Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja vana teksti sai kriidiga katta, et sinna uuesti kirjutada. Pärgamendi valmistamiseks söövitati nahka esmalt lubjavannis, seejärel kraabiti raamile paigutatud nahk kraabiti vastava noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati. Õhe korraliku raamatu valmistamiseks kulus umbes 60 talle nahk. · 930 a vana William Vallutaja maakataster, Inglismaa vanim säilinud pärgamentköide.
.................................................................................................... 4 Tänapäevane tootmine........................................................................................... 5 Allikad..................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS Praegusel ajal on pliiats täiesti tavaline ja igapäevane kirjutusvahend. Ammustel aegadel oli juba ürginimestel oma n-ö pliiats olemas. Kraabiti terava luukillu või ränikivitükiga erinevaid kujutisi koobastesse. Babüloonlased ja assüürlased kasutasid enda „pliiatsiks“ kolmetahulist kepikest. Sellega suruti kiilutaolisi kirjamärke savitahvlisse. Kui kiri oli kirjutatud , siis kuivatati savitahvel päikese käes kõvaks. Egiptlased kirjtasid teritatud pillirookepiga. Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp
Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Maalide süzeed Vaasimaalidele pakkusid ainet
Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud, seisvas või istuvas poosis. Proportsioonides on iseloomustavaks võtteks suur pea ja lühikesed jalad, kuid leidub ka kujusid, mis on anatoomiliselt õiged
Poisid jagunesid kahte leeri. Osad võitlesid eestlaste vastu ja osad eestlaste poolt. Ahas läks Viljandisse. Tallinnast juhtis töörahva liikumist viktor Kingisepp. Käsper läks Sadukülla, aga seal polnud veel punaste vägesid. Kui Ahas jõudis Rannu mõisa algas seal ka juba tulistamine. Ahase vend võitles vastaspoolel. Poisid koostasid esimest lahingut ja jooksid ära. Posid muutusid sõjas väga palju. Paljud said surma. Ahas naases haavatuna tagasi. Poiste nimed kraabiti marmortahvlile. Eesti Vabadussõda oli eestlastele väga tähtis. Võidetud lahingutest sai alguse eestlaste võidutee. Vabadussõda lõppes 2.02.1920. aastalsõlmitud Tartu rahu lepinguga. Film oli väga õpetlik ajaloo seisukohalt. Saime tead kui palju isimesi kaotas oma elu selle eest, et eesti oleks vaba ja sõltumatu teistest riikidest.
Vana-Egiptuse maalikunst Sinu või su rühma nimi/nimed Kuhu maaliti? · Hoonetele · Seintele · Obeliskidele Millega maaliti? · Maalimiseks kasutati erinevaid värve · Värve tehti looduslikest ainetest · Näiteks: Punast värvi sai rauaroostest Rohelist värvi saadi malahhiidi pulbrist Musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või muud Mida kujutati piltidel? · Inimesi Mida kõrgemal positsioonil ühiskonnas oli inimene, seda suuremalt kujutati Inimesi kujutati üldistatult · Loomi · Taimi Kuidas ja millega kirjutati? · Kirjutati Egiptuse piltkirja hieroglüüfe · Hieroglüüfe on kirjutatud tindiga kui ka maalitud seinadele · Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud
4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse Makedoonia kuningas, asutas 1. teadusasutuse ''Museion''
Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Skulptuurid pehmetest kergesti tahutavatest kivimitest ja pronksist.5.saj.hakkavad tekkima skulptuurid,kus raskus on kantud ühele jalale.N:MYRON . Kettaheitja ,algselt oli kuju pronksist aga meieni jõudsid koopiad marmorist. 5.saj suured kujurid:MYRON,PHEIDIAS,POLYKLEITOS. Jätsid mulje liikumisest .Üha enam hakkasid skulptuuridel kujutama liikumist. VAASIMAAL Eriline osa oli vaasimaalil.Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid.Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad,mis jäid näha peente punaste joontega.Hiljem jäeti figuurid punaseks ning vahed värviti mustaks. MOOD VANA KREEKAS Kreeka oli vaene maa.Kreeklased hindasid lihtsust,loomulikkust ja kehalt hästi arenenud inimest.Nende arvates kehalt võimekas inimene oli ka vaimselt võimekas.Esikohale paigutasid nad tervise,teisele ilu ja kolmandale rikkuse. RÕIVAKUNST Meestel oli alastikultuur-kui oli palav,võeti riidest lahti.mehed kandsid puusapõlla ja õlgadele heidetud tekki
Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp. Praegusel ajal võetakse neist palju eeskuju ning on äärmiselt kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest. Kreeka vaasid olid erakordselt kaunistatud. Punakaspruunile pinnale malliti musta värviga figuurid ning siis kraabiti sinna juurde detailid sisse, et need jäid punaseks. Praeguseks on nad säilinud, ning vaasidelt saab vaadata tolle aja inimeste igapäeva tegevusi. Hellenistlik kultuur on mõjutanud terve maailma tänapäeva eluviisi ning olekut. Hellenismis on palju allikaid nagu nt: skulptuure, maale, hooneid. Praeguseks on need eeskujuks kõigile arhitektidele, kunstnikele, teadlastele. Olen käinud ka ise vaatamas hellenismi aja hooneid ja
avastati Edela-Prantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid. Ehted (aukudega teokarpidest), koopamaalingud 6. Värvide valmistamine, saamine esiajal Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt(roheline ja sinine puudusid) Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. 7. Koopamaalingute kujutamine: keda kujutati, kuidas kujutati ehk kujutisi edasi anti ja milliseid tehnikaid kasutati Enamasti kujutati loomi(piisonid, põhjapõdrad jt. Harva inimesi) Kujutised kraabiti koopaseintesse ja osa maaliti peale. 8. Esimesed skulptuurid, Willendorfi Veenus Austriast leitud Willendorfi Veenus viljakussümbol (u. 30000 a tagasi) 9. Mõisted: megaliitilised ehitised ehk monumendid: menhir, dolmen, kromlehh Megaliitilised ehitised suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal. Stonehenge'i kivid on ringikujuliselt paigutatud(kromlehh). Arvatakse, et see on vaid usuline ehitis, samas võib olla ka päikesesüsteemiga seotud. See on u. 4000 a vana.
Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja
6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja. 4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr) Kütid, korilased, kalastajad. 5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised. 30 000 eKr- pisiskulptuurid luust ja kivist. 5. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused: Eeldused: Põhjused: 1) Viljelusmajandus 1) Kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti 2) Metallitöötlemine 2) Inimesed vallutiati juhile vägivalla abil 6. Kirja areng 7
1800-1100 eKr.) matmiskommetes uusi muutusid ei olnud. Noorem pronksiaeg u. 1100-500 eKr. Toimus suur muutus, sest hakati rajama kalmeehitisis - kivikirstkalmed. Need koosnevad suurtest kividest 5-8 meetriste läbimõõduga ring ja selle keskele oli asetatud rist, kuhu sängitati surnu. Ringi, kirstu vahele ja peale kuhjati kividest küngas. Keskele maeti tavaliselt mees ja sageli asetati kõrvale naine või laps. Kivikirstkalmetega samas kohas esines ka lohukivid. Kivisse kraabiti lohukesed. Lohkude tähendust pole siiani teada. Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti surnud ka põletatuna. Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need
veini ja vett. Meander Siksakiline MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi aga ka igapäevaseid tegevusi . Mustafiguuriline stiil- Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- > Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades
Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Joonia Hellenistlik 338-30 a eKr Korintos Amfora-täielikult geomeetriline. Ringid Mustafiguuriline- Savist amforale maaliti(kraabiti nõelaga sisse) mustad figuurid. Punasefiguuriline- Savist amforale maaliti mustaga taust ja figuurid jäeti punaseks. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi ja marmorit.
tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a
Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist: Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u. 550525 eKr) Punasefiguuriline stiil: Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. Vaasitüübid:
· madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja
*Ruunikiri. vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. *Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas
Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e
Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele.
Aafrikasse. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele elas Lõuna-Aafrikas tollal ajal hulgaliselt noori, kes ei olnud nõus valitseva režiimiga. Need noored olid allutatud väga rangele tsensuurile ja kontrollile, millega kaasnes range väljasõitmise reguleerimine. Ja nagu välk selgest taevast löi sellesse maailma sisse Sixto Rodriguez kaks albumit. Tänu nendele sai sealsete inimeste jaoks selgeks, mida tähendab valitsus. Seejärel kraabiti teatud lood tema plaatidelt ära nii, et neid ei saanud enam plaadimängijaga kuulata. Sellest hoolimata müüdi enam kui pool miljonit koopiat Aafrikas ning mehest sai inspiratsiooniallikas mitmetele generatsioonidele ning kultusartist aastakümneteks. Kuigi Rodriguez justkui sooritas enesetapu, asusid 1990. aastatel kaks fänni välja selgitama tõde tema saatuse kohta. See, mis järgneb, on veidralt südantsoojendav lugu, mille raames leitakse
Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal: Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne. Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal. Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid meander-pead teadma, et kreeka iseloomulik kujutis (õp lk 54 üleval nurgas)
Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et
Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega. Vahel kraabiti glasuur kohati maha, et tekiksid mustrid. Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi figuure. Tarbekunst Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan. Portselani valmistamise suurimaks keskuseks oli miljonilinn Jingdezhen. Hiinapärane materjal on jadeviit läbipaistev, kollakaroheka või pruuni värvusega kivim. Sellest tehakse ehteid ja pisiplastikat
Mida nimetame joonistamiseks ? Joonistamiseks nimetatakse oskust joonte ning valguse ja varjude kaudu tasapinnal edasi anda kujundeid edasi anda kujundeid esemetest, loodusest, inimestest, fantaasiast. Kunst ürgajal. Joonistamine oli kunsti loomingu algmeks juba ürginimesel. Tegeledes jahipidamisega leidis ta oma põhiliseks kujutamis objektiks looma. Joonistus kraabiti või maaliti rasva või verega segatud, savi, lubja või süsiga oma eluaseme (koopa) seintele. Vanim teada olev näide: koopa joonis põhja Hispaanias, Altamira koopas (grotis) Vana-Rooma kunst. Roomlased tundsid ja oskasid juba kunstis töövahendina kasutada metall pulka mille otsa oli joodetud tina või hõbe teravik. Niisugust pulka kasutati 19. Sajandi teise pooleni. Kasutati papüürusele ja hästi silutud ja krunditud puutahvlitele.
õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha
üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti neile sisse detailid. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale. Teemad Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, peod, spordivõistlused jne. Vaasidelt saab kõige rohkem teada muistsete kreeklaste elust. Mõju Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile.
vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus.
mesoliitikumiks ja nooremaks kiviajaks ehk neoliitikumiks. 4. Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? PõhjaHispaanias Altamira koopas ja Lascaux's Prantsusmaal. 5. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonustuste loomise põhjuseks? Tõenäoliselt püüti nende abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Küsimused ja vastused 6. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Kraabiti kivisse piirjooni, mõnikord oli kraabitud kontuur täidetud värvainega. Pehmele seinale on joonistatud puupulga või näpuga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised värvid olid punane, must, valge ja kollane. 7. Mida on teada vanimast skulptuurist? On teada, et see on pärit Austriast, Willendorfist ja see on kivist nausekujuke
Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 6. 7
Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine)
tähestiku järgi. Vanem ruunikiri (3.-9. saj.) koosneb 24, noorem (9.-11. saj.) 16 tähemärgist. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Vanimad ruunikirja näidised on pärit 3. saj e.Kr. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid.Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn
Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. punasefiguuriline- u 530 eKr. Hakati kujundama vastupidist Preestrid- olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e.
neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld.
eluviisiga. Nad olid loodusega väga tihedalt seotud ning tundsid hästi oma kodupaiga loomi ja taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat
vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit. V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus. 21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti). V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) punasefiguuriline- u. 530Ekr. Hakati kujundama vastupidist viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. punased ja detailid kanti peale musta värviga.
2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2
Maalikunst Pole säilinud arhailise ja klassikalise perioodi originaalteoseid (Rooma koopiad) Säilinud vaasimaal Otsitakse iluideaali Geomeetrilised Aja jooksul muutusid looduslähedasemaks mustafiguuriline stiil Kujutis katab kogu vaasi Maalitud pintsli ja musta lakiga Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks Veidi kohmakas Nõelaga kraabiti detaile Punasefiguuriline stiil Must lakk taustaks Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju)
Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef)
Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis,
Vaaside (sh jooginõud, kööginõud jm) vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete, riietuse, mööbli, tarbeesemete jne kohta. amfora pelike krateer Vaasimaalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.) Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel) Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad. Punasefiguurilised vaasid on kreeka vaasimaali tipp.
Peamiseks allikaks vaasimaal (sarnane Egeusega) Vaasimaal Vaasides hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett Tipptasemel kunstiteosed Põhiline kaubaartikkel Vahemereäärsetes maades Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel Mustafiguuriline vaasimaal Vanem stiil Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga – detailid kraabiti välja “Minotauruse surm” Punasefiguuriline vaasimaal Hilisem Figuurid jäeti värvimata, must taust Peene pintsliga tehti detailid Ruumilisem, loomulikum, liikuvam “Herakles võitles Busirisega” VANA-ROOMA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Etruskidest Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga
värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid 2 seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kogu VanaEgiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud.
annaabi.ee 
