Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a
leitud sarnasustest ning selle analüüsist. Sellest ajastust on pärit kuulsad filosoofid Phytagoras, Mileetos, Demokriitos, Platon ja Aristoteles. Samuti kuulsad Homerose eeposed " Ilias " ja " Odüsseia " ja Zeusi kuju Olümpias, mis on üks seitsmest maailmaimest. Mina arvan, et on Vana Kreeka üks huvitavamaid ja põnevamaid, nii oma ajaloo kui ka arhitektuuri poolest. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellele kultuurile olid väga iseloomulikud laburünditaolised lossid. Korrused hoone eri osades eri
VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr
1. ESIAEGNE KOOPAMAAL · Suurus: monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. · Kujutati: peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva inimest. · Iseloomulikud jooned: · tõetruuduse ja realism · kompositsiooni ja tausta puudumine · Värvid: must (süsi), valge (kriit), punane ja kollane (ookermullad). · NB! Puuduvad sinine ja roheline toon. · Hüpotees: Esiaegne inimene ei suutnud neid toone eristada, kuna tema silm polnud piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, e
Parthenoni naose friis. u. 438-432 naose friis. u. 438-432 Pheidias. Athena kuju e.m.a. e.m.a. Parthenonis. Rekonstruktsioon. Pheidias. Zeusi kuju Olümpia templis. 440-430 e.m.a. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Vana-Kreeka seitse maailmaimet. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel püramiid, taga Cheopsi Efesoses. 550 e.m.a. (algselt 146 m, praegu Semiramise aiad Herostratose poolt 136 m).püramiid. 27.- Babülonis. u. 600 maha põletatud 365 26. sajand e.m.a. e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Mi
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väi
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas.
Kõik kommentaarid