nädala jooksul pärast ülesütlemise jõustumist. Kokkulepe laenusaajale VÕS § 400 lõike 1 või 2 järgi kuuluva ülesütlemisõiguse välistamise või selle teostamise raskendamise kohta on tühine. Krediidileping Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402)
2015. aastal hakkas kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis loob eeldused ausa, läbipaistva ja usaldusväärse tarbijakrediidituru toimimiseks. Laenu pakkuvad ettevõtjad tegutsevad ühesuguste reeglite järgi ning tarbija õigused on kaitstud. Muu hulgas kohustab uus seadus laenuandjaid alates 21. märtsist 2016 omama Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba • Krediidi vahendamine on: 1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine; 2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused, • 3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel. Krediidiandja või -vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku
(3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
suhtes kohaldamisele tarbijakrediidilepingute sätted. Seega tulenevalt VÕS § 404 lg 1 peab liisinguleping olema kirjalikus vormis. Lisaks kirjalikule vormile peab liisingulepingus olema välja toodud ka järgmised tingimused, tulenevalt VÕS § 405 : 1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus; 2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind); 3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena; 4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada; 5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud;
välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel, et müüja on õigeaegselt saatnud kauba saatmist kinnitavad dokumendid (makse dokumentide vastu), mis vastavad akreditiivi tingimustele. Maksekorraldus on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole
Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu hoiuseid ja annab omal eest krediidi andmist voi vastutsel laenu o Pakub tasulist otsustab krediidilepingu maksetähtpäeva solmimise voimalusi edasilükkamist, liisingut o ühisraha OU o sona "pank" ei kasuta o omaraha OU o 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud. o Tulud: väljaantud laenude intressid
KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus
abil saadavad laenud. Kapitalituru vajab lühiajalist laenu käibekapitali täiendamiseks. laenud kasut. laenuressusri suuren-damiseks. Kuni Eksplotatsiooni laenud tagavad käibevara katkematu mõnekümne aastased. Kapitalituru laenu saab: ringkäigu ajavahemik kaupade tootmises ja müügi tsükli 1)emiteeritakse pikaajalisi obligatsioone; 2)pikaajalised vahel. Kapitali käive ( aegluse jrk.): ·ehitus, laevaehitus CD(hoiusertf.); 3)laenud krediidilepingu alusel; · põllumaj. ·põllumaj. saadusete töötlemine ·metsa- 4)allutatud laenud. Suuremad laenuandjad: EBRD- kasvatus ·töötlev tööstus ·kaubandus ·turism& Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank; NID- teenindus Eksplotatsiooni põhiliigid:1)Käibekapital- Põhjamaade investeerimispank. Laenatud võõrvahendite laen, millega fin. täiendava käibekapitali vajadust; valik sõltub paljudest tegur
Tagasinõudeõigusega faktooringulepingu alusel ei omanda faktoor kliendile kuuluvat nõuet, vaid üksnes valitseb seda tema huvides. Antud lepingu alusel annab faktoor faktooringu kliendile krediiti ning saadud krediit loetakse tagastatuks nõude rahuldamisega faktooringuvõlgniku poolt. Kuna tagasinõudeõigusega faktooringulepingu alusel annab faktoor krediiti, siis kuuluvad faktooringulepingu suhtes kohaldamisele ka laenu- ja krediidilepingu kohta käivad sätted. Näiteks on faktooril õigus nõuda faktooringu kliendilt intressi saadud krediidi summalt. Erinevalt tagasinõudeõiguseta faktooringulepingust jääb tagasinõudeõigusega faktooringulepingu korral faktooringu klient nõude omanikuks ning kannab nõude täitmata jätmise riisikot, mille realiseerumisel kohustub klient krediidi tagasi maksma.
Praegusel ajal on "blackjack" kombinatsioon moodustatud ässast ning kümnest punktist/pildikaardist mis ei pea just musta värvi olema. 3. Piirangud Hasartmängus Igal hasartmängul on osalemiseks omad piirangud, riigiteataja alusel on need järgnevad: 1) Hasartmängu mängija peab olema füüsiline isik. Hasartmängukorraldaja ei tohi sõlmida mängijaga krediidilepingut panuse tegemise võimaldamiseks ega võimaldada mängijal mängukohas krediidilepingu sõlmimist teise isikuga. 2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus
raskesse majanduslikku olukorda. Kuigi võlgnikud tuginesid tehingu heade kommete vastasusele väga paljudes analüüsi objektiks olnud tsiviilasjades, siis vaid üksikutel juhtudel kohus jaatas heade kommete vastasust (eelkõige sundolukorra tõendamata jäämise tõttu tehingu sõlmimisel). Vastavalt Riigikohtu praktikale pole üksnes seaduses sätestatud krediidikulukuse piirmäära ületamine osutunud piisavaks aluseks krediidilepingu tühiseks lugemisele. Lisaks on Riigikohus pidanud vajalikuks, et tarbija tõendaks tehingu tegemist sundolukorras või kogenematuse tõttu. See aga tähendab, et norme, mis võimaldaksid liigkasuvõtjalikud lepingud tühiseks lugeda, ei saa realiseerida kohtu enda algatusel, eriti 14 http://www.riigikohus.ee/vfs/1352/TehinguHeadeKommeteVastasus_MargitVutt.pdf 20
õiguslikul alusel, võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 31 ja 33–35 nimetatud teave tuleb esitada selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil. Valida tuleb selline kirjatüüp ja -suurus ning kõne kiirus ja helitugevus, mis muudab selle teabe tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks, sealhulgas selgelt loetavaks ja kuuldavaks ning muust teabest eristatavaks. (9) Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid, on keelatud tele- ja raadioprogrammis. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud keeld ei kohaldu reklaamile, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijale: 27 1) elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti; 2) krediiti piiriülese maksevahendina kasutatava krediitkaardi vahendusel.
eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. LEPINGU VORMINÕUDED On vormivabadus (VÕS § 11). Leping võidakse sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis. Tarbija käenduslepingu puhul peab käendaja avalduse, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, tegema kirjalikult. Kirjalikult sõlmitud: ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmises (§ 261), elurendi leping, võlatunnistus. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik kinnisasjadega teostatavad
samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma; 3)kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. (2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul. 5.Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes (1) Tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu. (2)Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid garantiisid arvelduste teostamiseks, 2. krediidilepingu olemasolu-nõue, et tuleb arveldada läbi konkreetse panga, 3. lepinguosaliste teineteise tundmise tase (vastastikune usaldusväärsus-kui ei usaldata siis kasutatakse akreditiive), Stabiilsetes raha ja pangandussüsteemides ja väikse varimajanduse osakaaluga riikides on sularahalised arveldused kaduvväikse osakaaluga. Selleks, et vähendada sularalisi arveldusi on kasutusele võetud ka maksekaardid, millega saab maksta väikeste ostude eest tasudes sisuliselt arverahaga.
turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid garantiisid arvelduste teostamiseks, 2. krediidilepingu olemasolu-nõue, et tuleb arveldada läbi konkreetse panga, 3. lepinguosaliste teineteise tundmise tase (vastastikune usaldusväärsus-kui ei usaldata siis kasutatakse akreditiive), Stabiilsetes raha ja pangandussüsteemides ja väikse varimajanduse osakaaluga riikides on sularahalised arveldused kaduvväikse osakaaluga. Selleks, et vähendada sularalisi arveldusi on 23
kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma; 3) kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. (2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul. 5.Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes (1) Tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu. (2) Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid. (5) Kui reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda hüpoteegiga tagatud krediiti kinnisvara või eluaseme soetamiseks, renoveerimiseks või selliste lepingute vahendamiseks, näidatakse ära intressimäär, tuleb lisada märge, et krediidilepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud, kusjuures krediidi kulukuse määra näitamine ei ole kohustuslik. 24. Mis on ametiasutus? Millised on avaliku teenistuse liigid? Kuidas jagunevad teenistujad? Kes võib olla ametnik ja keda ei võeta avalikku teenistusse? Miks on ette nähtud katseaeg ja kui pikk see võib olla? Ametniku palk, lisatasud ja sotsiaalsed garantiid.
See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga või olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, (sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata,) võib olla ebamõistlikult kahjustav. RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega Asjaolud: Helve Laksbergi hagi Merily Allaku vastu ostuhinna, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks Õiguslik probleem: Leppetrahvi sissenõudmine võib olla vastuolus HUP-iga, kui rikutud kohustusest ei tekkinud
aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. · VÕS § 401. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (ÕÕ 177) Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Eesti erinevate finantsasutuste intressimäärad on koondatud portaali Intress
krediidileping esialgsetel või muudetud tingimustel üle võtta ning see ei kahjustaks ebamõistlikult krediidiandja huve. Kirjeldatud olukorras on krediidiandjal hea usu põhimõttest tulenev kohustus pakkuda enne hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramist pantijale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda mõlema poole õigustatud huve arvestavale kokkuleppele, mis võimaldaks krediidilepingu täitmist jätkata ning kinnisasja sundmüüki ära hoida. Kui läbirääkimiste tegelikule võimaldamisele vaatamata kokkuleppele ei jõuta, võib krediidiandja teostada oma õigust algatada täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks. 16.4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata hageja väiteid täitemenetluse algatamise vastuolu kohta hea usu põhimõttega ning oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendada. 17
Kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendist. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asjade tagastamist. Krediidileping on konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid
teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses või sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadus ei sätesta teisiti. Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidleping. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.2.3. KINDLUSTUSLEPING
Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kolleegium mainib lisaks, et tüüptingimustes ei saa kehtestada VÕS § 161 lg-st 2 erinevat korda, see oleks ebamõistlikult kahjustav tingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui
76 Taganemisest teatab tarbija pakkujale, käesolevas lepingus näidatud aadressil väljastusteatega. 3. Ehitise kasutamise tasu 3.1. Tarbija maksab pakkujale ehitise kasutamise tasu ............................ krooni aastas pangaülekandega/sularahas iga-aastase kasutusperioodi alguse esimeseks päevaks (krediidilepingu korral võidakse tasu pakkujale üle kanda otse krediidiandjalt, kui nimetatu on sätestatud tarbija ja krediidiandja vahelises krediidilepingus ja käesolevas lepingus), juhindudes LS paragrahvist 385. 3.2. Ehitise kasutamise tasu sisaldab kõiki käesoleva lepingu punktis 2.4. nimetatud teenuseid. 4. Sätete kohaldamine 4.1. Sätete kohaldamisel juhindutakse LS paragrahvidest 386, 387 ja 388. 5. Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine 5.1. Leping astub jõusse 01. mail 2002.a
annaabi.ee 
