XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis .......................................................
EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL Sissejuhatus Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1
24. mail 1909. a. (vana kalendri järele) koondusid poisid esmakordselt kokkuräägitud kava järele ,,Russalka" ausamba juure, kust siis mindi kambas Lasnamäe laskeplatsile, et seal harutada poliitilist olukorda. Harutati, harutati, kuid nahkkuul osutus poliitikast tugevamaks, ning see, mille pärast õieti oldi tuldud kokku, jäi tahaplaanile. Juba siis oli olemas poistel kindel organisatsioon, kuigi ebalegaalne, makseti liikmemaksu jne. nagu seltsis kunagi. Moodustati isegi meeskond, mille vanemaks valiti praegune ,,Esto" spordiäri juhataja B. A b r a ms. Kord pärast mängu lõppu astusid kokku kolm meest -- meesk. vanem A b r a m s , praegune raudteevalitsuse ametnik R e i n a n s ja keegi I s a k (praegu Moskvas töörahva ülikooli rektor). Need kolm hakkasid harutama, mis seltsile panna nimeks ja milline valida meeskonnale võistlusdress. Reinansi ettepanekul otsustati võtta seltsi nimeks ,,Meteor".
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil
.....................15 2 Sissejuhatus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak....................................................................................
......15 2 SISSEJUHATUS Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi
Käesolev töö on jagatud peatükkideks olulisema info põhjal, mida pean tähtsaks oma töös kajastada. Valisin töö jaoks välja olulisema info, mis tundus põnev ja arendav selle spordiala kohta ning võiks teistele lugejatele huvi pakkuda. 3 1. Võrkpalliala teke maailmas Võrkpall on üks populaarsemaid pallimänge jalgpalli ning korvpalli kõrval. Sellel spordialal on olemas mängureeglid, mis on muutnud seda spordiala populaarsemaks ka kõrgtasemel. Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid. Mängu mõtles välja Holyoke`i kolledži kehalise kasvatuse õppejõud William G. Morgan 1895. aastal.1 Võrkpall on varasemalt olnud siiski üks kergemaid pallimänge korvpalli ja tennise kõrval. See on olnud kättesaadavam ja sobib igas vanuses inimesele. Ei puudu isegi mängu lõbu, kui puudub tehnika ja on paaritu arv
................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 19401991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
esikohta. Rahvuslik Jäähoki Liiga (National Hockey League, NHL) alustas tegevust 1917. aastal. Euroopasse jõudis jäähoki 19. sajandi lõpus. 1908. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Jäähokiliit (pr Ligue Internationale de Hockey sur Glase, LIGH; ingl International Ice Hockey Federation, IIHF). Olümpiamängudele jõudis jäähoki pärast iluuisutamist teise talispordialana 1920. aasta suvel Antwerpenis, neli aastat enne esimest taliolümpiat. Esimesed ametlikud maailma meistrivõistlused korraldati 1930, Euroopa meistrivõistlusi peetakse aastast 1910. 1932. aasta olümpiamängudest 1968. aasta olümpiamängudeni tunnistati olümpiavõitja ühtlasi maailmameistriks ja parim Euroopa võistkond Euroopa meistriks. Naised mängisid hokit esimest korda Ontarios 1892. aastal. Kuni 1916. aastani korraldati naistele mitmesuguseid turniire, siis järgnes pikem vahe. Uuesti elavnes naiste hoki Põhja- Ameerikas 1960. aastail, praegu on seal teada üle tuhande naiskonna. Esimesed naiste
Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt Renner. 1926. aasta 13. juunil avas Baltikumi moodsaima staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Seejärel toimus Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlus, mille võitis Eesti 3:1. Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927. aastal toimus näiteks FIFA kongressil Helsingis rahvusvaheline jalgpalliturniir Helsingi, Oslo, Stockholmi, Dresdeni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (mis oli sisuliselt 10 rahvuskoondis), alistas üllatuslikult Oslo ning mängis viiki Helsingiga, pälvides FIFA kiidusõnu. Eriti silmapaistev oli väravavaht Evald Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Tipner, kellele FIFA president Jules Rimet isilikult tõdes: „Te olete üks parimaid väravavahte, keda ma näinud olen
5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine 3.1 Jalgpalli ajalugu Jalgpalli juured saavad alguse juba 2. sajandil iidses Hiinas, kus seda nimetati cuju-ks, mis tähendab otsetõlkes löö palli. Samuti on leitud jalgpalli jälgi Vana-Kreekas, Rooma Impeeriumis ja Jaapanis. Moodsa jalgpalli reeglid aga pandi kirja Inglismaal Cambridges aastal 1848 (3). Esimene jalgpalliklubi asutati aastal 1857 Sheffieldis. Maailma vanim jalgpalliliiga ja turniir on samuti pärit Inglismaalt. Jalgpalli levikule 150 aastat tagasi aitas kaasa vahelduse pakkumine üksluisele tööle. Jalgpall andis võimaluse kuuluda kuhugi, samastuda kellegagi. Jalgpall jõudis Eestisse möödunud sajandi alguses tänu sadamatele, milles peatunud inglise kaubalaevade madrused isevärki pallimängu eestlastele näitasid ning hiljem ka kampa võtsid. Peagi saabusid Eestisse ka pallid, mis olid peidetud põue, et neid saaks tollivalvurite nägemata koju toimetada. Eesti
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall
seda teistele. Näiteks õpetajatele, treeneritele ning päeva- ja mängujuhtidele. 3 3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade Rahvastepall on pallimäng, mida põhikoolis väga palju mängitakse. Ta on suhteliselt lihtne ja õpilased saavad selle selgeks juba mõne tunniga. Teised pallimängud nagu korvpall, käsipall, võrkpall ja jalgpall nõuavad pikemat õppimist enne kui laps suudab nendel aladel võistelda. Rahvastepallis saab aga võistlema hakata üsna kiiresti. Rahvastepall sobib väga hästi viskamise-püüdmise harjutamiseks. See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95).
kergejõustikku spordikuningannaks ja jalgpalli kuningaks, on tennises siiski midagi sellist,mida muudelt spordialadelt ei leia. Tennises on füüsiline võimekus ühendatud täpsete taktikaliste plaanidega, mida kõike koos peab kontrolli all hoidma tark pea ja emotsionaalne tasakaal. Need, kes tennist harrastavad, teavad, et igav selle mängu ajal ei hakka kunagi. Nii nagu igal spordialal on edetabelid, jalgpallis hetklel Hispaania ,on ka tennises hispaanlasest tipptennisist Rafael Nadal. Tennises nimetatakse seda edatabelit Association of Tennis Professionals (ATP). Tipus on ikka kas Rafael Nadal või Roger Federer ja neil on tihedalt kannul Novak Djokovic.Enamasti on esikümnes või selle piiril ka Andy Murray,Andy Roddick ja Nikolai Davõdenko.Nii on see kestnud vähemalt 2007. aastast saadik. Rafael Nadali on hakkatud kutsuma ,,The King of Caly". Kuna ta on saviliivväljakutel
kergejõustikku spordikuningannaks ja jalgpalli kuningaks, on tennises siiski midagi sellist,mida muudelt spordialadelt ei leia. Tennises on füüsiline võimekus ühendatud täpsete taktikaliste plaanidega, mida kõike koos peab kontrolli all hoidma tark pea ja emotsionaalne tasakaal. Need, kes tennist harrastavad, teavad, et igav selle mängu ajal ei hakka kunagi. Nii nagu igal spordialal on edetabelid, jalgpallis hetklel Hispaania ,on ka tennises hispaanlasest tipptennisist Rafael Nadal. Tennises nimetatakse seda edatabelit Association of Tennis Professionals (ATP). Tipus on ikka kas Rafael Nadal või Roger Federer ja neil on tihedalt kannul Novak Djokovic.Enamasti on esikümnes või selle piiril ka Andy Murray,Andy Roddick ja Nikolai Davõdenko.Nii on see kestnud vähemalt 2007. aastast saadik. Rafael Nadali on hakkatud kutsuma ,,The King of Caly". Kuna ta on saviliivväljakutel
21 3.4. Mängijate varustus………………………………...………………..23 3.5. Kohtunik…………………………………………………………….23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: MM - maailmameistrivõistlused EM - Euroopa meistrivõistlused MV - meistrivõistlused KV - karikavõistlused JK - jalgpalliklubi Võõrkeelsed lühendid: UEFA - Union of European Football Associations (Euroopa jalgpalliliit) FIFA - Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) EFC - European Football Championship (Euroopa jalgpalli meistrivõistlused) ANC - African Nations Cup – (Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis)
algusajaks. 1921.aastal annetas Tallinna ärimees Eduard Saarepera Eesti jalgpallimeistrivõistlustel väljamängimiseks hinnalise hõbedast ülekullatud karika. Karikas kaalus 3,6kg ja oli 42cm kõrge. Karikas oli valmistatud 1826.aastal Londonis ning see pandi auhinnaks hobuste traavi võistlustel. Samal otstarbel kasutati sjandi algul ka karikat ka Venemaaal ,kust Eduard Saarepera Selle omandas kuidas trofee Inglismaalt Venemaaale sattus ,pole teada. Karika statuut nägi ette et meeskond ,kes tuleb Eesti meistriks kas kolm aastat järirst või viis aastat vaheldumisi ,omandab selle jäädavalt. 1927.aastal ,kui Sport tuli viiendat korda Eesti jalgpallimeistriks ,võitis ta Saarepera karika endale jäädavalt. 1938.aastal otsustas aga Spordi juhtkond kutsuda ellu Eesti karika võistlused ja panna auhinnaks igavesti rändava Saarepera karika. Esimeseks karika võitjaks tuli Sport. Viimast korda oli Saarepere karikas jalgpalli auhinnaks 1944.aastal ,kui karika võistlused aga
Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka medaleid koju toodud ja praeguse seisuga ei näe põhjust, miks seegi kord Ka üks oleks aurahad õnnestumine tulemata peaksid jääma. Seda enam et Eesti lähetab Göteborgi oma Esimest suurvõistlust
arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks) mis tekkis umbes 6. sajandil. Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud Sassaniidide impeeriumi aladelt, kus mängu tunti satrangi nime all. Satrangi mainitakse kolmes keskpärsiakeelses tekstis. Pärast seda, kui moslemid 63344 Pärsia vallutasid, levis mäng islamimaailma, kus seda kutsuti satrandziks (shatranj). Hispaania keeles sai shatranj-ist ajedrez, portugali keeles xadrez ja kreeka keeles zatrikion, kuid muudes Euroopa keeltes hakati malet kutsuma pärsiakeelse sõna shh ("kuningas") järgi (näiteks ingliskeelsed sõnad chess ("male") ja check ("tuli"). Lääne-Euroopasse ja Venemaale jõudis mäng vähemalt kolme eri marsruudi kaudu. Aastaks 1000 oli mäng levinud üle kogu Euroopa. Kuulus 13. sajandi käsikiri "Libro de los juegos" kirjeldab satrandzi koos triktraki ja täringumänguga. satrandz
Uus seltskond vaatas üle ka reeglid, mis peale täiendamist ja parandamist said aluseks üle maailma levimahakanud mängule nimega sulgpall. Inglismaalt levis sulgpall kiiresti Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus- Meremaale ning tegi suuri edusamme ka Euroopas. Algselt vaid meeste poolt harrastatud mäng võitis kiiresti poolehoidjaid ka naiste hulgas ja edaspidi olid sulgpallurite hulgas võrdselt esindatud nii naised kui ka mehed. Esimesed üleinglismaalised meistrivõistlused meestele peeti 1899. aastal ja naistest selgitati parim juba järgmisel, 1900. aastal. Need esimesed turniirid loeti siiski ebaametlikeks ja seetõttu tähistab aasta 1904 ametlike All- England-matside algust. Sulgpalli populaarsuse kasvu Briti saartel iseloomustab fakt, et 1920. aastal oli seal 300 sulgpalliklubi, 10 aastat hiljem umbes 500 ja varsti peale II Maailmasõja lõppu juba üle 9000 klubi. Esimene organiseeritud sulgpalliklubi Ameerika Ühendriikides asutati 1878. aastal New Yorgis
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit)
tulid staadionile 204 riigi sportlased. Leedu lippu kandis korvpallur Sarunas Jasikevicus, Argentina oma NBA staar Manu Ginobili. Kuulsaid lipukandjaid jagus teisigi sakslaste rahvuslipuga kõndis staadionile näiteks Dirk Nowitzki ja Sveitsi omaga täna 27-sünnipäeva tähistav maailma tennise esireket Roger Federer. Korvpallur oli valitud ka Venemaa lipukandjaks - Andrei Kirilenko. Viimasena sisenes staadionile korraldajamaa, kelle lippu kandis korvpalli superstaar Yao Ming. Eesti marssis Hiina tähestiku põhjal sisse 160-na ja meie lippu kandis judoka Martin Padar. Pärast võistkondade staadionil ülesrivistumist pidasid kõned olümpiamängude korralduskomitee president Liu Qi ja ROK-i president Jacques Rogge. Eesti aja järgi kell 18:36 avas Hiina president Hu Jintao Pekingi olümpiamängud. Seejärel heisati olümpialipp ja olümpiavande andsid sportlaste ja kohtunike esindajad.
Peakohtunik peab arvestust peatatud mänguaja kohta (vigastustest tingitud pausid, vahetused jne) ja võib normaalaja lõpus mänguminuteid lisada. · Kui tähtsate võistluste (nt. maailmameistrivõistluste) medalimängus jääb seis normaalaja lõppedes viiki, mängitakse kaks 15-minutilist lisaaega. Kui ka pärast seda püsib viik, lüüakse penalteid. Kui ka pärast viit penaltivooru on seis ikka viigis, jätkatakse teiste mängjatega 11m karistuslööke, kuni üks meeskond võidab. Kohtunikud: · Mängu juhib väljakukohtunik (peakohtunik). Teda abistavad kaks piirikohtunikku, kes jälgivad mängijate suluseisu ning neljas kohtunik, kes annab mängu ajal mängijatele, numbritablood kasutades, vahetusest/vahetustest teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. · Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine
Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit:
Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asubMonte
veebruaril aastal 1978, mil 15 meest startis Havail esimesele triatlonile. Distantsiks ühendati kõik kolm maratoni: 3,8 km ujumine,180 km rattasõit ja 42 km jooks, mis tuli järjestikku läbida. Pärast 11 tundi ja 46 minutit, tõestas Gordon Haller oma finishiga, et selline ala on inimestele jõukohane. Pärast triatloni hakkati arendama ka teistes maades.1989 aastal Avinjonis Prantsusmaal avati triatloni Rahvusvaheline liit.Samal aastal toimus ka esimene Maailmameistri turniir. Triatlonisport oma köitvas mitmekesisuses erinevate distantside ja võistlusvormidega on jätkuvalt kogumas populaarsust spordimaailmas. Triatloni spordialad Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest üksteisele järgnevast vastupidavusalast ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Eristatakse neli ala : · Väike distants (sprint) : ujumine 750 m , rattasõit 20 km , jooks 5 km ; · Rahvusvaheline või Olümpia triatlon : ujumine 1500 m , rattasõit 40 km ,
Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse,
J.Varjund neljandaks. Rahvusvahelistes klassides mille sõidud toimusid Moskvas eestlasi ei osalenud. See oli selge, et kui korralikku ettevalmistust polnud siis ei tasunud loota kõrgeid tulemusi. See oli kohe arusaada kui mitmepäeva sõitja J.Tamm võitis 125 cm 3 klassis kuldmedali. Naiste klassis sai teisekoha L.Tull ja eesti võistkond sai kokkuvõttes üllatusena kolmanda koha. See oli eeskätt saavutatud tänu vanameistri Johannes Tomsoni treeneritöö vili. 2.1 1968.Üleliidulised meistrivõistlused Eestis Jaanikese rajal Valga lähistel Jaanikese orus olid kohalikud motosõbrad täitevkomitee abiga välja ehitanud nii perfektse raja ,et seal otsustati pidada 1968 üleliidulised meistrivõistlused. Nagu ka Võrus said korraldajad tippkrossi korraldamisega suurepäraselt hakkama. Seda võistlust Valga 6 lähedal tuli vaatama ligi 20 000 krossisõpra. Kodupublikule tegi rõõmu 3,1 kilomeetrisel
üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8
Rahvusvaheline start algas Varssavis 1935. aastal. Aasta 1936 Münchenis ja 1936-1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. 1937. a maleolümpia Stockholmis. Aastatel 1938-1944 toimus jätkuv väljakujunemine, Keres sai AVRO turniiri triumfaator. 1939. aastal toimus maleolümpia Buenos Aireses. Kokku mängis Keres 29 aasta jooksul (1935-1964) 11 maleolümpial, saavutas 7 kuldmedalit. 5 "Kalevi" meeskond Jalgpall olümpiamängudel. Pariisis 1924. aastal "Kalevi" jalgpallurid pääsesid küll olümpiamängudele, kuid kaotasid 1. ringis USAle 0:1. Korvpall. Berliinis 1936. aastal "Kalevi" meeskond võitis eelringis Prantsusmaad 34:29, kuid seejärel kaotasid USAle 22:39 ega pääsenud poolfinaali. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
