele diferentseerib inimõigustealast olukorda ka riikide majanduslik arengutase ja valitsemisrežiim. Diktatuuririikides eiratakse inimõigusi, mis võib väljenduda
tõestust vajamata; (2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt ka kaanon. PATUD JA VOORUSED 7 surmapattu: uhkus, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, kadedus, õgardlus/aplus,vihapidamine/viha, tujutus/tusk; 7 voorust: mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus,õiglus, usk, lootus, armastus. PÕHIVOOLUDE KUJUNEMINE JA KIRIKU AJALOO Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054
kujutada, kellel vb polegi kuju. Haritud inimeste jaoks tundus see aga usutav olevat: printsiip, mis juhib maailma. Inimkujlised jumalad olid tegelikult loodusnähtuste personifikatsioon. Neist kõrgemal asus veel midagi. Ilmselt monoteist väljaspool juutlust leidiski vastuvõttu just selliste inimeste seas, kes olid sellise mõttekäiguni jõudnud. Kristlus oli väga tihedalt seotud juutlusega. Kristlust nähti alguses ühe juutluse rühmitusega. Omaette usuks saamine kristlusel oli pikemaajaline protsess. 1.sajandi lõpuks olid juudid vähemuses. Ristiusu põhimõisted on tulnud juutlusest. Mingist hetkest võis juba rääkida omaette ristiusust Rooma Keisririigis. Isis ja Osiris Meesjumal Attis ja jumalanna Kybele Süüria jumalanna ehk Atargatis Mithras Võõra päritoluga jumalate assimileerimine, omaksvõtmine on Roomas olnud ammu. Kybele kultus 204 eKr, teadaolevalt vanim idamaise päritoluga jumala kultus, mille tuleks
2. Praeter legem määrused määrused, kus sisaldub uus õigus. 3. Contra legem määrused määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema PS-lik volitus. KOV pole riigiorgan, võtab vastu määruseid, kohaliku elu küsimuste osas otsustamisel iseseisvad, reguleerib KOKS. Tööõiguses õiguse allikana ka kollektiivleping. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb 14. sajandist, tuginedes Püha Rooma riigi pärandile, tähtis roll oli ka kristlusel. Prantsuse jurist P. Dubois 14. sajandi algul ettepanek poliitiliselt ühtse Euroopa loomiseks, sajanditega lisandus supranatsionaalsuse idee, idee vabast kauplemisest, liikumisest jne. 1946 Churchill: vaja midagi Euroopa Ühendriikide sarnast, vaja ka Euroopa nõukogu, et see oleks konsultatiivorgan ja integratsioonikeskus. 1949 NATO, Euroopa Nõukogu (poliitiline organ, mille eesmärk on konsultatsioonid Euroopa poliitika erinevates valdkondades)
röövlid käisid paganlikke templeid rüüstamas, mis tõi kaasa veriseid konflike paganate ja kristlaste vahel. 3.-4. sajandil tegutses mõjukas Milano piiskop Ambrosius, suur ja erudeeritud kirikuisa, kes defineeris kiriku olemuse sõltumatuna riigivõimust. Kirik esindab jumala õigust, mis on üle keisri õigusest. Ambrosius rakendas seda reaalsuses küsimustes kirikuelu üle, näiteks keeldus ta üht kirikut andmast üle keisrile. 4.-5. sajandil ristiti edukalt germaanlasi, mis võimaldas kristlusel säilida ka pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kreeka päritolu goot Wulfila tõlkis Piibli gooti keelde, 341. aastal sai ta piiskopiks. Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest
Uusplatonism pakub ühtsuse kogemust. Ekstaasis kaob objekti ja subjekti vastuolu. Käib arutlus, et kumb on tähtsam - subjekt või objekt? Subjekt tunnetab objekti. Ütlevad, et kui subjekt saab üheks objektiga, siis sünnib tõde. Tõde on tunnetatav, kui on ühtsuse taju. Kui kõik on üks, siis pole teadust vaja - sellepärast Indias oli/on palju filosoofiat, kuid vähe teadust. Uusplatonism on antiikse filosoofia lõpp. VARAKRISTLIK SUHTUMINE FILOSOOFIAASE, VÕRDLUS UUSPLATONISMIGA Kristlusel ja uusplatonismil on 2 ühisjoont: neoplatonism on tugevalt monoteistlik (hen), uusplatonism on tugevalt individualistlik (rõhutas askeesi ja ekstaasi). Erinevusi on rohkem: 1)uusplatonism tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke, kristlus rõhutas elupikkust protsessi (jüngerlus); 2)Plotinos nägi looduses jumaluse viimset ja madalaimat emanatsiooni (väljavool, kiirgus), kristluse järgi oli kogu loodu hea; 3)kristlane võib saada Jumala lapseks
kujunes välja suahiili kultuur ja keel, mis on tänapäevani Ida-Aafrika populaarseim suhtluskeel. Suahiili kultuuris tekkis mitmeid suuri linnu, nt Zanzibar, mis püsivad ka tänapäevani. Tegu oli peamiselt kaubanduslike linnriikidega, kus valitses islami kultuur ning juhtideks olid araablased, kuigi põhielanikud oli Aafrika põliselanikud. Peamiselt tegeleti käsitööga, mida valmistati Aafrika sisealade jaoks vahetuskaubaks. Eksisteerisid mošeed ning kivihooned. Kristlus Aafrikas Kristlusel oli peamiselt neli etappi, mille jooksul ta Aafrikas levis. See jõudis Põhja-Aafrikasse juba 1. saj ning kristlikud jõukeskused, mis seal välja kujunesid, olid igati arvestatavad. See ristiusk mõjutas oluliselt jõukeskuste väljakujunemist ka troopilises Aafrikas, mitemed nuubialaste riigid oli enne islami vallutust kristlikud ning loomulikult olid ristiusku ka Etioopia valitsejad. Alates 4. saj jõuabki kristlus troopilisse Aafrikasse, eelkõige Etioopiasse
Ei olnud täielik burgundide õigus, vaid olid kohalikus praktikas rakendatav rooma õigus - Lex Salica- tunduvalt rohkem oli kirjas vanemat õigust. Initsiaator oli kuningas Chledovech. Tekkimise asjaolud jäävad suht hämaraks. Praktikasse see ei läinudki, erinevalt langobardide ja läänegootide seadustest. - Langobardid olid suht viljakad vanad, neil tuli neid seadusi kohe mitu tükki pakendis. Suur mõju oli kristlusel, eriti Edictus Rotharis · bajuvaaride + ............ õigused (8. sajand) · tüüringite, sakside seadused (9.sajand)- Karl Suure valitsemise ajal. Lex Salica- KÕIGE VÄHEM mõjutud Rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. 14.2. Personaalsuse printsiip 14.3. Hõimuõiguste liigitus Germaani hõimude liigitus* (meie ajaarvamise algul) 1.Põhjagermaanlased
religioonid, mis reguleerivad pea kõike. Kristlus aga nõuab peamiselt õige usulise õpetuse tunnistamist ning jätab vabaks ühiskonna ja poliitika korraldamise mittereligioossete vahendite abiga. Kõrgeim teadus seega islamis ja judaismis on õigusteadus, mis tegeleb jumaliku seaduse tõlgendusega, rakendustega jne. Kristluses oli aga teoloogia, mis oli seetõttu palju olulisem kui judaismis või araabia traditsioonides. Kristlusel oli lisaks ka kaks riiki ühel maine eesmärk, teisel ülemaine. Filosoofia ja teoloogia Aquino Thomase mõtlemises moodustab kogu teadmine ühe harmoonilise ja suure terviku - filosoofia on ülim teadus, mis sõnastab universaalsed kõikide teaduste universaalsed põhimõtted. Ratsionaalsest filosoofiast on ülem vaid jumalik ilmutus, kristlik teoloogia, mis viib kogu süsteemi täiusele. Konflikti filosoofia ja religiooni vahel pole.
Hinduistid 1400 Budistid 500 Taoistid 187 Konfutsianistid 350 Hiina loodususund 380 Šintoistid 107 Judaistid 18 90 Kristlus on suurima järgijaskonnaga usund, mis on levinud kogu Euroopas, Ameerikas ja teistes eurooplaste poolt asustatud piirkondades. Kristlusel on tänapäeval kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk, protestantism. Max Weber on kirjutanud, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli just nimelt protestantlik tööeetika, mis osutas põhitähelepanu töökusele, rikkuse loomisele ja kasinusele. Protestantliku tööeetika järgi annab töö õndsuse. Protestantlikus kultuuriruumis nähakse elu mõtet eneseteostamises. Vastavalt sellele usule eelistavad inimesed pigem enam töötada kui puhata
annaabi.ee 
