Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka pähkel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, pähklid, alandav, melatoniin, moodsad, mangaani, energiasisaldusTürgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid.
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel.............................................
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim
Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena. Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus. E-vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Meil on traditsiooniks süüa pähkleid lihtsalt eraldi toidukorrana. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu- ja lambaliha,
Trühvel on sokolaadi laadne käsitsi valmistatud kompvek - maiustus, mis on traditsionaalselt valmistatud sokolaadi ja koore massist ja on kaetud sokolaadiglasuuri või kakaopulbriga. Tavalisel valmistatakse trühvleid keraja-, koonuse- või kaardus kujulisi. Tavalist sokolaadi-koore massi võib asendada erinevate täidistega: kreemiga, sulatatud sokolaadiga, karamelliga, pähklitega, puuviljadega, mandlitega, marjadega. Puuviljad marjad võivad olla nii värskel kui kuivatatud moel, pähklid aga nii purustatult kui tervena. Lisaks sokolaadi massile võib trühvli koostisesse lisada erinevaid lisandeid maitsestamiseks, näiteks martsipani, alkoholi, piparmünti, vahukomme, pähklisokolaadi, iirist ja palju muudki. Kaunistatakse türhvleid erinevalt nii tumeda kui valge sokolaadiga, värvitud sokolaadide glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega. Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid
vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk veel üks argument, miks pähklite osa oma toidus suurendada. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. India pähkel Vitamiinidest sisaldab kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6
Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-grupi vitamiine ning mineraalainetest tsinki.
India pähkel e. kasupähkel India pähklid aitavad säilitada terved hambad ja igemed ning pähklites puudub kolesterool. India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini. Märkimisväärne on E-vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab väsimust ja ärrituvust. 100 g india pähklit sisaldab: valke 18, 22 g rasvu 43, 85 g
toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine.
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku *Kõige maitsvama
palju tumedam, väherasvane. Peene ja pehme maitsega. Ulukiliha on madala rasva sisaldusega, veidi sitke, kuid huvitavaid maitsebukette pakkuv. Eriliselt selgelt äratuntav maitse ja lõhn. Tootjad Rakvere Lihakombinaat, Atria Eesti Saaremaa Lihatööstus PÄHKLID Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud. viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Mandlid Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile
b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on:
Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse. Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost; suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit. Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine. 1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur. Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur on kuivatatud ja seejärel jahvatatud suhkruroomahl, siis toor-roosuhkur on kristalliseeritud suhkruroomahl. Toorsuhkru liigid on:
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning foolhappe allikad.
Eriti väärtuslikuks peetakse kaera lahustuvaid kiudaineid, millest seedesüsteemis tekib geeljas mass. Toiduenergia vabaneb sellest ühtlaselt ja aeglaselt, pikendades täiskõhutunnet kuni 4 tunnini ning vältides ülesöömist. Geelimass seob endaga just LDL-kolesterooli (nn. halba kolesterooli) ning osaleb veresuhkru reguleerimisel. Kaera peetakse väga heaks vee väljutajaks ja ka organismi puhastajaks nii jääk- kui ka mürkainetest. Kaer sisaldab B1- vitamiini, mineraalidest mangaani, magneesiumi ja fosforit. Antioksüdatiivne teravili, kus on vähe fütaate. Toeta Magneesiumi ja söö sama toidukorra ajal D-vitamiinirikast toiduainet. TÄISTERASAI Täistera puhul on nisuteradelt eemaldatud vaid väliskest. Neid võib keeta, lisada suppidele, hautatud roogadele. Valgu-, süsivesikute-, rasva- ja kaloritesisaldus on erinevatel leivasortidel võrdlemisi sarnane. Teisalt erinevad leivasordid üksteisest tunduvalt vitamiinide ning mineraalainete ja kiudainete sisalduse poolest
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C,
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C,
Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning foolhappe allikad
27. Sibulate säilitamise nõuded Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 3 päeva temperatuuril 25 - 35°, lisaks veel soojendamine 8 10 tundi 45° juures. Optimaalne säilitustemperatuur 0°C. Õhuniiskus 65 70%. Hahkhallituse tõrje. Kodustes tingimustes säilitada võrkkottides või palmikutes ülesriputatult. 28. Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus. Mineraalainetest leidub kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, seleeni, joodi jt, 29. Porrulaugu olulisus ja kasutamine. Ebavars sisaldab: - süsivesikuid 10%, - valke 2%, - rohkesti mineraalaineid (kaaliumi, rauda, magneesiumi, kaltsiumi), - rohkesti eeterlikke õlisid. Noored lehed sisaldavad: - C-vitamiini 28 40 m%, - B-grupi ja PP-vitamiine, - katotiini.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult pii
kaotatud energia- ja vedelikuvarud ning sobib seetõttu hästi inimestele, kes on kehaliselt aktiivsed ja tegelevad näiteks matkamise, harrastustreeningu või profispordiga. Õuna Arctic Sport sisaldab ka iluvitamiinidena tuntud B-grupi vitamiine (B3, B5, B6, B10), mis aitavad kaasa naha, juuste ja silmade heale tervisele. Joogis sisaldub C- vitamiin annab aga organismile lisajõudu haigustele vastu seismiseks. Õuna Arctic Spordi teeb teiste spordijookide seas eriliseks temas sisalduv naturaalne õunamahl. Arctic Sport - taastab kulutatud energia. Arctic Sport õun Arctic Sport Slim Line sidruni Kuigi tegu on spordijoogiga, pole Slim Line mõeldud ainult trenniskäijatele ja sportlastele
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teiste inimesele vajalike ainetega. (Kroom,G. 2004:4) Puuviljad, marjad ja pähklid on kõigile tuntud ja teatud. Igaüks oskab nimetada erinevaid poes müüdavaid puuvilju ja pähkleid. Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute
koostiselement. oksüdatsioon Lämmastik N Valkude koostiselement, valgurikkad toidud on DNA koostises liha, kala, muna, piimasaadused Fosfor P Juust, lihasaadused, leiva- ja jahutooted, piim, Luude ja hammaste koostises, kohupiim, roheline sibul, pärm, teraviljatooted lihastes, ajus ja närvisüsteemis Väävel S Liha- ja kalatooted, kanamuna, pähklid, hernes, Kujundab valkude ruumilist kapsas struktuuri Organismi vitamiinivajaduse rahuldamisel peab arvestama toiduainete vitamiinisisaldust, organismi vitamiinivajadust, vitamiinide kadusid toiduainete säilitamisel ja töötlemisel. Tähtsamad vitamiinid, nende leidumine ja otstarve on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2. Tähtsamad vitamiinid nende leidumine ja otstarve. Vitamiin Leidumine Otstarve
· monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis ja praadimisrasvad (nt
- toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu omastamine. (nt kui kartulivalk on suhteliselt kergesti omastatav (bioloogiline väärtus = 71), siis kaunviljade omastatavust piirab nende kõrge kiudainesisaldus (5,7% kartuli 1% vastu), mis on üheks põhiraskuseks organismi valguvajaduse rahuldamisel taimse valguga üldse). Heaks valguallikaks on ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%. Neid võiks süüa vähemalt 30g 3-4 korda nädalas. Teraviljadest on parima valgulise koostisega tatar. Järgnevad kaer, oder, riis, rukis ja nisu. Taimsetest toiduainetest on parima koostisega soja ja tema baasil valmistatud tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas. Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende
Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi peamine funktsioon seisneb koos fosforiga (P) luukoe moodustumises.
südamelihaste osas, ·veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ·soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ·glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ·järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist, valke, rasvu, süsivesikuid ja * 60 g mustadest sõstardest, nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast,
Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan
Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja PP-vitamiini. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on koondunud seemnetesse. Taimeriigis ei ole arooniale võrdväärset P-vitamiini sisalduse poolest, (eri andmeil 20004977 mg%). Mineraalainetest leidub: - kaltsiumi, - molübdeeni, - mangaani, - vaske, - rauda, - boori. - joodi (eriti rohkesti). Arooniamarjade korjamisega ei maksa kiirustada. Tuleks oodata nende täisküpsuseni. Aeg parandab märgatavalt marjade maitset. Korjamisel soovitatakse lõigata kääridega käbi kännase raag. Vajalik, kui marju soovitakse: - säilitada pikemat aega värskena või - kuivatada. Kohesel kasutamisel on otstarbekam ja aegasäästvam korjata marju:
valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
- säilib halvasti. 27. Sibulate säilitamise nõuded Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 3 päeva temperatuuril 25 - 35°, lisaks veel soojendamine 8 10 tundi 45° juures. Optimaalne säilitustemperatuur 0°C. Õhuniiskus 65 70%. Kodustes tingimustes säilitada võrkkottides või palmikutes ülesriputatult. 28. Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus. Mineraalainetest leidub kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, seleeni, joodi jt, 29.Porrulaugu olulisus ja kasutamine. Ebavars sisaldab: - süsivesikuid 10%, - valke 2%, - rohkesti mineraalaineid (kaaliumi, rauda, magneesiumi, kaltsiumi), - rohkesti eeterlikke õlisid. Noored lehed sisaldavad: - C-vitamiini 28 40 m%, - B-grupi ja PP-vitamiine, - katotiini. Toiduks tarvitatakse lehetuppedest moodustunud õrnakoelist 10 30 cm pikkust ebavart koos sellest
annaabi.ee 
