Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2
Protestiavaldus- huvide väljendamise viis. 3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile
Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne.
Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid : 1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15
president) · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni - Ombudsman (Eestis eraldi pole, tema ülesandeid täidab õiguskantsler) Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUPIDAMISEL. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile, on see õigus ka alla 18aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seadlikus ehk korrakohane protsess. Selle järgi peab · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi.
ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi eeluurimise aeg ei tohi ületada ühte aastat. 2) Õigus süütuse presumptsioonile kohtualust tuleb kohelda süütuna nii kaua, kui kohus pole teinud süüdimõistvat otsust. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5)
seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. Ilma seadusteta ei saa kohus kedagi süüdi tunnistada ega kriminaalkorras karistada. Kas Eesti Vabariik on õigusriik? Põhjenda! · Jah, sest Eestis valitseb demokraatia ja valitsemist toimetatakse üldtunnustatud seaduste järgi, meil on olemas põhiseadus, parlament, vajalikud asutused jne. Milliseid korrakohase protsessi põhimõtteid järgitakse : · Kohtueelsel perioodil kodu ja isiku puutumatusõigus, võib rakendada tõkendeid · Kohtupidamise ajal süüdistav õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Kohtujärgsel perioodil Korduv süüdimõistmise välistamine, edasikaebamisõigus. Milleks vajab riik seadusi? · Riik vajab seadusi, et oleks midagi mille järgi õiglaselt tegutseda ja, et ei
Jagunevad ülesehituselt ja tegevuspõhimõtetelt: MTÜ, SA ja seltsingud. Lisaks parteidele on oluliseks poliitika kujundamisel ka ametiühingud. Algul oli ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon, hiljem lülitus ka poliitikasse. Tänapäeva Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse läbi olulisemad tööturuga seonduvad küsimused. Äärmuslikus olukorras rakendavad ametiühingud ka streiki ja tööseisakut. 3. Korrakohase kohtuprotsessi põhimõtted kohtueelses ja järgses staadiumis Kohtueelses: Kodu ja isiku puutumatus; õigus saada kohe ja arusaadavas kelles teavet oma vahistamise põhjuste kohta; õigus nõuda kiiremas korras kohtuniku juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja
· Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunie üldkogule, kontrollib ja korraldab ka selle täitmist.
mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Kodanikuosalus? inimese omakasulik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või arganisatsioonides. Mittetulundusühing MTÜ ? kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; neil on keelatud teenida kasumit. Õiguskaitse ja kohtupidamise põhimõtted? omakohus asendus õiguskohtu ning korrakohase õigusmõistmisega, mis lähtub otsuse tegemisel ainult seadusest. Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Tsiviilasjad? kõik inimestevahelised vaidlus küsimused (lepingud, töö) Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja
ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu
11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute
11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda juhib ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning selle tehnilise teenindamise tagab kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute
moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud.
kaitsmist ja asutuste ning üksikisikute tegevust ning juhivad riigi ja avaliku elu eri valdkondi. Seadusekuulekuse põhitõed on käituda teiste suhtes nii, nagu sa tahad, et käitutaks sinuga, tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadust, osata leida normaktiivakti teksti ning teada, kust saab õigusabi. Iga inimene on võrdne seaduse ees ning tal on õigus riigikaitsele. Ausa õigusmõistmise põhimõtted on, et keegi pole ennem süüdi, kui kohus seda otsustab ning korrakohase protsessi põhimõtted õigusmõistmisel (seaduslik protsess), mida järgitakse nii kohtueelses staadiumis (vahistamine), kohtupidamisel (kohus) ning kohtujärgsel perioodil (karistus, vabastamine). Vabaduse võib võtta ainult seadusel sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud kohtuotsuse täitmiseks, kohtu korralduse täitmata jätmisel või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kuriteo või
komiteede liikumine 38) Erakonnad: Isamaaliit, Res Publica, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid 39) Survegrupid ehk huvigrupid: pensionärid, õpilased, õpetajad, põllumehed 40) Lõpeta laused a. Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on: · igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse · seaduse ülimuslikkus · süütuse presumptsioon b. korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta · õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada) · õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni c. korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel
teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder). Õiguskantsleri töös on 2 suurt töövaldkonda: 1.teostada seaduslikkuse järel valvet- analüüsida õigusakte. 2.lahendada väärhalduse juhtumeid.-kodanike kaebusi riigiasutuste v ametnike vastu. Sda ül nim usaldusmehe tööks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitsmiseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguse konmensioonile on see õigus ka alla 18a. Korrakohase protsessis kehtib seaduse ülimuslikuses, st menetluse jaotustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Seadusega on kindlasks määratud kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb. Tsiviil asjas ei käsitleta kumbagi osapoolt v Siin lahendatakse kahepoolosa erimeelsust. Osapool kes esitab (hagi) kohtule arutamiseks on hageja. Vastaspool on kostja. Tsiviil asi on nt abielulahutus. Siin langetatakse otsus pooolte esitatude materjalide põhjal
- kodakondsuse saamise võimalused - kodanikuõigused ja kohustused - välismaalaste võimalused riigis viibimiseks ja töötamiseks 3) Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip 4) Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted (õpik lk 94-98, TV ül 78) - mõisted: tsiviilasi, kriminaalasi, hageja, kostja, hagi, advokaat, prokurör, rahvakohtunik. - Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid
hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess? Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood. 5. Põhimõtted korrakohase protsessi erinevates staadiumides? Kohtueelne staadium: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtupidamise protsess: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsess. · Õigus süütuse presumptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · õigus süütuse presumptsioonile
rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur
Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tarbijahinnaindeks (THI) peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.
Kohtute sõltumatus Eestis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitu- mise seireprogramm. Tartu: Iuridicum 2001, lk 100. 8 Kohtute esimehed juhivad kohtuasutusi ning korraldavad neis õigusemõistmist (KS § 12 lg 2 ja lg 3 p 1, § 20 lg 2 ja lg 3 p 1, § 24 lg 2 ja lg 3 p 1, § 27 lg 2 p 1). Esimese ja teise astme kohtute esimeeste kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister, kellel on õigus nõuda seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus (KS § 45 lg 2). 9 KS § 12 lg 3 p 3, § 20 lg 3 p 3, § 24 lg 3 p 3, § 27 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1. 10 RT I 1991, 38, 473; 2002, 64, 390. Kehtis 29. juulini 2002. 11 Kohtuvõimu sõltumatus Eestis 2001 (viide 7), lk 99. &" JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
Halduskohtunike arv Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Maa- ja halduskohtu esimees Nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks vastava valdkonna vastutava ministri poolt, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest Esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires Koostab eelarve eelnõu Teostab seadusega ette nähtud järelvalvet Maa- ja halduskohtumaja juht Nimetab ametisse maakohtu / halduskohtu esimees teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks Korraldab kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist Täidab kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid Ringkonnakohtud
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Ametipalk Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus. Lisatasud, kohtunikupension, penisonieas ja 15 a staazi - 75% ametipalgast; kohtuniku vanaduspension kui 30 a staazi; suureneb pidevalt. Kohtuniku puhkus alates 1.04.2013 35 päeva. (Hetkel I ja II 49, RK 56 p) 9.6. Järelevalve kohtute ja kohtunike tegevuse üle Kohtu esimees -Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja justiitsminister
kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.
Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tarbijahinnaindeks (THI) peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.28 ERAÕIGUS TSIVIILÕIGUS
- Lisakulud KrMS 177. Kriminaalmenetlus on kulukas üritus, mida suuremas osas finantseeritakse maksurahast. Samas on otsesed kulutused siiski otsustatud panna selle õlule, kes menetluses kulutusi põhjustas. Seega süüdimõistetu peab tasuma ka osa menetluskuludest. Menetluskulude liigituse leiad KrMS §-st 173. KrMS §§ 173...192 reguleerib seda, millised kulud loetakse menetluskuludeks ja kelle kanda need jäävad. Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda? Kas ka need kulud tuleks süüdimõistetutelt välja mõista? - Õigeksmõstva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS 182 sätestatud erandeid (181 lg 1) õigeksmõistetu hüvitab menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõhaga. - Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik (183)
annaabi.ee 
