Veenus Veenuse läbimõõt on 12 104 kilomeetrit. Kaugus päikesest on 108 200 000 kilomeetrit. Veenus on maale lähim planeet. Veenus asub Maast minimaalselt 42 miljoni kilomeetri kaugusel. Veenuse reljeefi kõrguste vahe on 12 kilomeetri. Veenuse atmosfäär sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenus erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta pöörleb oma telje ümber tiirlemisele vastupidises suunas. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva. Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära. Kuid kuna seal on väga kõvad tuuled, mille kiirus on 300 kuni 400 kilomeetrit tunnis, mis toovad kogu aeg soojus...
990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
kiirus alati sama kõigis inertsiaalsüsteemides ega sõltu valgusallika ja vastuvõtja liikumisest. Erirelatiivsusteooria on oma olemuselt ruumi ja aja füüsikaline teooria. · Üldrelatiivsusteooria seostab aegruumi gravitatsiooni kaudu mateeria jaotuse ja liikumisega, erirelatiivsusteoorias gravitatsiooni ei arvestata ja seepärast on aegruum seal kõikjal ühesugune, ajas muutumatu, 4-mõõtmeline ruum. Näitena saab tuua saja meetri pikkuse kosmoselaeva, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. · Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. · Võtame vaatluse alla kosmoselaeva. Kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab
Johannesburgist. Missiooni pandi juhtima MNU töötaja Wikus van der Merwe. Sisenedes 9. rajooni ja küsides tulnukate nõusolekuid lahkumiseks, leidis Wikus imeliku purgi ning seda avades sai kokku kahtlase vedelikuga ja nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd ja tasapidi hakkas Wikusisy saama tulnukaks. Tänu sellele muutusele sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. rajoonis. Ta leidis tulnuka, kes remontis kosmoselaeva juhi osa, mis oli tema kodu alla peidetud ja ta lubas aidata Wikusel terveks saada, nii aitas Wikus tal MNU-st vajaliku purgi ära tuua ja lõpuks aitas tal pääseda MNU käest, et ta saaks tagasi kosmoselaeva ja lennata oma koduplaneedile. Filmis kajastuvaks globaalseks sotsiaalseks probleemiks on näiteks rassiline diskrimineerimine, suur ettevõtete võim. Minnes tagasi minevikku, võib filmi sündmusi
20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimene oli Juri Gagarin (Nõukogude kosmonaut), ta tegi ühe tiiru ümber Maa ning maandus Maale tervena. Lend sooritati kosmoselaeva ,,Vostok 1"- ga. Lend kestis kokku 108 minutit, mis käivitas võidujooksu kahe riigi vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. Gagarini kosmoselend Kosmoselaev ,,Vastok" I startis 12.aprill 1961 kell 9:07 Moskva aja järgi, Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei
· Startis Kennedy Kosmosejaamast Floridast. · Pidi olema 3 rakett mis läheb kuule. · Õnnetuse tõttu jäi maandumine kuul ära. https://www.youtube.com/watch?v=7C3NAj4jCb0 ( 1;28) Meeskond Meeskond kuulusid : * James ,,Jim" Lovell ( vasakul) Oli meeskonna komandör * John Swigert ( Keskel) Oli odyssey piloot * Fred Haise (Paremal) Kuumooduli Aquarius piloot Otseülekanne Maale · Otseülekannet tehes läbib järsku kosmoselaeva raputus. · Fred Haise tegi lahti rõhku võrdsustava klapi. Rakett rapub. · Otseeeter päästab Haise'i sõimust. · Mõni sekund peale kaamera väljalülitamist juhtub see uuesti. Probleemid Apollo 13 pardal · Peale teleülekande lõppu toimub uus raputus. · Raputuse ajal toimus tugev pauk ning kosmoselaev viskleb ja hüpleb. · Kaks hoiatuslampi hakkavad põlema nende plinksimist saadab heli-alarm. · James Lovell ütleb Houstonile
Päikesele kõige lähemal. Ta on päikesesüsteemis väikseim planeet ja Kuust ainult natukene suurem. Üks päev Merkuuril võtab Maa aja järgi aega 59 ööpäeva. Päikese ümber teeb ta ringi Maa aja järgi 88 ööpäevaga. Merkuuril olles näib Päike kolm korda suuremana kui Maalt vaadates. Merkuur on Kuuga sarnane: ta on Kuust ainult natukene suurem ja neil on sarnane maapind (kivi). Merkuuril pole kuid ega ringe. 3 Ainult kaks kosmoselaeva on seda kivist planeeti külastanud: 1794. aasta mais Mariner 10 ja 2011. aastal MESSENGER. Merkuurilt pole ühtegi märki elust, sest päeval võib seal olla kuni 430℃ sooja ja öösel kuni -180℃ külma. 1.2 Veenus Veenus asub Päikesesüsteemis 2. kohal ja on Maa naaber. Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi. Üks Veenuse ööpäev kestab sama kaua kui 243 Maa ööpäeva. Ringi ümber Päikese teeb ta 225 Maa ööpäevaga
Mõlemaid tuleb võtta kui matemaatilise reaalsuskäsitluse kooskõlalisi liikumisaspekte. Maailm ei ole kolmedimesiooniline - see koosneb kolmest ruumidimensioonist ning neljandast, ajadimensioonist. Nii erirelatiivsusteoorias kui ka üldrelatiivsusteoorias moodustavad aeg ja ruum terviku, mida nimetatakse aegruumiks. Näituseks saja meetri pikkune kosmoselaev, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. Kaksikute paradoksi all tuntakse lugu kaksikutest, kellest üks käis pea valguse kiirusel liikudes kosmosereisil, teine aga mitte. Taas kokku saades on kosmoses käinud kaksik noorem.Sellest sõltuvalt on aegruum kõver. Tuues oma mängu ka kiirenduse avaldas Einsteini 1916 aastal teooria sai nimeks üldrelatiivsusteooria
ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on tasakaalus. · Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Newtoni I seaduse teistsugune sõnastus · On olemas sellised taustsüsteemid, mille
· 1957 Gagarin lõpetas kolledzi kiitusega · Aastal 1957 abiellus ta Valentina Ivanovna Goryacheva · 1959 Gagarin kirjutas kirja koos palvega registreeruda teda rühma isehakanud astronaudid lk5 · 1960 Ordu õhujõudude ülemjuhataja Constantine Vershinin osales rühm-olla astronaudid · Alates 25. märts algas regulaarne klassid kosmonaut koolitusprogrammi. · 1961 alates Baikonuri kosmodroom maailmas esmakordselt käivitatud kosmoselaeva "Vostok" koos Gagarin pardal · 1962 päeva Gagarini lend kosmosesse on kuulutatud puhkus - päev kosmonautikas. · Gagarin 1966 valiti auliige International Academy of astronautika lk6 · 1964 nimetati ta komandöri Nõukogude kosmonaut · 1961 Juri Gagarin sisestatud õhujõudude ehitus Akadeemia · Riigieksamite Komisjon andis kolonel Juri Gagarin kvalifikatsioon "piloot-insener-kosmonaut" · Gagarin oli asetäitja Ülemnõukogu NSVL.
Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim. ,,Mir" oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli ,,Mir" kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Praegu ehitatakse maad ümbritseval orbiidil Rahvusvahelist kosmoselaeva (ISS International Space Station). On tarvis 70 lendu Vene rakettidega ,,Prooton", transpordilaevadega ,,Progress" ja Ameerika kosmosesüstikutega, et viia kosmosesse kokkumonteerimiseks kõik osad. Alustati 1988. aastal ja jaam pidi valmis saama 2004.aastal (praegu on jaama lõpliku valmimise plaan lükkunud aastasse 2010). 16 riigi ühine saavutus ISS hakkab pakkuma elukortereid ja laboratooriume kuni seitsmele astronaudile.
Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS) Projektis osalevad · NASA, · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), · Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), · Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) · Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Kosmosejaama meeskond · 30 aasta jooksul
laserkiirte abil töötava fokuseerimissüsteemiga. Teleskoop ise ei ole aga mitte nähtava vaguse, vaid gammakiirte püüdmiseks. 3). See USAs New Mexicos paiknev süsteem koosneb 27 väiksemast teleskoobist ja neid saab rööbastel ka liigutada. Very Large Array nime kandev ehitis on olnud meie üheks tähtsamaks aknaks universumisse. 4.) See on laboratoorne katsetus, kus vaadatakse, mis juhtub, kui kosmiline praht põrkab vastu maa orbiidil tiirlevat kosmoselaeva . 5). Tegelikult on pildile püütud hetk, kus kosmosesüstik Atlantis hakkab lahkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga. Kosmosejaam oli pildistamise hetkel piltnikust ligi 600 km kaugusel, sellise hetke püüdmiseks oli tarvis kasutada spetsiaalset tarkvara. Astronoom /astrofüüsik Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega. Näiteks astrofüüsikud-teoreetikud tegelevad teoooriatega, mis aitavad mõista astronoomiliste objektide struktuuri ja evolutsiooni
tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehitamine kallis ning ei saa ehitada kõikjale, vedu suhteliselt aeglane Lennutransport kiireim pikamaa transpordivahend kosmoselaeva järel. Veetakse väikeseid kergeid ja kiireloomulisi kaubaliike (lilled,post) ning hinnalisi kaupu. Veod suurte vahemaade taha. a) Positiivne Kiire kohaletoimetamine, tellijate ooteaeg on lühike,vedu paindlik (eriti helikopteritel) b) Negatiivne kulukas, lendude hilinemised/tühistamised, mahutab vähe Meretransport Veetavad kogused suured ja mahukad(puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne Vedada saab korrdaga palju, odav,
Brasiilia asukoha iseloomustus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ning asub selle kirde- ja keskosas. Riigi ulatus mandril on 34 S- 5 N ja 74- 35 W. Riigi territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 4440 km ja läänest itta umbes 4320 km. Minu meelest sarnaneb riigi uju kõige rohkem T-tähele või haamrile, aga eriti meenutab see mulle multifilmis ,,Wall-e" olnud suurt kosmoselaeva. Selle riigi pindala on 8 511 965 km2 ning olles pindalalt viies riik maailmas hõlmab Brasiilia 47% Lõuna-Ameerikast. Eestiga võrreldes on Brasiilia 188 korda suurem. Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas
Tänapäeval kasutatakse nende protsesside täitmiseks ka internetti, kuid mitte nii palju kui seda võib paarikümne aasta pärast. Nii imelik kui see ka pole, võib interneti teel käia isegi lukkude kasutamine ja autode juhtimine. Kasutusel on juba ka autod, mis juhivad iseennast ning tulevikus võib selliseid autosi leida juba kõikide garaazidest. Kindlasti arenevad ja laienevad igasugused kosmoselaevadega seotud asjad ning arvatavasti võib Eesti saada ka oma kosmoselaeva ja selle startimiskoha. Elektroonika ja tehnoloogia on meie elus tähtis ning inimesed teevad kõik, et seda arendada nii kaugele, kui nende võimed seda lubavad. Kuigi arvan, et tehnika ja elektroonika areneb Eestis natukene aeglasemalt kui teistes suuremates riikides, kuna meil ei ole nii arenenud tööstused. Eesti on küll väike, kuid usun, et see on siiski võimeline tehnikat arendama. Casandra Meier
Unustuste saarele, kus elavad kurjategijad või ühiskonna heidikud Probleemiks on ka energiaga seotud küsimused, mis panevad piirid peale teiste tsivilisatsioonidega suhtlemisel. Lisaks Jefremovi filosoofilistele ideedele leidub teoses ka pingettekitavaid seiklusi. See on heaks vahelduseks erinevatel teemadel toimuvatele filosoofilistele arutlustele, mis vahel igava ja kuivana võivad tunduda. Näiteks avastavad tegelased kummalise spiraalse kosmoselaeva, aga selle lähemal uurimisel tungib neile kallale ja seab ohtu nende elud kummaline olend, kes meenutab musta risti. Kui raamatus puuduksid seletused, oleks selle sisust, mis mõnikord tundub pisut keeruline, veelgi raskem aru saada. Mõisteid seletavad tegelased omavahelistes kõnedes ning samuti on mõistete seletused lehekülje all servas. Leidub nii fantastilisi kui ka tegelikult olemasolevaid mõisteid.
Sari toodi tagasi teleekraanile aastal 2005. Praegu on käimas 33. hooaeg (uutest hooaegadest 7.). Sari on loodud Sydney Newman'i, C. E. Webber'i ja Donald Wilson'i poolt. Seriaalil on olnud läbi aastate kümneid produtsente ja direktoreid, kuid praegused produtsendid on Steven Moffat ja Caroline Skinner. Doctor Who sisuks on ajalordi, inimese välimusega tulnuka, kes on tuntud nime all Doctor, seiklustest. Ta rändab mööda kosmost ja ajaruumi oma ajamasina-kosmoselaeva T.A.R.D.I.S.'ega, mis on lühend nimest Time And Relative Dimension In Space. Väljastpoolt paistab see nagu vanaaegne briti politsei telefoniputka, mis oli tavaline aastal 1963, kuid seestpoolt on masin mitmeid kordi suurem, sisaldades juhtpulti, eluruume ning garderoobi võimaliku basseiniga. Koos oma kaaslasetega, kes pidevalt vahetuvad, seisab Doctor silmitsi erinevate vaenlastega, samal ajal töödates selleks, et päästa tsivlisatsioone, aidata tavainimesi ning muuta heaks halba.
kaaslased just tema. Nii saidki Galileo kuud nimeks Io,Europa, Ganymedes, Callisto kusjuures igalühel neist on oma iseäralikud jooned. Galileo Galilei Io Asub Jupiterile kõige lähemal. Läbimõõdult on ta 3600 kilomeetri suurune . Vulkaaniliselt aktiivne ; vulkanism on vastutav ka tema pinnageoloogilise nooruse eest. Lisaks vulkaanidele leiame Iolt ka mägesid, vedela väävli järvi ja laavavoolusid. Sellel kuul pole üldse vett. Kosmoselaeva Galileo andmetel peaks Iol olema vähemalt 900 kilomeetrise läbimõõduga raudsüdamik. Europa Pind on väga tasane, see viitab tema geoloogilisele noorusele. Pinna värvimuster on intrigeeriv. On arvatud, et mustri moodustab läbi jää geisrina üles tunginud vedel aine. Punakaspruun värvus on mikroorganismide tekitatud. Europa pind on kaetud ristirästi joonte ja muude mustritega. Europa on vastastikmõjus Jupiteri magnetväljaga ja tekitab nii ka endale välja.
40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. President J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem. Esimesele maandumisele Kuule eelnes kaheksa aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil
transiitkaubandus. Jõetransport Kasutatakse Eestis vähe, sest laevatatavaid siseveeteid on vähe ja needki on lühikesed ning madalad. Ainukesed laevatatavad on ainult Emajõgi, Peipsi ja Võrtsjärv, osaliselt Narva jõgi ja paar km Pärnu jõe alamjooksu Kasutatakse vaid kruusa, liiva ja lõbusõitu tegevate inimeste jaoks. Õhutransport Õhutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja helikopteritega. See on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel. Eestist on võimalik ümberistumistega lennata kõikjale maailmas. Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air. Torutransport Esimene gaasijuhe ehitati Eestis 1948. aastal. Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kasutatakse maagaasi importimiseks Venemaalt Eestisse. Transportida saab vaid vedelikke ja gaase. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Maagaas Eestis Veoskäive
· Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. · Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks: ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel, (ning nad on erakordselt kaunid).
2. 55 539,55 5,8 3129,39 10,40 3129,39/10,40=300,9 3. 55 539,55 5,8 3129,39 10,60 3129,39/10,60=295,2 4. 55 539,55 5,8 3129,39 10,55 3129,39/10,55=296,6 6. Minu keskmine võimsus on 147,5 W ja minu maksimaalne võimsus on 294,2 W. Käesoleva õpiku 75. leheküljel esitatud andmetega on minu võimsus suhteliselt väike näiteks elektriveduri võimsus on 5000 kW ja kosmoselaeva võimsus on 75000000 kW. Aga samas minust väiksem võimsus on raadiol mille võimsus on ainult 20...50 kW. 147,5 W / 746 W = 0,197 hj.
See kujundas inimestele uute väärtushinnangute tekkimist. Sõjatehnika · Pärast Teist maailmasõda pandi rõhku sõjatehnika täiustamisele. · Tuumapommist saadi ideid, kuidas selle tööpõhimõtet kasutada igapäevaelus. · Tekkisid esimesed aatomielektrijaamad. Tänapäeval on need maailmas laialt levinud. · Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. USA saatis esimese kosmoselaeva (Apollo 11). Kosmoselaev jõudis Kuu pinnale 19.juuli 1969. aasta õhtul. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaaniti üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. Mood · Naiste kleidid muutusid lühemateks ja avaramateks. ·Meeste suured torukübarad muutusid mugavateks soliidsetekskaabudeks. ·Noored kandsid erksaid ja kirjusid riideid ( enamused olid hipid )
välja pursanud materjalist. Kuu külastus Esimene · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. · Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. · Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris. · Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. · 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Päikesevarjutus · Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. · Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. · Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. · Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. · Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3.
Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr. Wernher Von Braun hoiavad ,,Explorer 1" mudelit oma peakohal. Echo 1 Echo 1 ehk esimene kommunikatsiooni satelliit.
lennuõnnetuse tagajärjel ELLUJÄÄMINE KOSMOSES Inimese keha ei ole ehitatud kosmoses elamiseks. Kosmonaudid peavad kaasa võtma kõik eluks vajaliku, kaasa arvatud õhk hingamiseks, ja jõudnud kosmosesse, peavad nad ka kaalutus keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett. Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi, näiteks, kui nad remondivad satelliiti, mis tähendab selle kinnipüüdmist, parandamist ja siis kosmosesse tagasilaskmist. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist
Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et
Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes
eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu. Tegevused kosmoselaevast väljas – EVA . Pardaväliste “kosmosekõndide” kõrghetk oli astatel 1999 – 2001, mil ISS-i monteerimisega seonduvalt viidi läbi keskmiselt üle 200 missiooni aastas. Nii ennem kui pärast avakosmosesse minemist tuleb tunde aklimatiseeruda laeva pardal olevates rõhukambrites, kuna kosmoseülikonnas tekitatav maksimaalne rõhk on tunduvalt väiksem kosmoselaeva pardal tekitatavast rõhust. Samuti tuleb kanda kuni 80 kg kaaluvat ning küllaltki ebamugavat ülikonda ning olla valmis reageerima paljudeks ootamatusteks, mis võivad kergesti pöörduda eluohtlikeks. Turvalisuse huvides saadetakse astronaudid laevast välja alati vähemalt kahekaupa, et ettenägematute olukordade korral saaks üks astronaut alati teist abistada. Keerukamad operatsioonid mängitakse alati ennem maal põhjalikult suurtes veebasseinides läbi. Suurim
Majandus Turism on kõige suurem sektor osariigi majanduses. Soojad ilmad ja tuhanded kilomeetrid rannad kutsuvad igal aastal Floridasse umbes 60 miljonit külastajat. Meelelahutus pargid Orlando piirkonnas on tähtsad osad turismis. Walt Disney World Resort on suurim puhkuse veetmiskoht maailmas, sisaldab 4 teemaparki ja kahte veeparki. Park avati 1.oktoobril 1971. Teemapargid: võlu kuningriik- tuhkatriinu loss; EPCOT(eksperimentaal eeskuju ühiskonnas homme)-kosmoselaeva maailm; Disney Hollywoodi Stuudio- võluri müts; Disney loomakuningriik- puu elu Teine suurim majandusharu on põllumajandus. Kõige rohkem kasvatatakse tsitrusvilju- apelsine. Kasvatakse veel maasikaid, tomateid, sellerit ja suhkruroogu. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Florida http://miksike.com/docs/referaadid2006/uheksavoolane_evelinviks.htm http://www.uga.edu/srelherp/snakes/drycor.htm http://enet.animato.ee/
Vaatleme asja kahes taustsüsteemis: S – vaatleja süsteem ja S’ – müüoni enda süsteem kaasaliikuv . Kahe süsteemi omavaheline kiirus on v 0.990C. t 0 = 2.2 *10 -6 t ' = 15.6 *10 -6 v = 0.990c S ' süsteemis teepikkus =v*t 0 = 2.2 *10 -6 * 0.990c = 653m S süsteemis teepikkus =v*t' = 15.6 *10 -6 * 0.990c = 4633m 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunas raketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. Lahendus: S – maa taussüsteem. S’ - kosmoselaeva taustsüsteem Suhteline kiirus u=0.90c Tuleb kasutada Lorentz’i kiiruse transformatsiooni kiiruste liitumine tausta suhtes vx' + u vx' = 1+ uvx' / c 2 0.700c + 0.900c vx = = 0.982c 1+ (0.900)(0.700) / c 2 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c
Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7. Omalt poolt midagi, nt külastus jne. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ja viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Kuu varjatud külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna 3 poolt.
läbi. Kui suurel hulgal indiviididel on kalduvus üksteist külge tõmmata või nad püüavad omast vabast tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis koonduks anumast välja valatud vesi korrapäraseks heljuvaks keraks. Nähtuse selgitus Gaasidega võrreldes paiknevad vedelikes molekulid üksteisele palju lähemal ning seetõttu on ka molekulidevahelised jõud märgatavad. Vedelikud säilitavad oma ruumala ning neid on peaaegu võimatu kokku suruda. Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid
2000 km/tunnis. sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. Pluuto Pluuto orbiit on pikergune ja ta liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Kaotas planeedi staatuse, sest on liiga väike ja antud alal on veel suuremaid ja suuri sama kompositsiooniga objekte. NASA saatis kosmoselaeva teele, et uurida asja lähemalt. Laev peaks saabuma Pluutole 2015 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib taastada Pluuto planeedistaatuse. Päikesesüsteemi kujunemine Moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti.
minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate kosmoselaeva ega pole sünonüümiks mingite rohelist mehikeste isemoodi lennumasinale. Üheksal juhul kümnest on võimalik UFOd siiski IFOde (Identified flying objects) ehk tuntud lennuobjektide alla liigitada. Väljaspool aega Ajanihe Aja olemust selgitada püüavad kaks teooriat. Esimese järgi eksisteerib ainult praegune hetk ning minevik on möödunud ja tulevikku pole veel olemas. Teise teooria järgi eksisteerib kogu aeg korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised ning aeg on lõpmatu ring
Surmavat radiatsiooni kosmoses tekitavad kosmilised kiired ja päikesepursked. Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks radiatsiooni doosi mõne siivertit või veel vähemaks, peab kaitsekihi materjali olema 4 tonni ruutmeetri kohta.[7] Sellisel juhul on radiatsiooni tase kõvasti madalam kui Maal leiduvates looduslikes asulates. See aga tekitab probleemi kosmoselaeva manööverdamisel, kuna laev on massiivne. Laeva liikumis Inerts nõuaks väga võimsaid põtkureid, et alustada või peatada tiirlemist ümber oma telje. Teine võimalus on lasta elektrimootoritel laeva kahte erinevat osa üksteisele vastassuunas tiirelda.[8] Kokkuvõttes on kolooniate rajamine kosmosesse väga keeruline protsess, mille planeerimine on aeganõudev, kohutavalt kulukas, problemaatiline ja pea võimatu. Erinevad valitsused ja
ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, 3 orkaanide ennustamisel ja jälgimisel ning nad on erakordselt kaunid. Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest. [redigeeri] Litosfäär
võnkumisel?(valemid) 6) Mida nimetatakse tuiklemiseks? (valem?) Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel 7) Mis väärtused määrvad trajektoori kuju ?? x = A0sin(0t+0) on x-telg ning t-telg , A0 amplituud, 0 nurkkiirus, 0 - algfaas 8) 9) Kaks kosmoselaeva stardivad vastupidises suunas ja sama kiirusega 0,5c. Milline on ühe kosmoselaeva kiirus teise suhtes?(413 ylesannete vihikust)
inimeste omavahelised suhted. Loomi ja loodust ei kohelda hästi või halvasti mitte nende enda, vaid inimese pärast. Looduse hävitamisega või loomade halva kohtlemisega seotud eetilised küsimused ohustavad kas teiste inimeste omandit või puudutavad julmuse arenemist inimeste vahel (Passmore 1980:210). Inimkeskse suhtumise aluseks on religioosse taustaga kaitsetraditsioon, kus inimest nähakse kohavalitsejana, peremehena või kosmoselaeva Maa kaptenina. Sellele mõtlemisviisile leidub parelleel Piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: ,,Ja Jehhoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (1Mo2:15). Austraaliast pärit filosoof John Passmore näeb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koostöö algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40).
Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid leidlikke parandusi. Kokkuvõtteks ütleks, et me oleme kõvasti arenenud võrreldes sellega mis meie esivanemad teadsid kosmosest mitmeid sadu aastaid tagasi, kuid ma usun, et
990c. Kosmoselaeval vilgub laser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunas raketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
iseloomulik saba. 8 Pildid Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 9 Joonis 4. Pluuto ja Charon Kokkuvõte Pluuto on kääbusplaneet, mis paikneb võrreldes teiste planeetidega kõige kaugemal Päikesest ja teda ei loeta planeetide sekka.Ta on Päikesesüsteemi kõige vähem uuritud planeet ja selle uurmine ja jälgimine kestab ikka edasi. NASA saatis kosmoselaeva teele, et see uuriks toda kivist ja jääst palli lähemalt. Kui kõik hästi läheb, saabub laev Pluutole ajavahemikus 2015 kuni 2017 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib-olla taastab Pluuto planeedistaatuse. 10 Kasutatud materjalid http://www.postimees.ee/260106/lisad/teadus/189436.php http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://opik.obs
Erirelatiivsusteooria s tee pikkus t aeg u oletatav valguse kiirus Maa suhtes v oletatav valguse kiirus absoluutse ruumi suhtes Aja dilatatsioon l varda pikkus (valguse poolt läbitud tee) v taustsüsteemide omavahelise liikumise kiirus c valguse kiirus d valguse poolt läbitud tee, kui seda vaadata teisest süsteemist kinemaatiline tegur Pikkuse kontraktsioon l tee pikkus Maaga seotud süsteemis t aeg Maaga seotud süsteemis v Maa ja kosmoselaeva omavaheline kiirus kinemaatiline tegur t' aeg kosmoselaevas l' tee pikkus kosmoselaevaga seotud süsteemis 8 Lorentzi teisendused O' taustsüsteem, mis liigub taustsüsteemi O'' x-telje negatiivses suunas O'' taustsüsteem, mis liigub taustsüsteemi O' x-telje positiivses suunas v taustsüsteemide omavaheline kiirus t, t' ja t'' aeg c valguse kiirus Kiiruste liitmine
tunnetame ainult üht aja- ja kolme ruumimõõdet. Võiks paralleeli tuua näiteks apelsinikoorega - kui seda lähedalt uurida, siis on ta kortsus ja kipras, kui aga kaugelt vaadata, paistab mõnusalt ümmargune. Nii on arvatavasti ka aegruumiga - väikestel mastaapidel on 10- mõõtmeline ja väga kõverdunud, suurtel mastaapidel aga ei märka me lisamõõtmete kõverust. Kui selline pilt on õige, siis oleks see kosmoseränduritele õige kurb uudis - lisamõõtmed oleksid liiga väikesed, et kosmoselaeva läbi lasta. Siiski võime me tõstatada veel ühe suure probleemi: miks on ainult mõned, mitte kõik mõõtmed pisikeseks kõverdunud. Ülivarajases Universumis olid arvatavasti kõik mõõtmed 5 väga kõverdunud. Miks peaksid kolm ruumi- ja üks ajamõõde olema sirged, samal ajal kui teised on jäänud kõveraks? Üks võimalik vastus oleks antroopsusprintsiip - maailm on
tema ninas ja eemaldasid sealt metallkuulikese. See oli sinna pandud eelmise äraviimise ajal. Siis panid tulnukad ta riidesse ja viisid koju tagasi. Kui Hopkins seda jutumit uuris, leidis ta 2 tunnistajat. Kaks New Yorgi politseinikku istusid 30. novembri varahommikul patrullautos ja nägid ühe lähedal asuva hoone juures hõljuvat ufot. Seejärel nägid nad öösärgis naist 3 inetu väikese olendi saatel aknast välja hõljumas ja kosmoselaeva sisenemas. Ufo sööstis jõe poole, sukeldus Brooklyni silla lähedal ja ei tulnud enam pinnale. Politseinikud leidsid, et nad ei saa nii pöörasest loost ettekannet teha. Teisest küljest pidid nad jälle kaitsma New Yorgi maksumaksjaid, kaasa arvatud see naine. Nad vaidlesid mitu kuud selle üle, mida teha. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud palju raamatus ,,Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega``(Octopus Publishing Group Ltd, tõlkinud Piret Raudsepp ja Liina Viires, Varrak, 2007)
maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab muidugi uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga.
Seda võrdset ja vastupidist jõudu nimetatakse sageli reaktsioonijõuks. Kui kosmoselaev käivitab raketimootori, siis põhjustab kütuse põlemine põlemiskambris kuumade gaaside suure kiirusega väljumist raketi düüsist. Kuna kütus ja oksüdant, mis raketti toidavad, peaaegu et ei oma liikumishulka, siis peab põlemisprotsess mõjuma gaasi molekulidele "tahapoole" suunatud jõuga, mis lükkab nad düüsist välja. Põlemiskambri gaaside reaktsioonijõud lükkab kosmoselaeva ettepoole. Et kosmoselaeva mass on palju suurem kui raketigaasidel, siis kiireneb kosmoselaev sama suure liikumishulga muutuse korral gaasidest palju vähem. 13 Inerts on objekti tendents jääda paigale või liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt edasi. Objekti liikumishulga muutumine nõuab tööd, mida tuleb teha selleks, et objekti inertsi ületada.
koostis on sarnased. Arvatavasti nimetati Veenus armastuse ja ilu jumalanna nime järgi seepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine. Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva. Esimene kosmoselaev ,,Mariner 2" külastas Veenust 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Suur osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega
tema naise ja laste laibad kaevati 1970.aastal välja ning põletati ja tuhk puistati laiali. · 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat "Anu ja Sipsik". · 23.märtsil 1970.a. esilinastus "Tallinnfilmi" mängufilm "Viimne reliikvia". · Ensüüm pöördtranskriptaasi avastamine 1970.aastail tegi võimalikuks geeniteraapia arenemise, mida rakendatakse mingi geeniveaga patsientide raviks. · 11.aprillil 1970.a. startinud USA kosmoselaeva "Apollo13" oli Maast 335 000 km kaugusel lõhkes kosmoselaeval üks hapnikupaak ja laev oli sunnitud Maale tagasi pöörduma. Nad maandusid õnnelikult 17.aprillil. · Ajavahemikku 18.sept. 1970 kuni 3.juuli 1971 tavatsetakse nimetada rock- muusika mustaks aastaks. 18.septembril 1970 leiti Londonis oma hotellitoast surnuna Jimi Hendrix mees, kes oli muutnud muusikamaailma oma virtuoosse elektrikitarrikäsitsusega
annaabi.ee 
