Veerandaja vaheaeg 2 minutit, poolaja vaheaeg 15 minutit Viigi puhul 5 minutiline lisaaeg Väljak - tasane plats mõõtmetega 15 x 28m mis märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvi rõnga ülaserv on väljaku pinnast 3.05 m kõrgusel Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring, sealt alustatakse ka mängu Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks Põrgatamine Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte või mõlemasse kätte Jooks Tugijala fikseerimine Pööre Kaitsetegevus Kaitseasend Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt
veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni. Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on: · kontakt · liikumine palliga · põrgatamine · ajapiirangud REEGLID Mängija võib: · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane. · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist. · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab
vajaliku kiiruse ja kindluse, kuna väiksemgi etteruttamine või hilinemine muudab löögi aeglasemaks ja ebakindlamaks. Tennisemängu pole otstarbekas õppida nii, et hakatakse kohe kahepoolselt üle võrgu mängima. Väikestele lastele osutub see igal juhul liiga keeruliseks tegevuseks. Kahepoolne üle võrgu mäng on eesmärk, mille poole tuleb minna järk-järgult, vastavate eriharjutuste abil. Kõige esimene harjutus, mida algajail tuleb sooritada, on palli põrgatamine reketil enda ees, rinna kõrgusel, mis on vajalik pallitunnetuse omandamiseks. Sellel harjutusel on mitu varianti, sooritada tuleb harjutust nii reketi ees- kui tagakäelöögi poolega. Palli põrgatamine, pärast iga põrgatust reketil lastakse pall maha kukkuda; palli põrgatamine reketil; palli põrgatamine vastu maad; palli põrgatamine vahelduvalt ees- ja tagakäelöögi poolega. Pärast põrgatamisharjutusi asutakse löökide õppimise juurde. Esimesteks harjutusteks on
Kõikde söötude puhul on oluline käte ja jalgade töö kooskõlastatud tegevus - sööduliigutus lõpeb samaaegselt jalgade sirutamisega. Sööduviisid jaotatakse kahte suurde rühma: - kahe käe söödud - rinnalt, ülalt (pea ja õla kohalt), alt ja hüpitamine - ühe käe söödud alt, ülalt (õlalt), küljelt, hüpitamine ja haaksööt. Peale selle kasutatakse ka vigursööte. Palliga mängija võib sööta paigalt, liikumiselt ja hüppelt. II. Põrgatamine Põrgatamine on korvpallis ainus palliga liikumise võimalus ja on üks tähtsamaid põhioskusi. Paigalt põrgatamise alustamiseks peab mängija seisma põlvedest kõverdatud jalgadel, õlad on natuke ette kallutatud, selg sirge, pea tõstetud, vaade ees ja palli hoitakse vöö kõrgusel keha lähedal. Sellest asendist viiakse pall põrkesse - põrgatav käsi pööratakse pallile peale , teine käsi toetab palli alt-
ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on: · kontakt · liikumine palliga · põrgatamine · ajapiirangud Mängureeglid Mängija võib: · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane. · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist. · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab
Sõnastus,valem · Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta. · Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: 10)Mis seadust kasutatakse elastsusjõu arvutamiseks? 11)Tooge näiteid elastsusjõu esinemise kohta. · Kummi venimine, palli põrgatamine. 12)Tooge näiteid hõõrdejõu kohta . · Auto pidurdamine, palli veeretamine, 13)Kuidas sõltub gravitatsioonijõu suurus kehade massist ja vahekaugusest? · Mida suurem on mass seda suurem on gravitatsiooni jõud , mida kaugemal on keha seda väiksem on 14)Keha massi ja kehakaalu erinevus. · Kaal on rõhumisjõud aga mass, näitab keha raskust. 15) Kirjelda keha kaalu muutust vastavalt sellele,kas sõidate liftiga ülesse või alla
mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks mängualas. PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine. KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi. 13. Pallingu sooritamine. Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud. Palli võib üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallingu sooritamisel löögi hetkel või hüppepallingu puhul äratõuke momendil ei tohi pallija puudutada väljakut (otsajoon D. 4 kaasa arvatud) ega vaba-ala väljaspool pallinguala. Pärast pallile sooritatud lööki võib pallija astuda või maanduda mistahes kohta väljaspool pallinguala või väljakule. Pallija peab sooritama löögi pallile 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet pallinguks.
Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni. Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on: · kontakt · liikumine palliga · põrgatamine · ajapiirangud 5 Mängureeglid Mängija võib: · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane. · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist. · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus 5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid: - söötmine-püüdmine - põrgatamine - viskamine Pallikäsitsustehnika all mõistetakse ka lauavõitlust ja läbimurdeid 6) Palli käsitsemisel hoitakse palli harali ja pingevabade sõrmede vahel sõrmeotstega, peo- pesad palli ei puuduta. Sõrmed asetsevad pallil ühtlaselt ja sümmeetriliselt, pöidlad moodustavad nimetissõrmedega umbes 90 kraadise nurga. Käte liigutus pallikäsitsemisel on sama nii söötmisel, põrgatamisel kui ka viskamisel, käed sirutuvad alati palli liikumise suunas.
olema mängus, kusjuures liberot võib vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult
Saanud palli seistes võib ta palliga pöörata s o ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Põrgatamine (ja ühes ka liikumine palliga) lõpeb kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Kevin Udso 10.c Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning
minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni. Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on kontakt, liikumine palliga, põrgatamine ja ajapiirangud. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada. Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda. Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).
Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes, põlvetõstehüplemine paigal, edasiliikumisel, galopp vasakule, paremale, hüplemine ühel jalal, sügavushüpped, kaugushüpe paigalt, hoojooksult hüpe üle takistuse ja takistusele, kõrgushüpe otsehoolt, hüpitsaga hüplemine. Pall viskamine üles, maha, vastu seina ja püüdmine, vise vert. märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine. Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all. Ronimine varbseinal vahelduva sammuga, toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel. Tasakaal kõnd pingil ja pööratud pingil, seis ühel jalal käte erinevad asendid, mõõtsammud, juurdevõtusammud kõrvale, selg ees, jooks, seis päkkadel, silmad suletud, astumine üle
kahe vahetuse vahel peab pall olema mängus, kusjuures liberot võib vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib
Palliga mängijal siiski on. Palliga mängija võib sestes palliga astuda ühe jalaga samme kui teine jalg on kindlalt paigal. Paigal olev jalg on tugijalg ja seda ei või vahetada palli käest lahkumiseni. Liikumise pealt palli saanud mängija võib teha palli põrgatamata kaks sammu. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse siiski põrgatamist selle paindlikkuse tõttu. Põrgatatakse ühe käega käsi vahepeal vahetades. Kahe käega palli puutudes põrgatamine lõppeb. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sellisel juhul valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sellisel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija
Koos taju ja mõtlemisega on mälu alustalaks arukale elule. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. (Ibid:37) Mälu liigitatakse järgnevalt: · Protseduurmälu See on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Seal säilivad oskused (eelkõige tegevused) nagu näiteks palli põrgatamine, kirjutamine, jalgrattaga sõitmine jne. Protseduurmälu on väga püsiv. · Tajulise esinduse süsteem ehk praiming Tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegevus on suunatud, on korra juba varem esinenud. Praiming on teadvustamatu. · Lühimälu Säilib lühiajaliselt vastuvõetud info juurdepääsetaval kujul. · Semantiline mälu Semantiline ehk tähenduslik. Seal säilivad teadmised faktide, sümbolite, valemite
Liikuma hakates peab pall puudutama maad (e põrkest tõusma) enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine (ja ühes ka liikumine palliga) lõpeb kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse kui mängija ebaõnnestub ja niiöelda pudistab palli.. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sellisel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija
või nihutab jalga ühest kohast teise; · seistes paigal või liikudes palliga a) põrgatada palli üks kord ja püüda ühe või mõlema käega; b) põrgatada palli korduvalt ühe käega või veeretada, siis uuesti kinni püüda või ühe või mõlema käega üles võtta. Kui pall on ühe või mõlema käega kinni püütud, tuleb ta vähemalt 3 sammu järel või 3 sekundi jooksul edasi toimetada (sööta, visata väravasse). Põrge või põrgatamine loetakse alustatuks, kui mängija mis tahes keha¬osaga suunab palli põranda poole. Kui pall on puudutanud teist mängijat või väravat, on mängijal lubatud palli uuesti põrgatada ja kinni püüda, viia palli ühest käest teise ning sööta palli põlvedel seistes, istudes või lamades. MÄÄRUSTEVASTANE JA EBASPORTLIK KÄITUMINE. Keelatud on · puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.......................................................................................................................
Oskuste liigid: 1) oskuse õppimise eesmärgiks on selle kasutamine spordis või aktiivses kehalises tegevuses. Nt. palli põrgatamise eesmärk on mängida tulevikus korvpalli. Õpetamisel tuleb silmas pidada, et õpetatakse õpilasi ja et toimuks eraldiseisva ehk isoleeritud oskuse sujuv üleminek selle kasutamisele mängus. Mangus toimub juba mitmete omavahel seotud liigutuste kombineerimine, st. eraldi üksikut liigutust ei kohta. Suletus oskus lihtsalt palli põrgatamine ja avatud oskus põrgatamine pallimängus. 2) oskuse õpetamise alustamisel on oluline teada selle oskuse peamisi elemente. Nt. jooksmine: kuidas liiguvad käed, jalad, jalatalla asetus toepinnale jne. Nii iga spordiala oskuste kohta. 3) kinesioloogilised printsiibid: Tasakaal õpetada toepinna suuruse, keha raskuskeskme, toepinna omaduste, välistingimuste jms. mõju tasakaalu säilitamisele. Liikumise efektiivsus
(maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm. ja päkkadel, nägu allapoole, keha sirutatud Toenglamang küünarvartel – lamang toengus 3. NIMETA MOTOORIKA ARENGU ETAPID. Algetapil kujuneb välja 2 - 3 aastaste laste
alata. Esimesel kursusel osales 18 noormeest, üheksa kummaski meeskonnas. Pärast tudengite, põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval. Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892. aasta jaanuaris kohaliku kolledzi ajalehes. Rahvusvaheline nimi Basketball, korvpall meil, tuleb puuviljakorvide järgi. (Lään 2002:13) 4 2. Korvpall tänapäeval 2
· palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane; · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist; · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata; · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga;
Pallima asub mängija, kes liigub ees-parempoolselt kohalt taga-parempoolsele kohale. 12.3. LUBA PALLINGUKS Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis. 12.4. PALLINGU SOORITAMINE Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud. Palli võib üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallingu sooritamisel löögi hetkel või hüppepallingu puhul äratõuke momendil ei tohi pallija puudutada väljakut (otsajoon kaasa arvatud) ega vaba-ala väljaspool pallinguala.Pärast pallile sooritatud lööki võib pallija astuda või maanduda mistahes kohta väljaspool pallinguala või väljakule. Pallija peab sooritama löögi pallile 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet pallinguks
14. a. – spordialade erioskuste õppimine. Baasmotoorika = põhiliikumisvilumused või põhiliikumisviisid. Lokomotoorsed tegevused – kõndimine, jooksmine, hüppamine, roomamine, ronimine, pööramine, keerutamine. Mittelokomotoorsed tegevused – liigutused käte, pea, jalgade ja kerega, samuti erinevad asendid. Manipulatiivsed tegevused – kirjutus- ja joonistusvahendite, kääride, söögiriistade jms kasutamine, ka põrgatamine, viskamine, püüdmine. Soovitus: Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1h mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kujigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel ½ tundi iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele. Mõisted Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis tekitab või mis on
Spordi- harjutuse õpetamisel ja omandamisel on otstarbekas jagada see osadeks, faasideks ja Sporditehnika all elementideks. mõistetakse spor- Osad peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud tervik- diharjutuse täitmise lik tegevus. kõige efektiivsemat Näiteks korvpallis püüdmine, põrgatamine, sööt, vise jt; ujumises start, distant- ja ratsionaalsemat si läbimine, pööre, finis; kaugushüppes hoojooks, äratõuge, õhulend, maandu- viisi saavutamaks mine; tõstmises start, tõmme, lõputõmme, allaiste jt. maksimaalset efek- ti (sporditulemust) Faasid osade mingid spetsiifilised detailid või alasüsteemid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
