Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos).
peaksid olema laused piisavalt lühikesed, et lapsel oleks hea ise lugeda ning ta saaks aru kõigest. Raamatud „Kõik võiks olla roosa“, „Emma roosad asjad“, „Tragi tüdruk Kata“ ja „Olivia“ on kõik lihtsalt üles ehitatud. Nendes on nooremale vanusele sobivalt lühikesed laused ning kõik on arusaadav. Seevastu aga raamatud „Kaarist on kasu“, „Teistmoodi printsessilood“, „Paula jõulud“, „Kelle- peaaegu haldjas“ ja „Kelli hakkab piraadiks“ on siiski mõeldud vanematele lastele juba. Laused on pikad, mõned isegi raskesti arusaadavad lapsele ning ka teksti on väga palju. Päris väikestele sobivad siiski raamatud, kus on rohkem pilte kui teksti. Raamatute õpetlikkus Paljud raamatud on tehtud lihtsalt lugemiseks, need küll õpetavad midagi, aga ei ole otseselt õpetliku sisuga. Seevast raamatutes „Tragu tüdruk Kata“ ja „Kaarist on kasu“ on selgelt välja lugeda õpetlik osa
Mismoodi rikutakse tarkvara kasutamise reegleid, millised need on, ja mida kujutab endast tarkvarapiraatlus oma eri vormides, tuleks kindlasti endale selgeks teha, enne kui ülepeakaela tiigrihüpetega infoühiskonda tormata. Muul tasemel oleme me Euroopasse pürgides rohkem või vähem edukalt "valge inimese" standardid ja suhtumise omaks võtnud, kuid intellektuaalse omandi ja infotehnoloogia alal on sotsialismiajast tulenev suhtumine visa kaduma. Veel mõni aeg tagasi võis saada piraadiks puht teadmatusest, tänase päeva seisuga on aga teadmatuse kilbi taha pugemine siiski ilmne aferism, kõik arvutikasutajad peaks olema kuulnud programmide litsentsidest ja et programme tuleb seaduslikult osta. Iseasi on muidugi edasine ja sügavam teadmistepagas, siin vallas tuleb veel tublisti koolitust teha. Mõne aasta pärast on arvatavasti hädavajalik omada äritegevuseks legaalset tarkvaratehnikat, sest laiadele massidele teatavaks