Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriisid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, kuuba, raketid, araabia, müür, nato, 3mln, sõjad, araablaste, castro, leppisid, idasakslased, edutut, saata, toonud, organisatsioon, asutajad, ühendriigid, holland, island, kanada, luksemburg, portugal, britanniaMarshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks. heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde
See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 4. Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. See pidi andma USA-le eelise võitluses NSV Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. 5. NATO kujunemine Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide
● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja
juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et
maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2
Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju
1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal
II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis,
Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu)
põllumajandustoodang 10%. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema liitumisele. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Mis kasu sai USA? USA tagas ise oma toodetele laialdase ekspordituru ja aitas peatada kommunismi levikut. Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne- Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis- ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. Tekkis Iisraeli ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973)- USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:
õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja. Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne-Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne- USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL). Takistada Ida-sakslaste põgenemist Lääne-Saksamaale. Läbis tervet Saksamaad.
pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja
Portugal. Varssavi lepingu organisatsion-1955. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega. See asutati vastukaaluks NATO-le, kes oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Eurioopa Söe- ja teraseühendus-1951. Asutajad: Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest kujunes tänapäeva Euroopa Liit. Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul. Kriisi nimi Ajalised piirid Miks puhkes Osalenud riigid tagajärjed Korea sõda 1950-1953 Korea oli USA-ÜRO, Lõuna- Suured lõhestatud, Põhja- Korea, Põhja-Korea, inimkaotused,
tsoonid, viisid läbi rahareformi (juuni 1948 riigi marga asemele) ja läksid üle turumajandusele. Nõukogude Liit viis oma tsoonis samuti läbi rahareformi. 25 juuni 1948 blokeeris Nõukogude Liit juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Lootsid, et Lääneriigid loovutavad enda osad. USA ja Suurbritannia varustasid enda tsooni õhu kaudu kuni 12 mai 1949. Berliini ühine juhtimine lõppes, blokaadi loetakse avaliku Külma sõja alguseks (kiirendas NATO moodustamist). 23 mai 1949 kuulutasid lääneliitlased välja Saksa Liitvabariigi. Lääne-Berliin ja eraldiseisvaks üksuseks. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. NATO Aprillis 1949 asutasid USA, Kanada ja 10 Euroopa riiki Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Suunatud Nõukogude Liidu kasvava agressiivsuse vastu. Kui ühte liikmesriiki rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 1955 liitus Saksamaa.
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad
viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes
1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Kanada, USA, 10 Euroopa riiki. Moto: ühte rünnatakse, rünnatakse kõiki 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland- majandust edendav Euroopa Liit. 1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk
Kommunistlik diktatuur kehtestati ühesuguse skeemi põhjal. Kommunistlik võim oli ebakindel, rahvas olid rahulolematud. Hiina 1946-1949 Hiina kodusõda, mille lõpus kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera Korea sõda (1950-1953) kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda. Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Kaotas: NSVL autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt. Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka
leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas. Eisenhoweri doktriin- oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Lähis-Ida eluliste huvide riigiks, rajasid CENTO- kesk lepingu organisatsioon (Iisrael, Iraan, Iraak) Rooma lepingute sõlmimine 1956. a märtsis- Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957. aastal ja millega loodi 1.
annaabi.ee 
