põhiseaduse vastuvõtmist. Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumisest lähtus ka Asustatav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Asustatav kogu võttis selle vastu 15. juunil 1920, aga selleks ei korraldatud rahvahääletust. Põhiseaduse vastuvõtmine oli tähtis, kuna see sätestas laialdased kodanikuõigused. Nendeks olid täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimuks rahvas. Võimu teostas ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsus. Riigivanem juhtis valitsuse tegevust. Ainsaks probleemiks oli riigipea puudumine, mis viis kahjuks 1930.aastatel vallandanud ränga kriisini. Siiski suutis Eesti Vabariik saavutada rahvale vabaduse ning võrdsuse ja riigi
juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, riigivanema kätte. ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms)
juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus.
a.? Riigikogu Kui kaua kestis Eestis Saksa okupatsioon? Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused venelased, sakslased, rootslased ja juudid said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Võim kuulus
- Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus 2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus Majanduselu * Maareform- riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu * Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega * Majandus- orienteeriti ümber Venemaalt Lääne-Euroopale, peamiseks tegevuseks jäi põllumajandus 1. Detsember 1924.a. Mäss - EKP üritas Moskva korraldusel Tallinnas riigipöörde katset
Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus. Seetõttu andisd pangad hiiglaslikke laene mõtlemata kellele. Eesti Pank oli sunnitud raha juurde trükkima ja käivitas inflatsiooni. 6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju)
juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 )
erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle (rahvahääletused jms ei toiminud), puudus riigipea. 3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik 3)Miks tekkis 1920. aastate lõpul sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis? Liiga kiire majandustõus
EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri
võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust.
loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant
* Riigivanem oli peaminister-riigi * Täidesaatev võim valitsusel * Valimisõigus alates 22. esindamine koos peaministriga. eluaastast. * Toimisid KOV-d, vallad. * Erakondade valimine * Laialdased kodanikuõigused – asendati isikute valimisega. võrdsus seaduse ees, isiku-ja * Piirati kodanikuvabadusi korteripuutumatus, usu-ja * Autoritaarne riigikord sõnavabadus, õigus eraomandile jt. 2. Majandusareng Maareform ja sellega kaasnenud muutused- Eesmärgiks oli seniste suurmaa-valduste ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast.
Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded
saanud paljude eestlaste paleuseks juba 1905. A vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks asutati 23.aprill 1919 demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutatud Kogu. 15.juuni 1920 EV esimene põhiseadus, mis sätestas laialdased kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabaduse jne. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Valitsuse nim. ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees ning juhul kui Riigikogu avaldas valitsusele umbusaldust, tuli viimastel ametist lahkuda
kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 5. Nimeta Asutava Kogu kaks olulisimat reformi ning põhjenda nende tähtsust Eesti ajaloos. I reform: Maareform Tähtsus: Siis hakkas arenema tugev põllumajandus – või ja peekon. II reform: Põhiseadus Tähtsus: tekkis võrdsus seaduse ees, usu- ja sõnavabadus, isiku- ja korteripuutumatus. 6. 1) Mis seadusega on tegu? Maareformiga 2) Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad? Sest nad olid verd valanud riigi heaks ja tänu neile sai riik vabaks. 3) 7. Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana ja/või lippude heiskamisega hoonetel? Nimeta 3 sündmust ja dateeri (kuupäev, kuu, aasta). 1) ................................................................................................................
kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus) Võitlus riigivastastega: EV tuli võidelda kommunistide, vene immigrantide ja baltisaksa parunitega, probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Suure kriisi aastad Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid, ekspordi sissetulekud vähenesid, tööstuse nõrgenemine, väliskaubanduse
See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse. (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline
3.jaanuaril 1920 kell 10.30=Vabadussõja lõpp. 7) Eesti Vabariik 1920.aastatel (valitsemise korraldus, välispoliitilised suunad, majandus)? Demokraatlik ja vabariiklik riigikord hakkasid realiseeruma alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Eestli püüdles demokraatia poole. 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu, et võtta vastu esimese põhiseaduse. 15.juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus mis sätestas kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, usu, südametunnistuse ja sõnavabadus. Kõrkeima võimu kandjaks oli rahvas.Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu. Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president. Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid
1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus.
okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakonnad keelustati. 11. nov. 1918 peale Saksa võimu kokkuvarisemist alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Aprillis 1919 algul valiti valitsevaks organiks lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused- kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. 1923
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle.
rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega
Baltimaade ajalugu 1920-1941 1. Sisepoliitiline areng o Parlamentaarne demokraatia Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17
miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning kõige olulisem, Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi iseseisvust. Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks astus 23. aprillil 1919 kokku Asutav Kogu. EV esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. Sätestati ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - 100-liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.
*Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle
olulisem, Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi iseseisvust. Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks astus 23. aprillil 1919 kokku Asutav Kogu. EV esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. Sätestati ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - 100-liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.
Nõukogude liit loobus igaveseks kõigist õigustes mis tal Eesti suhtes olid, lubas tunnustada Eesti iseseisvust ja tagastada kõik Eestile kuulunud varad, Venemaal viibivad Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Eesti Vabariigi sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng Sisepoliitka 15.juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu esmisese põhiseaduse. Millega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemis, usu ja sõnavabadus, streigivadus, õigus eraomandile. Tallinnas ja piiriäärsetes tsoonides kehtestati Kaitseseisukord. See oli mõeldud võitluseks kommunistide tegevuse vastu. 1.Detsembril toimus Tallinnas kommunistide mäss, kuna rahvas aga neid ei toetanud suruti see maha. Eestlased hoolitsesid vähemusrahvuste eest. Suuremad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel-kultuurautonoomia.
28. EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA 1918.-1934. AASTATEL · I põhiseadus: 23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu, nende tähtsamad otsused olid: 1919a. võeti vastu maaseadus, millega kaotati mõisad ja maa otsustati jaotada talukruntideks(mõisamajandus-asendus talumjanduega) 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Põhiseadus sätestas laialdased kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus.Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, hääletamniste vms kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(100 liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · I Põhiseaduse läbikukkumine: Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses
Kaardid lk. 80 IV EESTI VABARIIK (EESTI AJALUGU II) Demokraatlik Eesti. (ptk.30) Sisepoliitiline areng · Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega. · Põhiseaduse koostamiseks astus 23.aprillil 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu, kes võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.juuni 1920. · Põhiseadus sätestas ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. · Kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. · Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100-liikmeline), täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka
Valitsusjuhti nim. Riigivanemaks. Kuna Eestis presidendi ametikohta ei loodud, täitis Riigivanem ka mõningaid tema funktsioone- nt esindas riiki ametlikel üritustel. Presidendi puudumine viis riigi 1930-tel aastatel riigivalitsemise kriisini. Kehtestati põhiseadusega kodanikuõigused: + võrdsus seaduse ees sõltumata rahvusest, soost, usutunnistusest ja varanduslikust seisusest + isiku- ja korteripuutumatus + ühingute-, koosolekute-, usu-, sõna- ja streigivabadus + õigus eraomandileJuuni 1920 põhiseadus + Valitsus, ees riigivanem Parteipoliitiline maastik 1920 - 1932 PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud (21 K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng läbi 24) suurtalude J
Kuna Eestis presidendi ametikohta ei loodud, 38 täitis Riigivanem ka mõningaid tema funktsioone- nt esindas riiki ametlikel üritustel. Presidendi puudumine viis riigi 1930-tel aastatel riigivalitsemise kriisini. Veel kehtestati põhiseadusega kodanikuõigused: · võrdsus seaduse ees sõltumata rahvusest, soost, usutunnistusest ja varanduslikust seisusest · isiku- ja korteripuutumatus · ühingute-, koosolekute-, usu-, sõna- ja streigivabadus · õigus eraomandile Kohalikele omavalitsustele anti kohalike asjade otsustamisel suured õigused. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eestile Tallinnas, piirirajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseaduslikke vabadusi. Kuna parteisid oli palju, iseloomustasid Eesti valitsusi koalitsioonid ja lühiajalisus. Tihti osales valitsuse
annaabi.ee 
