Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe võistkonna mõlemad pooled seisavad vastastikku. Mõlemale võistkonnale antakse üks pall. Pallid antakse samale poole. Võistkonna esimene mängija viskab palli vastas olevale oma võistkonna mängijale ning ütleb mingi looma või linnu
spordialale viidanud ka Šoti kirjandus. Esmakordselt oli curling taliolümpiamängudel kavas 1998. a Naganos. Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ”Geimi” (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal ”Kodu” keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim(id). 1 Ajalugu Jääkeegli kodumaaks arvatakse olevat Šotimaa, sest sealt on tänapäevani säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16
AJALUGU Võrkpall sündis 1895. aastal USAs ja selle loojaks peetakse võimlemisõpetajat William G. Morganit, kes nimetas seda mängu mintonette'ks. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon ehk FIVB loodi 1947. aastal. FIVB's on praegu 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid on umbes 200 miljonit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall Tokyos 1964. aastal ning selles osalesid nii mehed kui ka naised. Kuni 1996. aasta Atlanta olümpiamängudeni sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud mmäärustepäraselt palli tagasi lüüa. Peale olümpiamänge tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes väljakul, milel mõõtmeteks on 18 x 9 m. Väljaku poolitab keskjoon, mille kohal on tavaliselt 9,5 10 meetri pikkune ning 1 meetri laiune võrk. VARUSTUS Võrk Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii
Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus..........................................................................................................................................6 3.4 Punkti saamine............................................................................................................................6-7 3.5 Soojendus....................................................
olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või
................9 Kasutatud kirjanuds................................................................................................10 Jalgpall Tutvustus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljaku vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Ajalugu Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist eKr. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu
tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. 2 Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud
http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsimused Kes mõtles välja võrkpalli ja mis aastal? William Morgan, 1895.a. Mis aastal oli võrkpall esimest korda olümpial ja kus kohas? 1964, Tokyo Mis asi on „asetuseviga“ ja millal see fikseeritakse? Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võistkond asetusvea. Kui pallingu löögi käigus mängija eksib, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli asetusviga. Kui pallija löögist läheb pall võrku, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli pallimisõigus. Joonista algajate algasetus. Kasutades tingmärke S ja R (sidemängija ja ründaja) S R R R R S
eesmärk on tuua see spordiala lähemale sõpradele ja koostööpartnerite kollektiividele olenemata vanusest. Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid "Kodu" (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat "Geimi" (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal "Kodu" keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim(id). Curlingu atraktiivsuse üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas
Üldtutvustus Pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärk on visata pall määrustekohaselt vastasvõistkonna korvi ning takistada vastastel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallide arvelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Ajalugu Leiutati 1891 Springfieldis (USA) kohaliku kehalise kasvatuse õpetaja poolt. 1892. aastal peeti ka esimene ametlik korvpallivõistlus, mis lõppes seisuga 1:0. USAst levis spordiala edasi Aasiasse ning sealt hiljem edasi Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseline korvpall. Reeglid Normaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese ning kahe viimase vaheaeg on 2 minutit
Raimond Lääts Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist. PALL Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. RIIETUS Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
teisel poolajal tehtud vead kanduvad üle ka lisaajale. 4 sekundi reegel- karistuslöögid, audid, vabalöögid, lahtilöögid tuleb lüüa välja 4 sekundi jooksul (aega loeb ja otsustab kohtunik). Juhul, kui nende löökidega viivitatakse, läheb pall üle teisele meeskonnale! Väravavaht avab mängu alati käest. Palli ei tohi mängida väravavahile tagasi enne, kui pall on käinud üle keskjoone või puutunud vastasmängijat. Punase kaardi saanud mängija võistkond peab mängima 2 minutit ühe mehega vähemuses. Kui selle aja sees lüüakse neile värav võib uus mängija tulla sisse. Punase kaardi saajale on mängud lõppenud. Mänguvahendid ja väljakud Ühe meeskonna mängijad peavad kandma sama värvi mängusärke, pükse ja põlvikuid. Kohustuslik on kanda säärekaitsmeid. Väravavaht peab kandma väljakumängijatest erinevat värvi riietust. Mängusärgi seljal peavad olema selgelt eristatavad numbrid.
Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 - 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada
Korvpall Korvpall on spordiala, mida tavaliselt mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall vastase korvi ja takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi visatud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõppedes võidab rohkem punkte kogunud võistkond. Korvpalli leiutas 1891. aastal USA kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja J.Naismith. 1892. aastal peeti USA's ka esimene ametlik võistlus. USA'st levis korvpall sportmänguna Aasiasse ning hiljem ka Euroopasse, LõunaAmeerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest viis on korraga platsil. Teised mängijad on vahetamiseks
4 4 Võistlejate või võistkondade arv Väljakute või laudade arv Aeg Kapital (Sirel, Piisang, 2010, lk 50). 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtted Ringsüsteemi põhimõtteks on, et iga osavõtja mängib iga teise osavõtjaga läbi ning võit saavutatakse kogutud punktide pealt. Ringsüsteemi kasutades kõrgematel võistkondlikel mängudel ei tohi iga võistkond mängida päevas üle ühe mängu. Selleks, et aega maksimaalselt ära kasutada, tuleb osavõtjad jaotada paaridena voorudesse nii, et kõik saavad üheaegselt mängida. Igas voorus on poole vähem mänge kui võistlustel osalejaid. Näiteks kuue osavõtja puhul on viis vooru. Kui osavõtjate arv on paaritu, on voore sama palju kui osalejaid, kuna igas voorus on keegi mänguvaba. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb arvutused teha iga alagrupi kohta eraldi (Sirel, M
võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule.
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk
Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 5. mitu mängijat on platsil? Mängu ajal peab võistkonnas alati väljakul olema kuus mängijat. 6. Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse. 7.millal saab loa pallinguks ja millal toimub kohtade vahetus? Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis. Kui pallingut vastuvõttev võistkond võidab pallinguõiguse, siis peavad selle võistkonna mängijad liikuma kellaosuti liikumise
üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond . Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet
............................................................................................ 7 MÄNGU REEGLID ..................................................................................................................................... 8 SAALIHOKI Saalihoki on siseruumides mängitav võistkondlik sportmäng, mis sarnaneb jäähokile. Mäng toimub 2 kahe- kuni viieliikmelise võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on lüüa pall hokikeppidega vastase väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond võidab. AJALUGU Saalihoki sai alguse koolidest. Saalihoki on nii võistlussport kui ka harrastussport. Suurima populaarsuse on saalihoki saavutanud Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Nii Euroopas kui ka Aasias kasvab järkuvalt saalihoki populaarsus. Maailmameistrivõistlusi saalihokis on peetud 1996.aastast. Meeste ja naiste maailmameistrivõistlusi peetakse vaheldumisi üle aasta. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes nalinurksel väljakul. Väljaku tavapärane suurus on
.........................................15 2 Sissejuhatus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja
Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Geimide vaheajad kestavad 3 minutit. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline.
Kui mängujuht ütleb läks, siis hakkab sisemine ring jooksma ühtpidi, teine ring teist pidi. Mängujuht hakkab ütlema erinevaid käske, nagu nt käsi käe vastu, kand kanna vastu, selg selja vastu jne. Paar, kes viimasena täidab selle ülesande, on mängust väljas. Vulkaanid ja kraaterid Kasuta 26 koonust. Pool neist paigalda ümberpööratuna, pool püsti. Jaga mängijad kaheks grupiks ja määra üks võistkond 'Vulkaani' võistkonnaks ja teine 'Kraateriks'. Märguande peale hakkab vulkaani tiim koonuseid püsti panema ja kraateri tiim neid ümber lükkama. Mängu aeg 1-2 minutit. Kui aeg on otsas, loe üle mitu koonust on püsti ja mitu pikali. See võistkond, kes oma tööd kiiremini tegi, on võitja. Võta ja põgene Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängijad jaotatakse 2 võistkonda. Mänguväljak jaotatakse
Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 - 15. Kohalikel
voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat. Parlamentaarsed väitlused Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on opositsioon, mille esindajad on opositsiooni liider ja opositsiooni liige. võistkonnas on kaks liiget ning kõneajad on pikemad kui Popperi formaadis. Reeglina antakse parlamentaarsete väitluste teemad kätte 15 minutit enne väitluse algust ning võistkondade ülesandeks on plaan kokku panna oma teadmisi kasutades. Samuti puudub parlamentaarses väitluses kõnede vahel mõtlemisaeg. Lincoln-Douglase formaat
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib
3 mängijat on ees ja 3 taga. Peale pallingut võib hõivata platsil mis tahes koha. Vastase pallingut ei või sulustada. Võrku ületav pall võib võrku puutuda välja arvatud servipalli puhul. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada, kusjuures vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võtta kaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada 10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid
Võrkpall Võrkpall on sportmäng, mida mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond
Nad peavad rünnakul olema valmis kinni pidama oma taktikast, nii nagu see on treeningutel ette valmistatud (rünnakudistsipliin!). Kui vastane on mängu lõpus tagaajaja osas ja tuleb agressiivse, riski võtva kaitsega peale käima ning ka vigu tegema, peavad ründajad vastama aktiivse tegevusega rünnakul ja jätkama liikumist, katete ning lõigete tegemist ja võitlema lauapallide pärast, mitte aga seisma paigal. Eduseisu hoidmine: Kui mängida on paar minutit ja võistkond on eduseisus, tasub otsida korvialuseid viskeid ja meelitada vastastelt vigu välja, et saada õigus vabavisete sooritamiseks. Mängijad peaksid väljakul asetuma võimalikult laialt, et oleks ruumi teha läbimurdepõrgatusi ja lõikeid korvi alla. Mängijaid peab kannustama mängima aktiivset rünnakut, mitte aga passiivselt edu hoidma. Tagaajaja osas: Kui võistkond on paar minutit enne lõppu kaotusseisus, tuleb aktiivselt rünnata, teha läbimurdeid, mängida
.....................................5 Kasutatud materjal..............................................................................................................................6 Sissejuhatus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis KAHE võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala mida mängitakse ülemaailmselt. Soojendus Enne igat mängu või treeningut peavad mängijad sooritama kindlad harjutused, et vältida vigastusi. Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt. Soojendus ehk Warm-Up
kokkuleppepõhiselt muuta. Vaheaeg ei tohi ületada 15 minutit, seda võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Penaltite löömisel on lubatud mänguaega pikendada. Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Arvestatakse ajakadu, mis võis tekkida mängijate vahetamisel, vigastuste hindamisel, vigastatud mängija abisaamisel. 8. Mängu alustamine ja taasalustamine Visatakse ,,kulli ja kirja", võitnud võistkond saab valida endale värava, mida ta esimesel poolajal ründab. Teine võistkond saab teha lahtilöögi esimesel poolajal. Võitnud võistkond teeb lahtilöögi teisel poolajal. Teisel poolajal vahetatakse väljakupooled. Pall seisab keskmärgil, lahtilööja lööb, teised võistlejad on väljaspool keskringi. ,,Kohtuniku pall" lahtivise pärast mängu peatamist põhjustel, mida ei ole reeglites mainitud. 9. Pall mängus ja mängust väljas
,,Korvpall" Järva-Jaani Gümnaasium 7.Klass Siim Sander Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud
...........................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG...................................................................................................................................... 5 2.1 Võistkond...............................................................................................................................5 2.2 Mängu reeglid........................................................................................................................ 5 2.4 Punktide arvestamine.............................................................................................................6 3.RANNAVÕRKPALL.......................................................................
palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamängude kavas võrkpall Tkys 1964. aastal. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda.
Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Mäng: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
karistusviset tehes tabab paigal seisva väravavahi pead. Kui mängija jõuliselt ja sihilikult ründab teist inimest (mängijat, kohtunikku, ajamõõtjat, sekretäri, võistkonna ametlikku esindajat, delegaati, pealtvaatajat jne), loetakse see kallaletungimiseks. Ka eriti pahatahtlikku suhtumist teise isikusse tõlgendatakse kallaletungimisena. Sel juhul ei saa eemaldatud mängijat asendada. ALGVISE. Esimese algviske õiguse saab võistkond, kes võidab loosimise ning valib rünnakuõiguse. Vastasvõistkond valib sel juhul väljakupoole. Kui aga loosimise võitnud võistkond valib väljakupoole, sooritab algviske vastasvõistkond. Mängu teise poolaja algul vahetavad võistkonnad väljakupooli. Teise pool¬aja algul sooritab algviske võistkond, kes mängu algul valis väljakupoole. Loosimist korratakse iga lisaaja algul. Pärast iga visatud
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamängude kavas võrkpall Tkys 1964. aastal. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda.
mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks. 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet
Korvpall, Väljaku mõõtmed, Kohtunike tegevus ning Mängu põhimõte. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ja odava varustuse ning kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Väljaku mõõtmed. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti korvpalli Liit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljakul, kui neil on vaja hakata servima? 6.Mitu korda järjest tohib üks mängija puudutada palli? Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordsetpuudet ja hoida palli. 7.Mitu puudet (söötu) tohib maksimaalselt olla ühel võistkonna poolel?
...........................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG......................................................................................................................5 2.1 Võistkond............................................................................................................5 2.2 Mängu reeglid....................................................................................................5 2.3 Punktide arvestamine......................................................................................6 3.RANNAVÕRKPALL..............................................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................
Gert. Kristjan. Rainis. 8.Klass Loovtöö JALGPALLI JUHEND EESMÄRK I. Pakkuda Raasiku Põhikoolis võimalust kõigil mängida jalgpalli igas vanuses. II. Selgitada välja segavõistkondade parim võistkond väikeste ja suurte seas. AEG JA KOHT I. Võistlus leiab aset Raasiku Põhikooli uuel jalgpalliplatsil 17. Oktoobril. II. Mängude ajad arvestatakse õpilaste söögivahetundidega ning tundidega. OSAVÕTJAD I. Osa võivad võtta kõik 1-5 klassis kui ka 6-9 klassis õppivad õpilased, kes on olnud nõus osalema selles ürituses. II. Võistkonnad, kes võtavad osa on 1-5 klassini segavõistkonnad ning 6-9 klassi õpilastest koosnevad segavõistkonnad. III
(end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Värav Moodustub maast 10 jala kõrgusel asuva rõhtpuu ja sellele kinnitatud väravapostidest. Mänguvahendid Pall- nahaga kaetud ovaalne, mille pikkus on 11 tolli ja keskkoha ümbermõõt 22 tolli. Mängija rõivastus Võistkond Kummalgi meeskonnal on korraga väljakul 11 mängijat. Igal mängijal on väga kindel roll, ning ründe- ja kaitsemängu ajal on mängus erinev mängijate koosseis. Oma ülesande järgi jagunevad mängijad ründajateks, kaitsjateks ja eriülesannetega mängijateks. Need omakorda on spetsialiseerunud vastavalt oma rollile ja asukohale väljakul. Mäng on väga jõuline ning eriti kaitsemängijad on tavaliselt väga kogukad mehed.
Mängu kirjeldus: Algussignaali järel panevad mängijad tabureti(kasti, paku, ajalehed vms) käest maha(finisijoone poole), astuvad sellele, võtavad maast taha jäänud tabureti, tõstavad selle edasi jne. Selliselt ületavad mängijad porise tee taburettidelt maha tulemata. Punkti saab esimesena finisijoone taha jõudnud mängija. Kui mängijaid on palju, võib moodustada ka võistkonnad. Võidab kõige rohkem punkte kogunud võistkond. Mida nooremad on mängijad, seda madalamad aluseid on vaja kasutada. Mängu reeglid: 1. Taburetti(kasti, pakku, paberit) ei tohi mööda põrandat(maad )lükata, vaid tuleb tõsta 2. Süüdlane on kaotaja Mängu tulemuse selgitamine: mängu võidab kõige rohkem punkte kogunud laps või võistkond. Kiidetakse ka teisi mängijaid hea mängu eest, juhul kui muidugi on olnud aus mäng. Ettevalmistus mänguks: · Mängu platsi valmistab ette õpetaja enne tundi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
