Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kristina Šmiguni referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kris, smigun, esimes, suusataja, suusatamise, karjäär, hõbe, treener, hooaeg, klassika, 30km, medalit, mehele, tahtejõu, perre, treeningud, treeningute, hooaja, vabatehnika, kristjan, viktoria, isklik, tunnustused, eluloo, peatükist, ruth, juunioride, anatoli, suusad, tahtejõud, pooleli, armutu, lootuse, tahe, otepää, 10km, klassikalisel, oligi......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l.
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
- Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen
Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega
Ta on keskkonnakomisjoni liige. (Erki Nool, 2012) 4.2.3 Muu tegevus Erki Noolele kuulub OÜ Addison, mis kavatseb ehitada Tallinnasse 12-korruseline büroohoone. Ta on osanik ka teistes kinnisvaraarenduse ja vahendusega tegelevates ettevõtetes näiteks MRS. PEX OÜ ja Incipe OÜ. Aastal 2005 21. mail valis Euroopa sportlaste assamblee Erki Noole Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja asepresidendiks. Ta on olnud treener Eesti teivashüppajal Kristo Kallavusel ja sprinter Argo Golbergil, kellele kuulus ka Eesti rekord. 2006 aastal osales Erki Nool ka saates ,,Tantsud tähtedega" kus ta saavutas koos partneri Ave Vardjaga kaheksa paari seas kolmanda koha. Erki Noolest on ilmunud raamat ,,Autogramm" mille on kirja pannud Paavo Kivine. (Erki Nool, 2012) 4.3. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine
aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E
Kristina tulemused. Kristina oli ise enesest väga tubli ja ta tahtis jõuda tippu (kaugele).Vahepeal tal läks küll halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja. Olümpiamängud: Kuld aastal 2006.10km klassikatehnika Kuld.aastal 2006.7,5pluss7,5kmsuusavahetusega sõit Hõbe,aastal 2010.10km vabatehnika. Maailmameistrivõistlused: Kuld,aastal 2003.topeltjälitussõit Hõbe,aastal1999.15km vabatehnika Hõbe,aastal 2003.10km klassikatehnika Hõbe,aastal 2003. 15km klassika ühisstart Pronks,aastal 1999. 30km klassikatehnika Pronks,2003.30km vabatehnikas
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja- kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961
Maria Sergejeva ja Ilja Glebov Maria Sergejeva Ilja Glebov 19. koht (20 paari) paarissõidus. Sünniaeg: 28.10.1992 Sünniaeg: 22.07.1987 Pikkus: 165 cm Pikkus: 180 cm Ilja ja Maria on Partner: Ilja Glebov Partner: Maria Sergejeva kolmekordsed Eesti Treener: Mariusz Siudek Treener: Mariusz Siudek meistrid (2007, 2008 ja 2009). Irina Stork ja Taavi Rand Irina Stork Sünniaeg: 17.07.1992 Pikkus: 174 cm Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork
11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali
1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et
IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal. Eesti tuntumad laskesuusatajad: Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusataja. Ta osalenud viitel olümpiamängudel alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi, sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel
edule koliti sama aasta lõpus Sveitsi. Seal elades kirjutas Strindberg teose nimega ,,Abielu" naiste rollist ühiskonnas, mille avaldamine Rootsis ära keelati ja mistõttu ta kiiremas korras Stockholmi tagasi sõitma, et ennast ennast kohtus kaitsta. Strindberg mõisteti õigeks ning 1885. aasta aprillis kolis ta perega Pariisi tagasi, kus tema kurikuulsaks saanud teos ka prantsuse keelde tõlgiti ning suure menuga vastu võeti. Kahjuks polnud kirjaniku abielu nii roosiline kui ta karjäär. 37-aastaselt elas August naise ja lastega taaskord Sveitsis ning kirjutas näidendit ,,Isa", mis uurib nõrgemat sugu kui tugevama pool psühholoogiliselt hävitajat. See teos lükkas paari lahutuseni, mis kinnitati augustis 1887. Pärast oma esimese abielu lõppu kolis Strindberg Berliini, kus kohtas ta Austria ajakirjanikku Maria (Frida) Uhl'i, kellega mees 1893. aastal abiellus. Finantsolukorra tõttu oli paar sunnitud
Charlotte Cooper(UK) tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100)
...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik
Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
· Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase
tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks
diretoriks määrati mootorispordientusiast R.Reindov. Kooli õppeprogramm oli mitmekülgne ja uue õppeasutuse peaülesanne oli kasvatada meie ringraja- ja krossisõitjatele väärilist järelkasvu. 2.2 1968.Esimesed Eesti meistrivõistlused motokrossis Noorte mootorisportlaste ettevalmistamisele hakati ka suuremat tähelepanu pöörama ka teistes spordiorganisatsioonides. Tööjõureservides moodustati noorte õppegrupid treener H.Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada
...........................................................12 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus.......................................................................................................12 6. Vigursuusatamine...........................................................................................................................13 6.1. Ajalugu....................................................................................................................................13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis...............................................................................14 8. Eesti suusasportlased......................................................................................................................15 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid.......................................................................................................15 8.2. Eesti mäesuusatajaid.........................................................................
.......................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg.................................................................5 1.5 1995. aasta.............................................................................5 1.6 Erki Noole Fan Club.............................................................5-6 2. Saavutused ja tegevused................................................................7 2.1 Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel.........................7 2.2 Seitsmevõistlus.........................................
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal
Gunnar Klettenberg Gunnar Klettenberg on sündinud 27.10.1967 aastal Viljandis, 1978 aastal lubati ta treenima tolleaegsesse Viljandi Näidissovhoosi, tall asus siis Pinskal. Tol ajal olid seal sellised treenerid nagu Andrus Mäerand ja Jaanis Roos ning head treeningkaaslased. Esimeseks "tegijaks" hobuseks oli tal Dukat ,täisverelist tõugu pisike punane ruun. Järgmise hobusena jääb ta alati mäletama hobust Analoog kes oma suured teod oli Tiit Sireliga juba korda saatnud. Analoog oli selline hobune kellest võib unistada iga noorratsanik ,kogemustega ja valmis andma endast kõik, et see sportlane seal seljas ka midagi temalt õpiks. Analoogiga sai noorusaegadel saavutatud ka kõige paremad tulemused, nad olid Viljandi noortega meeskondlikud Eesti meistrid jne., kusjuures mitte kunagi ei ole ta olnud individuaalne Eesti meister. Analoog jäi treenima Tõnis Oissari. Gunnarit ootas peale keskkooli lõppu 1985 aastal ees suure kodumaa armeeteenistus ,enne seda oli ta sooritanud
jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989. aastal. Spordiinternaatkooli päevil oli Erki suviti Paunkülas laagris. Seal järgnesid meil alati pärast hommikusööki rivistus, töö, oli see siis heinategu, koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989
Põltsamaa Ühisgümnaasium Jelena Glebova Referaat Merilin Gedvil 11 B klass Põltsamaa 2009 Sisukord Jelena elulugu.....................................................................................lk 3 Jelena saavutused.................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12-aastaselt, kui
Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai endine Jamaikat olümpial esindanud sprinter Pablo McNeil. 2001 tuli ta Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel 200 meetris ajaga 22,04 teiseks. 2001. aastal osales ta Jamaika eest esimestel rahvusvahelistel võistlustel. CARIFTA mängudel võitis ta 400 meetris ajaga 48,28 alla 17-aastaste seas hõbemedali, teine hõbe tuli 200 meetris 21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrescenis jäi ta 200 m finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73. 2002. aastal võitis Bolt juba CARIFTA mängud alla 17-aastaste seas nii 200 kui 400 meetris aegadega 20,61 ja 47,12. Mõlemad olid mängude selle vanuseklassi rekordid, mis püsivad tänini. Seepeale organiseeris Jamaika endine peaminister P.J. Patterson tema kolimise pealinna Kingstoni, et ta saaks treenida koos Jamaika koondisega
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muutis ta legendiks juba tema eluajal
annaabi.ee 
