Kotleri turundus Kristel Taal Philip Kotler Loetud raamat annab korraliku ülevaate turunduse maailmast ja turundajate muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas tulevikus arvuteid kasutama hakatakse ja väga täpselt juba tänas käesolevat situatsiooni kirjeldanud. Raamat on jagatud erinevateks osadeks. 1. osa Strateegiline turundus
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel.
väärtuspõhimõttest. 2. Firma peaks püüdma olla suhteliselt heal tasemel ka ülejäänud kahe väärtuspõhimõtte järgimises. 3. Firma peaks oma positsiooni vastavalt valitud väärtuspõhimõttele pidevalt kindlustama, et konkurendid temast ei mööduks. 4. Firma peaks pidevalt parandama oma positsiooni ka ülejäänud kahele väärtuspõhimõttele vastavalt, kuna konkurendid suurendavad tarbija ootusi selle suhtes, mis on suhteliselt hea. 2 Philip Kotler- Kotleri turundus.Kuidas luua,võita ja valitseda turgusid. Positsioneerimise alused STRATEEGILISE POSITSIONEERIMISE KUUS PRINTSIIPI KONKURENTSI EELISE LOOMISEL (M. PORTER) 1. Alustada õigest eesmärgist3 Turuosa suurus, juhtpositsioon, investorite soovid kehvad strateegiad. 2. Strateegia peab aitama luua väärtuste allika Strateegia defineerib konkureerimise sellise viisi, mis loob väärtust. 3
2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu. Ta saatis sinna ühe mehe tellimust tooma ning peale põgusat uurimist saatis mees talle sealt telegrammi: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, siin ei ole turgu." Jalatsivalmistajat see vastus aga ei veennud ning ta saatis sinna ka müügimehe.
50. aastate lõpul hakkas vähenema füüsilise töö osatähtsus tootmises ja arenesid uued majandusharud: side-, elektroonika ja arvutitööstus. Muutused tootmises (automatiseerimine ja füüsilise töö osatähtsuse vähenemine) ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris. Alates 70ndatest töötati välja segmentimise põhimõtted ja sobivate segmentide valiku printsiibid. Trükist ilmus tänapäeva ühe tunnustatuma turundusteoreetiku Philip Kotleri esimene raamat ¨Turunduse juhtimine¨, mis aitas kaasa uudsete ideede laialdasele levikule maailmas, sealhulgas ka Euroopas. 1970ndatel oli suurimaks turuuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid müüvaks firmaks Chicagos asuv A.C. Nielsen Company, mis rajati sajandi algupoolel, ning nt. Coca-Cola company oli tema üks esimesi ja olulisemaid kliente. Kuid just 70ndatel kasvas A.C. Nielsen Company uuringute müügimaht viie aasta jooksul kahekordseks.
mistõttu on keeruline segmenti piiritleda. Küll on aga võimalik aimata massikäitumise üldisi trende. 2 Turu segmenteerimine Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus Rekkor, S. (2006). Turundus. Majutus ja toitlustamine. Tallinn: Ilo Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu Ülikooli Kirjastus Tonndorf, H.G. (2004). Turunduse tulevikutegurid. Kuidas luua tugevaid toote ja kaubamarke. Tallinn: Külim Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim 3
Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS............................................................................................. 5 1 TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLERI & G. ARMSTRONGI TOOTEMUDELI ALUSEL ..................................................................................................................................................... 7 1.1 TEENUSE ANALÜÜS P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTMUDELI ALUSEL 7 1.2 KONKUREERIVATE ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUS...................................... 9 1.3 TOOTEKONSEPTSIOONIDE VÕRDLUS JA ARUTELU.................................... 10 2 KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS...................................
aja- ja energiakulu, kergestiära tunda ja leida oma harjumuspärast v loodetud toodet, vähendada riske klientidel. Kõik see toob klientidele rahu ja oma vajaduste rahuldamist. 7. Nimeta brändi A subjektiivsed ja B objektiivsed omadused A subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse B Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) 8. Kuidas on seatud emotsioon ja hoiak? 3 emotsionaalset hoiakut: inimese üldine eluhoiak, meeleolu ning tugevad tunded Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. 9. Millised parametriid/mõõdikud iseloomustavad emotsionaalsed sesundeid
Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsiooni järgi on teenus tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Kaasajal on paljud organisatsioonid hakanud pakkuma toodete kõrval teenuseid, sest kliendid on neist huvitatud ja nad aitavad tooteid paremini müüa. Samas on teenustel tooteline komponent: teenuse tarbimine ilma tooteta on keeruline või võimatu, näiteks mobiilsideteenus ja mobiiltelefon. Seega on teenuste/toodete pakkumine ja tarbimine
emotsionaalsete kampaaniate näol. Sellele, aga oleks mõistlik mõelda juba varakult, kogumaks ressursse ning väljatöötamaks vastavadi turunduskampaaniaid. 10 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Branson, R., 2009. Teeme ära! Tallinn: Pilgrim. 2. Kotler, P., 2002. Kotleri turundus: kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Pegasus. 3. Vihalem, A., 1993. Marketing 1. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut. 4. Field, P., 2008. Marketing in a Downturn. Lessons From the Past. Market Leader. Sügis 2008. 5. Mõdriku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 2009. Turunduse juhtimine neli etappi. [Online] http://www.lvrkk.ee/kristiina/turjuh/turunduse_juhtimine_neli_etappi.html [08.11.2009]. 6. Sillaots, M., 2009
konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõdab nende suuruse ja võimaliku kasumlikuse. Teeb kindlaks milliseid sihtturge saab ettevõte kõige paremini teenindada, valib välja sobivad tooted ja programmid, millega valitud turgusid teenindada ning ärgitab organisatsioonist igaühte mõtlema kliendile ja teda teenindama" (Kotler, 2003, 7-8). Viimane osa Philip Kotleri turunduse definitsioonist viitab just siseturundusele, mis võib öelda, et on kogu ettevõtte süda, mis hästi toimides paneb kogu organisatsiooni endaga ühes rütmis hingama. Sten Argos, Soov Kirjastuse juht on öelnud: ,, Hea siseturundus aitab luua firmas positiivse sisekliima, mis annab firmale konkurentsieelise üksköik millises ärivaldkonnas. Alles siis, kui töötaja näeb hoolivust tööandja poolt, suudab ta seda ka ettevõtte klientidele siiralt välja näidata" (Äripäev, 12
4. Konkurentsivõime tõstmine konkurentide tegevuse jälgimine nii lühi- kui pikaajaliselt 5. Orienteerumine pikaajalisele kasumile · Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lisaks turunduskontseptsioonile pööratakse selles olulist tähelepanu ka eetilistele, keskkonna-, juriidilistele ja sostiaalsetele aspektidele. Nüüdisaegsed turunduskäsitlused Turunduse terviklik käsitlus erinevate tegevuste ning osakondade integratsioon. (Kotleri käsitlus: sisemine turundus, integreeritud turundus, sots. vastutustundlik turundus ja suhteturundus) · Sisemine turundus Töötajate värbamine, koolitamine ning motiveerminine lähtuvalt parimast kliendi soovide rahuldamisest. ,,Müü kõigepealt oma toode maha oma töötajatele ja küll nemad siis aitavad seda ka kliendile müüa" Täpselt nii nagu ettevõte tehab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim 2. Bachmann, T. (1994). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain 3. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (04.02.2009). Reklaamiseadus. [http://wlex.lc.ee/log/REKLAAMISEADUS] 4. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (06.02.2009). Äriseadustik. [http://wlex.lc.ee/test/?act=https://www.riigiteataja.ee%2Fert%2Fact.jsp%3Fid %3D13113704&now=06.2.2009#p7] 5. Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus OÜ 6. NrG Advertising. (11.02.2009). E sight. [http://www.nrgadvertising.com.au/email_insight_article_5.html] 7. Ries, A. & Trout, J. (2003). Positsioneerimine: võitlus mõistuse pärast. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 8. Roose, N. (1996). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 9. Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim
toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi Teenused neid pakutakse. Teenus hoolekandesüsteemi, nimeta liigid, ulatuse ning saamise on immateriaalne kaup, mille abil erinevad rahastamise allikad. tingimused ja korra sätestab seadus. rahuldatakse inimeste vajadusi. · Sotsiaalkindlustussüste Philip Kotleri definitsioon on, et emi rahastatakse tööandja, teenus on tegevus või eelis, mida 9. Mis on sotsiaaltoetus? üks osapool võib teisele pakkuda. töövõtja Sotsiaaltoetus on isiku või Teenusel pole esemelist vormi ja ta
tundub, et turunduse roll ettevõttes on aja jooksul muutunud üha olulisemaks. Kui varem oli turundusosakond eraldiseisev üksus, mis müüs reklaami, siis nüüd on iga ettevõtte osake oma toodete ja teenustega tihedalt seotud. Seth Godin ütleb oma raamatus ,,Lilla lehm": ,,Kui ettevõttel läheb halvasti, siis on süüdi kõige kõrgem juhtkond, ja probleem on tõenäoliselt selles, et nad juhivad firma, mitte ei turunda toodet" (lk 124). Ka ühe suurima turundusguru Philip Kotleri sõnul on tänapäeva ettevõtte turunduses suur roll just juhil, kes ühes turundajatega peaks otsima uusi viise klientidega vahetumaks suhtlemiseks ningenda ja oma ettevõtte väga selgeks eristamiseks (viide 8). Me liiguks juskui ajas tagasi. Väljendil väga hea on halb ja iganenud maik, me ei taha enam massiga löömist ja parim reklaam on just vana hea kuulujutt meie isiklikus hõimus. Just nagu enne tele- ja trükimeediat.
x klientide veenmine on kindlasuunaline x lubadus meelitab uusi kliente ja kujundab uusi suhteid x kui lubadust ei täideta, ei suudeta säilitada ega tugevdada suhet Vahetus: x lubadust täidetakse erinevate vahetustega x suhte käigus antakse tulevase vahetuse kohta vastastikuseid lubadusi Usaldus: x toetutakse partnerile, keda peetakse usaldusväärseks x käitumises on lootmist partnerile, kuid on ka ebakindlust. 24 Kotleri maatriks viis turunduse tasandit. Klientide arv/marginaal Kõrge Keskmine Madal Suur Kontrolliv Julgustav Alg või julgustav Keskmine Ennetav Kontrolliv Julgustav Väike Koostöö Ennetav Kontrolliv x Algturundus müüja müüb toodet
üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks. See on tinginud parimate praktikate otsingud inimeste suhtumise ja käitumise muutmiseks. Täna saame juba rääkida teaduspõhisest ning parimate praktikate põhisest ja süsteemsest lähenemisest e sotsiaalturundusest. Mõiste sotsiaalturundus/ social marketing kinnistus 1970-ndatel aastatel peale Philip Kotleri ja Gerald Zaltman’i vastavasisulise artikli ilmumist ajakirjas „Journal of Marketing” aastal 1971. Autorid leidsid, et turundusmeetmed, mida rakendatakse ostukäitumise suunamiseks, on kohased muutmaks ka suhtumist, hoiakuid ja käitumist sotsiaalses plaanis. Alates 1980ndatest aastatest on kommertsturunduse põhimõtete rakendamine sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks juba tavapärane. Küll aga on sotsiaalsele turundusele kohasemaks defineeritud mõned
majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. 4. Turunduse roll organisatsioonis Philip Kotleri definitsioon: turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Rõhutatakse inimeste soovide ja vajaduste rahuldamist. Kõik tegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Turundusklassik J.McCarthy neli P-d: 1) product toode; 2) price hind; 3) place müügikoht, tarbjaskond; 4)
Tiheda konkurentsi olukorras on subjektiivsed tegurid brändi edu puhul isegi olulisemad. Bränd võimaldab lihtsustada valikud, vähendada aja- ja energiakulu, kergesti ära tunda ja leida oma harjumuspärast v loodetud toodet, vähendada riske, pakkuda usalduskrediiti, ka kinnistada minapilti. Brändi mõiste on kujunenud nn. mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) ja kaubal on subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Koos moodustavad need BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed tunnused logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus NB! Brändi immateriaalseid ja emotsionaalseid omadusi on keeruline kopeerida!
..45 eluaastat. Enamuse naiste sissetulekuks oli üle 650€ kuus ja palju oli ka vastanute hulgas alla miinimum sissetulekuga tarbijaid. Igakuist uue rõivaostu peavad naistarbijad vajalikuks. Kulutatakse 1,5 – 20% palgast riiete ostu peale, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Enamjaolt soetatakse kaupa rõivakauplustest, kuid poupulaarsust kogub Second Hand kaupluste külastatavus. Järeldusena võib küsitluse tulemusest tuua ka, et Kotleri (2002) väide igal aastal vähemalt kümneprotsendilisest internetikaubanduse püsiklientide arvu tõusust ei pea paika. Rõivaste hinnad Eesti naistarbija arvates on enam-vähem sobilikud ning sorimenti peetakse varieeruvaks. Järjest enam eelistatakse naiselikumat rõivastumisstiili, nagu eelistati seda juba 90ndatel aastatel. Jumestustarvete peale kulutab eestlanna 1,5 – 4% enda sissetulekust. Eelistatakse
meie teadvuses (subjektiivne pool). Tiheda konkurentsi olukorras on subjektiivsed tegurid brändi edu puhul isegi olulisemad. Bränd võimaldab lihtsustada valikud, vähendada aja- ja energiakulu, kergesti ära tunda ja leida oma harjumuspärast v loodetud toodet, vähendada riske, pakkuda usalduskrediiti, ka kinnistada minapilti. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) ja kaubal on subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Koos moodustavad need BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed tunnused logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus NB! Brändi immateriaalseid ja emotsionaalseid omadusi on keeruline kopeerida!
uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); asendiplaanid, skeemid; võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; hinnapakkumised (vt lisa 1). Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus. Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Võru. AS Võru Täht. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo. Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I. Ettevõtlusest Ettevõtjast Ettevõtluspoliitikast. Tallinn. Külim. Mets, T. 2006. Edukas väikeettevõtlus ääremaal
Muutused tootmises ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris. Ostjad hakkasid rohkem valima ja väärtustama oma vajaduste rahuldamise taset. Alates 70. aastatest seostus turundus erinevate tarbijarühmade - turu segmentide - vajaduste ja soovide rahuldamisega. Töötati välja segmentimise põhimõtted ja sobivate segmentide valiku printsiibid. Trükist ilmus tänapäeva ühe tunnustatuma turundusteoreetiku Philip Kotleri esimene raamat “Turunduse juhtimine”. Joonis 1. Turundus kui protsess Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundust on liiga sageli segi aetud müügiga. Turundus ja müük on peaaegu vastandid. Turundus ei ole nutikate võimaluste leidmine selleks, et ettevõtte poolt tehtust lahti saada. Turundus on ehtsa kliendiväärtuse loomine. See on kunst teha kliente ettevõtte jaoks paremaks.
Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Leimann, J., Skärvad, P.-H., Teder, J. 2003. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. The Chartered Institute of Marketing. Marketing Glossary. http://www.cim.co.uk/cim/ser/html/infQuiGlo.cfm. 31.10.05 Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim. Viited lisamaterjalidele Alas, R. 2005. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. Kaplan, R. S., Norton, D. P. 2003.Tasakaalus tulemuskaart: Strateegialt tegudele. Tallinn. Pegasus. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus: Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn. Pegasus. 43 S Õ N AS T I K Ansoffi maatriks Igor Ansoffi loodud mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Vt ka mõisteid
3. Mida te soovitate Maril edaspidi teha? 68 SOOVITATAV KIRJANDUS 1. Davies, E., Davies, B.J. Edukas turundus nädalaga. Kirjastus Ilo1997 2. Jõgi, M., Sepp, K. Turunduse algkursus. Eesti Ärikoolitusprogramm, Tallinna Kommertskool 1996 3. N. Klein, N. No logo - sihikule on võetud brändihiiglased. Tänapäev 2003 4. Kotler, P. Turunduse vaatenurgad A-Z. Eesti Ekspressi kirjastus 2003 5. Kotler, P. Kotleri turundus. Pegasus 2002 6. Kuusik, A. jt. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Mark, M., Pearson, C.S. Kangelane ja lindprii. Fontes 2002 8. Mandino, O.G. Maailma parim kaupmees. Väikevanker 2002 9. Miljan, M. Turunduse juhtimine. Tartu TÜ kirjastus 1998 10. Miljan, M. Hinnakujundus turunduses. Tartu Ülikooli kirjastus 1996 11. Mänd, K. Marketing . Võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks. Tallinn Infotrükk OÜ 2002 12. Norberg, J
Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg (madal alghind tagab kõrge nõudluse) ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. Strateegiat kasutatakse sageli siis, kui toode on konkureerivate toodetega väga sarnane. P. Kotleri järgi võib firma valida nelja strateegia seast, kui ta lähtub kahest muutujast: hinnast ja toetusest. TOETUS Tugev Nõrk HIND Kõrge Kiire ammutus Aeglane ammutus Madal Kiire hõivamine Aeglane hõivamine Kiire ammutuse tunnused on: suur osa turust ei tunne toodet; tarbijad, kes on teadlikud tootest, on nõus seda ostma;
maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena. · Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena. 4. Turunduse roll organisatsioonis Philip Kotleri definitsioon: turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Rõhutatakse inimeste soovide ja vajaduste rahuldamist. Kõik tegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Turundusklassik J.McCarthy
annaabi.ee 
