esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö
nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati. NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on hulgaliselt hauapanuseid, aga kas eestlased ei oleks pidanud sel ajal juba kristlased olema? HILISRAUAAEGSED KÄÄPAD maa sisse kaevati auk, kuhu asetati surnu, peale kuhjati liivamägi. Levialaks: Virumaa, Kagu-Eesti. Võib-olla on tegu hoopis vadjalaste kääpad Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati
Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. Ühtsuse tagamise funktsioon Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega.Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianusekehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga. Piiritlemisfunktsioon Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni. Iga kristlane oli kodanik, iga mittekristlane aga oli riigisilmis kahtlane. Seega andis kirik riigi käsutusse vajalikud mõõdupuud “omade” ja “võõraste” eristamiseks. Seetähendas samas usu muutumist vormi täitmiseks, riigikirik (ega riik) ei olnud võimeline uurima iga alamausutunnistuse sügavust. Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas.Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima.
kirik (arenes õigeusu kirikuks) • Kirikulõhe 1054 Kristliku kiriku edu põhjused • Kirik seisis sõltumatuna juutide ja roomlaste vahel. • Religioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. • Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili. • Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu. • Riigi alused Pauluse kirjas roomlastele ptk 13: heitke ennast ülemate alla ja makske riigimakse. Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet • Kristlus tõi leevendust Mooses käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest. Lääne-Rooma langus (rahvasteränd, 4.-6. saj) Kahe õiguskultuuri kokkupõrge ja süntees
ainult Sovremennikus, kuid Tolstoi solvub ja ta läheb üle teise ajakirja Russkii Vestnik. ,,Kolm surma" Turgenev näitas, et on situatsioone, kus erinevate kihtide inimesed käituvad sarnaselt. See on surmaeelne situatsioon. Vene inimese käitumises domineerib kaine mõistus. Tolstoi näitab aga kolme täiesti erinevat surma. Tolstoi kirjeldab, kuidas surevad mõisaproua, talumees ja puu. Ta tahab näidata, kui erinevad nad tegelikult on. Mõisaproua on hale ja vastik, kuna ta on kristlane. Tolstoi ei olnud usklik inimene. Ta suhtus kirikusse üsna kriitiliselt. Mõisaproa käitub enne surma valelikult, kuna ta on kristlane. See usk ei anna talle enne surma mitte midagi. Vastandatud on talumees, kes sureb tiisikusse. Tema jaoks oli surm loomulik protsess, looduslik juhtum. Tolstoi arvates on kõige ilusam surm puu surm, kuna ta ei kaeba, ei haletse ennast. Teised puud ümbritsevad teda. Teatud dialoog tekib Turgeneviga. Paralleelid on puu ja talupoja surma vahel
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Kristlus oli algselt juudi rahva religioon. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid (tähtsamad Peetrus, Johannes, Paulus). Kristlus tugineb Piiblile, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uus Testament on kristlaste Piibli teine osa, kristlaste jaoks pühakiri. Inimene on jumala loodud olend jumalikku päritolu. Jumalasõna vastu eksimist nimetatakse patuks, millele Jumal määrab lunastuse. Iga kristlane on juba sündides patune. Keskajal võitlus Jumala Vastandjõuga (saatanaga). Keskajal oli inimkeha tabu ta oli vaid hinge peidupaik. Kristluse leviku kiirendajaks: · Apostlik tegevus · Õpetuse sõnum. Tegemist oli religiooniga, mis otseselt määratud kannatajale ehk tavalisele inimesele. Idealiseeritakse vaese elu omadusi ja kriteeriume. · Kristlikud kogukonnad hakkasid jõuliselt looma oma organisatsiooni, kogudusi. 13. Keskaja piiritlus.
· Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest
vastavalt oma funktsioonidele jätkata inimeste soosimist. Sellega seotud termin religio. Re+ligo(midagi uuesti siduma). Raskesti mõistetav termin. Roomlaste jaoks ei tähistanud religio kultust, vaid instinktiivset tunnet, eelaimdust, intuitsiooni. Väljendus kõikvõimalike märkide tõlgendamisel. Religio tulemusena lükatakse mingi ettevõtmine edasi, kui aeg tundub ebasobiv. Võib tõlgendada lindude lendu, kuuldud sõna. Augustinus „Confessiones“. Oli juba peaaegu kristlane, lugenud piiblit, eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica. Tolle, lege!- võta ja loe. Tema jaoks tähendas, et võta püha kiri kätte ja loe. Roomlaste igapäevane elu oli täis religio väljendusi. Roomlased nägid kõikjal deemoneid. Nad ei olnud halvad, vaid vaimsed olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st. Võib arvata, et kõrge haridustase sellist suhtumist vähendas
Kelle seas hakkasid meeleolud levima ja kuidas see lõpus läks, põhilised isikud ( cun ja qien) Hiina Vabariigi väljakuulutamine - 10. oktoober 1911. Wuhangis puhkes mäss, juhtisid lääne tüüpi ohvitserid. Esialgu linna siis kogu Hubei provintsi, kuulutasid keisririigist sõltumatuks. Paari kuuga, detsembriks, ülejäänud provintsid järginud eeskuju. 1912 aasta alguses kuulutati välja vabariik, presidentis Sun Yatsen. Revolutsioonilise liikumise juht, mõniaeg elas eksiilis, ka kristlane. Esimene Hiina soovitud president. Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada. Alguses keisrinna Sici 100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi. 1912 1.jaanuar qingi dünastia toetajad ja üldse keisririigi toetajad pöörduvad Yuan Shikai poole, et hakkaks võitlema revolutsionääride vastu.
Ta oli suur ja tugev mees, kes tahtis leida maailma vägevaimat valitsejat, et teda teenima hakata. Kord aitas Christophoros inimesi üle kallaste tõusnud jõe pääseda. Üks väike laps muutus õlal kandes üha raskemaks, vaevaga jõudis Christophoros lapse teisele kaldale kanda. Seal selgus, et Christophoros oli Jeesus Kristust (kõigi inimeste patte) kandnud. Kristus lubas, et kui Christophoros omal käes oleva kepi maasse toetab, on see hommikuks õisi ja vilju täis. Vägilasest sai kristlane. Christophorost kujutatakse tavaliselt läbi vee astumas, Kristuslaps õlal, käes palmipuust kepp. Püha Christophoros on rändurite kaitsepühak. Kolumbuse karavellid Genovas Granada linna Kagu-Hispaanias Andaluusias rajasid ibeerid. 7. saj pKr oli linn varemeis. 711 vallutasid selle maurid e. Põhja-Aafrikast (v.a. Egiptusest) pärit muhameedlased ning ehitasid lähedusse Gharnatha kindluse. 1238-1492 oli Granada samanimelise emiraadi pealinn ning suur majandus- ja kultuurikeskus
oli sisestada indiviid õigesse sotsiaalsesse gruppi, õpetada ta seal tegutsema ja sellega rahul olema. Keskaegne linn oli ennekõike kindlus, mis oli piiratud tugeva müüri ja kaitsvate ning pidevalt ööseks suletavate väravatega. Keskaegses linnas oli arhidektuuriliseks dominandiks kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu.
5.1 Viikingi müütide eelkäija Suurem osa sellest, mida me tänapäeval viikingite mütoloogiast teame, pärineb ühest suurest allikast, mille on kirjutanud keskajal elanud Snorri Sturluson (1179 1241), kes kahjuks sündis liiga hilja, et olla tunnistajaks viikingiajale. Ta oli pärit ühest keskaja kuulsaimast Islandi perest ja töötas kolm ametiaega saare seadusekuulutajana kõrgeima poliitilise võimuga ametikohal tollal. Snorri oli kristlane, aga tundis suurt huvi eelkäijate uskumuste vastu ning kirjutas lõpuks ,,Noorema Edda", mis kirjeldas meile viikingite mütoloogiat. Snorri mainis ettevaatlukult, et ta ei uskunud vanu lugusid, ning tuli välja märkimisväärselt tänapäevase arvamusega, et enamik lugusid viikingite jumalatest on tegelikult lood pooleldi unustatud esivanematest. Snorri väitis, et kultused arenesid kuulsate ja austatud esivanemate haudade ääres ning kui järeltulijad nõudsid lahingus eelkäijate abi ja
· Jumal on enda jaoks välja valinud Iisraeli rahva ja teinud temaga lepingu. Jumal hoiab Iisraeli rahvast. Iiobi raamat on skeptiline raamat. 9. aprill Helen Gersman Islam Noorim aabrahamlikest usunditest. Rajamise aastaks arvatakse 622. Islam - ar k allumine Jumal on Allah (al + ilah) ilah jumal Moslem, muslim see inimene, kes allub Muhameedlane on paralleel sõnale kristlane. MUHAMED/MUHAMMAD (570-632) on lihtsalt inimene, kelle Jumal on välja valinud ja andnud talle ilmutuse. Traditsiooniline elulugu Sündis Quarays'i hõimu. Hõim oli tähtis, sest hõimusuhted olid tähtsad, üksindus tähendas kõrbes surma. Tegemist oli jõuka hõimuga Meka linnas. Kaaba kivi juurde, mille olevat rajanud Aabraham, toimusid palverännud juba enne islamit. Quarays'i hõim valvas palverännakuid. Kaaba arvatakse olevat meteoriit. Legendi järgi oli alguses
täpne ebatäpne, ligikaudne, umbkaudne sõbralik ebasõbralik, tõrjuv, vaenulik B. Õppijad valivad kümme omadust ja ütlevad, missugune peab olema hooldustöötaja. Seejärel valivad kümme antonüümi ja ütlevad, missugune ei tohi olle hooldustöötaja. Oluline on lisada ka põhjendused. H 2. A. Üldine kirjeldus Delikaatsed isikuandmed poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kristlane. õigeusklik, budist kirjeldavad andmed; etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; mustanahaline, mongoliid, moslem, andmed terviseseisundi või puude kohta; buliimik, autist,anorektik Downi sündroomiga andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; Vello Kala tütar
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
olema. Keskaegne linn oli ennekõike kindlus, mis oli piiratud tugeva müüri ja kaitsvate ning pidevalt ööseks suletavate väravatega. Keskaegses linnas oli arhidektuuriliseks dominandiks kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu.
Reformatsioon seadis Saksa ordu aga täiesti uude olukorda. Preisimaal astus kõrgmeister Brandenburg Albreich luteri usku, kuulutas ennast hertsogiks Ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Sama pakuti Liivimaa meister Plattenbergile aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas sarnased ettepanekud tagasi. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpuni. Peale reformatsiooni hakati veel suuremat rõhku panema rahvakeelse jutluse pidamisele, sest üks luteri usu põhimõtteid oli see, et iga kristlane peab kuulma või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. 13. HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest.
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks. Selle kõrval kirjutas ta filosoofilisi teoseid ning ühe kohtukõne iseenda kaitseks. Proosat kirjutas ka Suetonius (,,Keisrite elulood"). Ta oli oluline biograafiazanri mõjutaja. Luulet kirjutasid Ausonius ja Claudianus. Esimene kirjutas eepilise poeemi ,,Mosella" (,,Reis mööda Moseli jõge"). Boethius oli tõenäoliselt kristlane, kuid tema kirjutistes see ei kajastu. Ta oli filosoofiliste vaadetega, uusplatoonikute ja stoikude filosoofia segu. Traktaat ,,Filosoofia lohutusest" valmis vangis olles. Jaapani kirjandus Jaapani esimene kirjalik tekst oli ,,Kojiki" (712). Tol ajal võeti kirjasüsteem üle Hiinast. Jaapani keel on polüsüllaabiline, hiina keel monosüllaabiline. Tekkis probleem, kuidas hiina märke jaapani keelele kohandada. 8. sajandist võttis jaapani keel üle süsteemi, kus kõik
4) enesetehnikad. Artikkel “Seksuaalsus ja üksindus” seab eesmärgiks uurida võimusuhteid seksuaalsuse vallas lähtudes enesetehnikate konseptist. Enesetehnika saab alguse sellest, et tehakse ensele arusaadavaks, mis on tõde ja kujundatakse ennast vastavalt sellele. Meie ühiskonnas valitsev kristlik diskurus surub kõigile peale tõekohustuse. Inimene peab olema valmis andma enese vastu tunnistust (aus enesele ja lisaks teisele pihtimine). Kristlane vajab usuvalgust, et ennast uurida. Kristluses on aga eraldatud kaks asja - enese kohta tõe avastamine ja valgustusse püüdlemine. Mida rohkem me avastame tõe enese kohta, seda rohkem me peame ennast (reaalsust) põlgama. Kristluses on suguakt ebapuhas ka siis, kui ta toimub õigustatud soojätkamise ja abielu kontekstis. Augustinuse jaoks (aga ka varem) on suguakt midagi totaalselt ensevalitsust kaotavat, epilepsiataoline seisund, mis ei allu hingele ja tahtele. Isegi erutus toimub
sukuledus merepõhja - Leemetit ärritas, et ta kõiges viimane olema peab, viimane mees metsas, viimane poisslaps peres, viimane, kes kala nägi, mispeale Hiies vastas, et tema jaoks on poiss esimene 23. - Saaremaale jõudes meenus Leemetile, et vanaisa ei andnud juhtööre, kus tuuletark elab, õnneks olid tal selged ussisõnad, mida sisistades roomas kohale rästik, kes noored tuuletarga juurde juhatas - Möigasel oli poeg Röks /Taaniel, kes oli munk ja kristlane, isa tundis selle üle piinlikkust ja Leemet mõistis tema tundeid, ta rääkis oma vanaisa palvest ja Möigas asus askeldama, seni jutustas nendega munk, kes päris Jeesuse kohta ja ristimiste kohta, Leemetit ärritas see, sest sellega seondus talle Magdaleena ja see oli ebameeldiv, kuna ta nüüd Hiiega oli - Leemet ja munk vaidlesid kergelt kristluse ja metsa elu üle, üks kiitis üht ja laitis teist ja
Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Põlevad maavarad: - põlvkivi - diktüoneema argilliit - turvas Ehitusmaterjalid: - lubjakivi - dolomiit - kristlane ehituskivi - liiv - kruus - savi Maagid: - rauamaak Keemiatoore: - fosforiit - lubjakivi Levila – ala, kus esineb üks või mitu maavara Maavarad ei saagi ehk niipea veel otsa, sest suur osa maakerast on alles uurimata, nad lähevad kallimaks Miljonit aastat tagasi Mis juhtus 4600 Homogeense Maa moodustumine 4300 Maa osaline sulamine
Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö-
Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi pretsedendi, mida hiljem tihti argumendiks toodi. Vaimsetes asjades omab kirik meelevalda kõikide kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14
Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu kogukonna toimimise protsessile. 1. Teaduslik 2. Rahvameditsiin 3. Kristlik kontekst Haiguse kirjeldamisel... patsient on kristlane, kelle saatus on taevaste jõudude määrata. Siis ei arvestata enam raviga. Haigus on surma eelmäng. Haigus on just kui kehaväline, selle põhjus on kunagistes tegematajätmistest, üleastumistes. Inimesed on oma tervise suhtes ükskõiksed ja ei hooli surmast. Haigus ja jumal pannakse kõrvuti. Haigus kui metafoor: 1. jumala karistus- romantismi esteetika 2.haigus kui ühiskonnakriitika- haigus on ebavõrdse ühiskonna tulem. Haiguse põhjused on kurnatud, ülejõu käiva töö tulemus
juures. Teda on nimetatud viimaseks paganlikuks/klassikaliseks poeediks, sest ta valdas veel täiesti vältelist värsisüsteemi, tundis peensusteni antiikmütoloogiat ja klassikaliste autorite teoseid, tsiteerides neid ohtralt. Kuid hoolimata oma üldisest paganlikust meelestatusest kirjutas ka Claudianus juba kristlikel teemadel, luues lihavõttehümni De Salvatore (,,Lunastajast"). Tõenäoliselt ei olnud Claudianus kristlane, kuid pidi kristliku keisri juures teenistuses olles tolle usku heaks kiitma. 138. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Aurelius Augustinus (354430) ,,Pihtimused", teos siiski pigem sulam kolmest tekstizanrist: autobiograafiast, teoloogilisest traktaadist ja palvest. Teos on kirjutatud eelkõige autorile iseendale (täpsemalt tema hingele) teraapiana ja uue usu vastuvõtmise põhjendusena, aga teisalt ikka veel ka
tulevad tema juurde ja tahavad otsekoheselt, et nedne tängad pattud andestatakse, miks nad ei lähe räägi seadusega? Ants tunnistab, et kardab Jürkale tõde öelda ja siis mättase saadud lüüa mille peale, ning seda ta ei tee kuna keegi halvem lihtsalt vahetab ta sellisel korral välja. Kirikuõpetajale meeldib selline mõtlemine. Järgmine hommik oli Ants väga valvas kirikus ja käitus nagu korralik kristlane, ootab lunastust. Kirikuõpetaja enne lõunaunpinakut pani piibu põlema ja mõtiskles kuidas küll inimesed ei suuda uskuda ja elada õieti vaid ühte ainult korraga. Samas oli ka talle huvipakkuv, et Antsu hirm inimese ees on suurem nagu oleks see ta hingekandja mitte Jumal. PEATÜKK VIISTEIST Kuna Antsu süda valutas otsuats ta seda leevendata tööga, selleks tööks sai uue maja ehitamine sinna paika kus Vanapagan Juulaga enne liikumst elanud. Ants tuli seletama
oksüdatsiooniastmetest. Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Fosfori oksiidide struktuur baseerub tetraeedrilisel PO4 ühikrakul, mis sarnaneb SiO4 ühikrakuga. Valge fosfori põlemisel hapnikuvaestes tingimustes tekib fosfor(III)oksiid P4O6: P4(s) + 3O2(g) P4O6(s). Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom. Ebameeldiva lõhnaga valge kristlane aine, mis tekib fosfori põlemisel hapniku vajakul. Vahataoline mürgine aine, oksüdeerub aeglaselt õhus ja annab P4O10. Fosfori põlemisel hapniku liias tekib fosfor(V)oksiid P4O10: P4(s) + 5O2(g) P4O10(s) Fosfor(V)oksiid on valge tahke aine, mis reageerib energiliselt veega ja seetõttu kasutatakse seda laboris erinevate ainete kuivatamisel: P4O10(s) + 6H2O(l) 4H3PO4(aq). Tekib valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liia käes;
mis andis talle palju autoriteeti juurde. Ta oli üks innukamaid idamaise traditsiooni vahendajaid läände, samuti suur Lõuna-Gallia munkluse teoreetik. Cassianus kogus 12 raamatusse oma munkluse põhimõtted. Ta ei kirjutanud reeglistikku, vaid ühe orientaalse munga praktikat. Cassianuse tekstid olid Benedictuse reeglitele üheks lähtepunktiks. Cassianus kõneles võitlusest moraalsete pahede vastu, kujundades nõnda keskaegset arusaama pihist. Ta andis ka signaali, kuidas tavaline kristlane peab oma pattudega hakkama saama. Kiriku seisukohast oli oluline ka see, et mitte ainult materiaalne maailm on kiusatuseks, vaid ka kirik ise üks munk peab põgenema nii naise kui ka kiriku ees. Nursia Benedictus (ca 480 543) sündis sarnaselt paljudele teistele mungaisadele kõrgest seisusest perekonda, õppis Roomas, ent jätttis õpingud pooleli ning soovis pühenduda erakuelule. Benedictus lõi 12 mungagruppi, milles igaühes oli 12 munka ja hakkas nende baasil looma kloostreid
Tahtsime ikka Paulusega kaasa minna, aga ei saanud, te nägite ju. Nõnda oli jumala tahtmine. Aga mis me siis nüüd teeme? mis numbrid me paneme? Priimus, mis numbri ma teile pean panema? Ei tea? Priimus ei tea! Priimus ei tea, et priimus vastab usuõpetust alati viie peale, sest muidu ei olegi ta ju priimus. Paas, teie? Mis? Null? Paas lepib nulliga. Õige, väga õige! Null on ilus number. Aga et jumal armastab alandlikku meelt ning et te juba leeris käinud, pealegi olete teie kristlane, siis kõlbab teile ainult viis, sest mis leeritatud kristlane te muidu olete. Null, see on võimatu, iga pagangi tunneb meie usuõpetust enam kui nulli eest. Meie isa palvet te ju mõistate? Käsud peas? Õpetused selged? Piiblilugu nagu vesi, mis? Aga mis te siis veel tahate? Tõsine ristiinimene peab piskuga leppima. Tähendab -- viis, Paasile jumalasõna eest viis. Lible, ega teilgi midagi selle vastu ole, kui viis saate? Ei? Heidate minu otsusele alla? Väga hea
We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
koloniaal reziimi poolt, laiem kultuurilise viisi mõttekandja. · Maailmavaade: inimesed räägivad sama keelt, kuid keda eristab maailmavaade. Näiteks Balkan, serblased, bosnialased, horvaadid, igal oma usk. Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru.
Roskilde piiskopkonnad. XII sajandi keskpaiku jõudsid Taani tsistertslased, kes viisid ristiusustamise lõpuni. Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses Harald Kaunisjuus, kes suutis riigi ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri 1000) vabastas Norra, tugevdas kuningavõimu nii palju, et talle allus kogu rannikuala. Ta oli kristlane, kes purustas paganausu templeid ja pühapaiku, kuid ei saavutanud suurt edu. Olav Püha (1015-1029) võimu tunnustati juba sisemaadel. Tema korraldatud misjon oli vägivallast edukam, kuid ristiusk levis laiemalt alles pärast tema surma.1028 langes Norra Taani alla. Iseseisva ühendatud Norra lõi Harald Hårdråde aastal 1047. Piiskopkonnad rajati Norras alles XII sajandil. Rootsi riik tekkis umbes 1000, kuningas Olof Skötkonungi ajal ning oli struktuurilt
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
eetiline inimene võib olla õnnelik. *) Kiriku seisukoht on see, et jumalat saab tõestada ainult usu läbi ehk siis kui sa usud seda. Augustinus * Augustinus (354-430) keskaja ja kristlikumõtlemise üks suurkujus ja origninaalmõtleja. -) Augustinuse pühakupäev on 28.08 -) Augustinuse nimi tuleneb Rooma kuulsa perekonna Augustus'te nimest. -) Ta sündis põhja Aafrikas, Thagaste's ning ta isa oli paganast Rooma ohvitser Patricius ja ema oli kristlane Monica ning ema kasvatas Augustinust samuti kristlasena. -) 16 aastaselt läheb ta Kartaagosse, et õppida retoorikat, sest soovis saada juristiks ning seal ta hülgab oma kristliku kasvatuse ja seal võtab ta ka viieteistkümneks aastaks enesele armukese, kellega saab ka poja. -) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist.
vanemad on lihtsalt teisest ühiskonnast. III osa PÕHIÕIGUSED 1.ptk PÕ üldosa PÕ ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras. · Ülevaade a. Ideeajaloolised juured. Võime leida algeid vanakreeka filosoofiasse tagasi minnes. Võrdsuse idee on pärit Piiblist. Keskaegne loomuõigusfilosoofia (Giovanni Pico). Kristlane ei vaja Jumalaga ühenduse võtmisest kiriku vahendust, vaid saab seda teha otse. b. Varane positiivõiguslik areng. 1215 Magna C(h)arta Libertatum. See oli seisustele antud tagatis riigi poolt, leping krooniga (kuninga) meelevaldse vahistamise eest. Anti kaasarääkimisõigus maksukehtestamise seadusel ja isikule tagati omandi puutumatus. Kui peale sekkumist veel elus olid, oli võimalik teatud õigus saavutada. c. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused
We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “them”) Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks
Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele. Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele
Ketserlus Neid on kujutatud vabamõtlejatena, reformatsiooni ajal on neis nähtud usupuhastuse eelkäijaid, nende kaudu on häbimärgistatud kirikut. Neis on nähtud ka ateismi ja mõttevabaduse eelkäijaid, mis kahtlemata on vale nad polnud kindlasti ateistid, küsimus oli selles, kuidas on õige teenida jumalat, et jõuda lunastuseni. Tihti oli tegu juhusega, kui ketserite arvates oli kirik liialt leebe ja vaba taotlesid rangemat süsteemi. Nende eesmärk oli olla kõige parem kristlane: veel parem kui preestrid ja piiskopid. Keskaja õpetusi, mis oli peamisega dogmaga vastuolus võib jagada kolmeks: Varase keskaja õpetused, mis pole otseselt ketserlikud, sest ka katoliku dogma on alles kujunemas Ketserlusena käsitleti ka simooniat ja muid kirikuelu väärnähtusid Ketserlus kui rahvamasse haarav nähtus eeldab, et ametlik dogma on jõudnud inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj
Sisering ja välising Talupoeglikkus (90% inimestest elas maal; Pariis oli 14. saj. Euroopa suurim linn ja seal oli 100,000 inimest; Londonis poole vähemInimese lahutamatus ruumist. Koht, kus inimene on sündinud ja elab on tema lahutamatuks omaduseks (Mäetaguse Jaan). Inimese lahutamatus grupist. Keskaegse õiguse subjektiks ei olnud abstrakne inimene, vaid mingi kindla grupi liige. Näiteks vanas Vene Õiguses sõltusid trahvi suurused sellest, kes oli kannataja: ülik, vaba talupoeg, kristlane jne. Ruumi antropomorfsus Pidevuse puudumine (ruum koosneb eri osadest) Perspektiivi puudumine 2. AegTsükliline ja lineaarne aeg Mütoloogine (sakraalne) ja argine aeg Elu lahutamatus looduslikest protsessidest Aja lineariseerimine (alguse ja lõpu tekkimine) Maailma vananemine (mundus senescit) Kiriklik aeg Aja abstraheerumine: aja mõõtmine ja kellad (torikellad XIV sajandil) Ilmlik aeg. Skolastika ja arhitektuur (11301270)13. sajandil hakati raamatuid korrastama vastavalt
mis härrasklass kord ajaviiteks rajand. 4 Võõrjumalate võõbatud perega jäi päästmata kõdunev Room. Kulla ja verega 14 tuhatpäine uimastati Loom. Siis tuli Naatsaretist katk ja levis üle riigi... Barbaaride pime matk pühkis Antiigi. 5 Võib-olla, pilvede taga kuski säramas ühisaadete vapid. Markus Aureliuski laskis risti puua kõik papid. Keiser ja kristlane uut Euroopat kord asusid looma. Kuid preisluse pühkmeist haakristlane iial vastset ei raja Rooma. 6 Suurdub vägi ukse taha uhutute. Mässuleegi on kihutand kihkvele tuuldepuhutute ja vaimustki vaevatute leegion. Kaigub lahingusarv, säravad kotkad kindralite nööbel. Võidule trügib end Arv - tüütu ja kodutu pööbel. 7 Töötuilt, kes loobuma pidand leivast, kogu maailm nüüd ootab ohtu. Politsei vast masside hädale leiaks rohtu, tassides miitinguil märatsejaid kohtu? Ei!
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
Kui toimus Ciappelletto matus, rääkis see sama munk, kui hea ja tubli kodanik oli surnu olnud. Lõpuks tormasid kõik Ciappelletto käsi ja jalgu suudlema, temalt rebiti riided seljast, ning kes sai tükikese, oli õnnega koos. Laip tuli jätta terveks ööks välja, et kõik teda näha saaksid. Nõnda elas ja suri isand Ciapelletto Pratost ning sai pühakuks. II novell:Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud
Publik tegi halvasti vahet näitleja ja tema lavategelase vahel. Publik nõudis näitlejalt, et see elaks sisse oma tegelaskujusse nõuti täielikku ümberkehastumist. Lope de Vega armastas arutleda selle ümberkehastamise üle. Lopel on näidend ,,Tõsine teesklus" ühest rooma näitlejast, kes kutsutakse Rooma imperaatori ette mängima kristlikku märtrit. Selle ajal juhtus Genesiusega see, et ta elas liiga hullult rolli sisse, temast oli saanud kristlane pärast näidendit suri kristliku märtrina roll viidi kaasa ellu, esmaklassiline läbielamine. Lope tundis teatrit hästi, aga nagu väljaspoolt, kuna ta ise polnud näitleja (nagu Shakespeare, Moliere jne). Professionaalne näitleja on kahestunud üks osa elab rolli sisse, teine kontrollib: · Hispaania näitlejate mäng oli kodeeritud tinglike märgizestide süsteem. Zestid olid loetavad mingis märgisüsteemis. Need ei olnud olustikulised zestid.
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Kui toimus Ciappelletto matus, rääkis see sama munk, kui hea ja tubli kodanik oli surnu olnud. Lõpuks tormasid kõik Ciappelletto käsi ja jalgu suudlema, temalt rebiti riided seljast, ning kes sai tükikese, oli õnnega koos. Laip tuli jätta terveks ööks välja, et kõik teda näha saaksid. Nõnda elas ja suri isand Ciapelletto Pratost ning sai pühakuks. II novell:Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
