Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ehin, monogaamlane, ruud, proosakirjanik, õppinud, filosoofiatKristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal
Luuletaja Kristiin Ehin Tutvustus Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev"
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele.
võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005
Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Kristiina Ehin, kes poetessina on üsna karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet on öelnud, et ta ei tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi.
Kristiina Ehini luulekogu Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007.
Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele. Minu analüüsitud luuletused pärinevad tema valikkogust „Armuaeg“. 1991. aastal ilmunud „Armuaega“ on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thanatose kooslusega. „Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi,“ kirjutab Ehin ja möönab, et „küllap on D. Kareva arvates hingeliselt täiuslik ainuüksi niisugune inimene, kes on taoliseks tajumiseks võimeline“. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet – niisuguse täiusliku hetke
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud
suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa, mis on inimese elu sisemine ja lahutamatu laad ning mil pole muid sihte peale iseendaks olemise. Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib
.............................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal? Kust on selline mees tulnud? "Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste
sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud rühmitusse erakkond, laulnud ansamblis sinimaniseeli, abiellus Silver Seppaga, tõlkinud teistesse keeltesse, loonud sõnad tuntud laulule „Kauges külas“, „Luigeluulinn“ 2004, „kaitseala“ 2005, „Emapuhkus“ 2009, „palentoloogi päevaraamat“ 2013 Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja
ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011) geenid, võim, pealesurutud printsiip. Teised (2012) hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias
Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest · Kristiina Ehin · Jürgen Rooste · Tõnu Õnnepalu Emil Tode ,,Piiririik" · Andrus Kivirähk · ,,Rehepapp" · ,,Mees, kes teadis ussisõnu"
Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi
Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott
Hiljem lisandus veel süüdistus kodumaa reetmises. *Saadeti sundasumisele Siberisse. *siis aga oli vangis Narvas ja Mordvas. *Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, ning siis kolis salaja Tartusse(1959), kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. *Paraku põles Tartus tema maja maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma naise Linda (Eliise) Alamäega ja väikese poja Jürgeniga. Kuid raskel ajal olid talle toeks tema truud sõbrad näiteks Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist abikaasa Linda Alamäe nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Luuletamise, kui ka selle õpetamise eest said talle osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, mahavaikimine ning laimamine. *Oma parimas loomeeas, 43- aastaselt suri Artur Alliksaar vähki. Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule.
90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet. Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.. Põhimõttelised muutused, mis olulised kogu 90ndate vältel ja isegi 00ndatel, on kolm: lüürilise mina muutumine, luuletekstis hakatakse kasutama võõrast sõna st intertekstuaalsus ja luuletustes võib leida mitmesugust keelekasutust (tuuakse sisse argine kõnepruuk, suuline kõne jpm vt nt Hasso Krulli). Kristiina Ehin tänapäeval populaarseim, tema luule on klassikalist tradits kõrgemat stiili jätkav, puuduvad argised kujundid ja muu ’madal’ kraam. Nüüdiskirjanduse ja 90ndate ülemineku aja suur klassik Indrek Hirv, Eesti luule traditsiooni teadlikult jätkav luuletaja. Tema eeskujudeks Euroopa modernistid. Eesti eeskujudest Visnapuu, Under jt; esitab kõige klassikalisemat poeedi kuju. [paberil kõik olemas] Üleminek nüüdisluulele täh kindlasti ka üleminekut vabavärsile.. see domineerib.
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse
vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju).
Mihkelson ja Soome autor Sofi Oksanen, keda tugevate Eesti-sidemete tõttu võib osalt ka Eesti kirjanikuks pidada. Irooniliselt on kujutanud eesti rahvuslikku identiteeti Andrus Kivirähk, kuid ka luuletaja Indrek Mesikepp (fs) ning laiemalt ulme- ja krimikirjanikuna tuntud Indrek Hargla. Tänaepäeva eesti kirjanikest on tuntumad prosaistid Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Tõnu Õnnepalu ja Andrus Kivirähk. Luuletajatest on tuntumad ja tõlgitumad Andres Ehin, Indrek Hirv, Sven Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Kristiina Ehin ja fs. Taas on tähelepanu pälvinud ka venekeelne eesti kirjandus (ehk eestivene kirjandus), mida esindavad näiteks luuletaja Igor Kotjuh ning prosaistid P. I. Filimonov ja Jelena Skulskaja. J. Kross A. Kivirähk Eesti kirjandusel on tõuse ja mõõnu. Kuid meie kirjandus on ikkagi oma, seda kõik mida me oleme läbi elanud, siis halvadel aegadel meie riigi koos hoidnud ongi meie riik. Kui me
ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"...............................................................................................
4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus..
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.__________________________________________ 14
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv...............................................
olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan
kuid pole kohta, kuhu, ei ole nurka nisukest, kus tuuled tuppa ei puhu. Kõik mured manu tikuvad ja ihu ligi poevad, ja elu eriti rikuvad hääd naised ja kurjad koerad. Suur tolmune maantee on pärani, ta nõiub, sa lähed õnge, sa mõtled, nüüd lähed ärani, kuid sinna sa tolmusse kõnged. Ja üle su luie lähevad veovankrid ja sõdurisaapad. Sealt just nagu suure une seest sa neile tervitust kaapad. Unistaja Ma pole õppinud ehitama ilusaid linnu, ma pole õppinud armastama külmi, asjalikke metalle ja inimesigi ma tunnen vist vähe-vähe. On palju tarkust vist tarvis et üleüldse midagi tõeliselt osata! Aga ühte ma justkui oskan: unistada, et linnad kõik kauneiks saaksid, et metall meie kätes poleks surma sümboliks kunagi; ning inimestest unistan, kes paremad palju kui meie. Lugev naine Mu emandal on ilus auto
igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi. Ta ei vaata tüdrukuid selle järgi, kui ilusad nad on, teda
annaabi.ee 
