lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sq
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ris
Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult
Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte kirjutamist, hakkas rohkem arenema krg kirjakeel ja kirjalik primus. 12. Mtesta lahti jrgnevad misted: Achilleuse kand - nrk koht, haavatav punkt, libastumise phjus Trooja hobune - hea idee, vidu phjus
Dominantse tunnusega isend ristatakse kaksikretsessiivse tunnusega isendiga. Kui järglased on kõik dominantsuse tunnusega, on uuritav dominantse tunnusega isend homosügoot - sellisel juhul on tegemist tõu või sordipuhta liigiga. Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga. ? lesanne Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepeale avaldumine. Ülesanne Punase ja valgeõieliste lõvilõuasortide ristamisel saadi roosaõielised hübriidid. Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: Raadiovastuvõtja казахтан Helisagedusgeneraator Г3-102 1969 Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A Ostsilloskoop PM-3230
1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste...............................................................................................................7 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 7 2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel 9 2.4
vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; philine mass imendub peensoole lemises osas; mned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt. kanamunavalk, seerumivalk). 17. RASVADE IMENDUMINE: Imenduvad gltseriini ja rasvahapetena: gltseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejrel imenduvad koos sapihappega lmfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE LESANNE: 1. Tstavad organismi vastupanuvimet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. Hlbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite
antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste
(amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2
kus tdrukud visid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja petati riigi poolt, aga kuna tdrukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi. Ateena - Ateenas oli palju thtsamal kohal haridus, poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest.
Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus-
Keemilise analsi valikkursuse eesmrgid. Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5
................................................ 12 Magneetimisergutuste mõjud emj.-le:.............................................................................................. 12 Karakteristikud .................................................................................................................................. 14 Kaod ja kasutegur .............................................................................................................................. 16 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad .......................................................................................... 16 Tüübid................................................................................................................................................ 17 Käivitamine ja reguleerimine .......................................
kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind Reguleerimise ökonoomsus 1.3 Faasi rootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud m1 U12 R2 s T 0 R s R ' 2 X 2 s 2 1 2 k - elektromehhaaniline karakteritik 2Tv (1 g ) 2Tv
· Tavaliselt tundlikkuse väärtus: · AM vastuvõtjal 50 V · mobiiltelefonil 0.1 V 10 V Vastuvõtja selektiivsus - Võime eraldada vajalik signaal segavatest signaalidest. · Ruumiline selektiivsus realiseeritakse suundantenniga · Ajaline selektiivsus vv lültakse vastava signaali saabumise ajal · Sageduslik selektiivsus - põhiline Dünaamiline diapasoon sisendsignaali suurima lubatava taseme ja tundlikkusega määratud väiksema nivoo suhe [dB] Veel parameetreid: · Signaali ülekande kvaliteet: lineaar- ja mittelineaarmoonutused; faasimoonutused; · häälestuse täpsus ja stabiilsus; · automaatreguleerimise võimalused 48. Selgitada vastuvõtja ribalaiuse mõistet. Ribalaiuseks nimetatakse ühenduseks kasutatavat sagedusvahemikku
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel (joonis 0.2.3.): Xv = kXs; (3.1.1.) 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; Δo – tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax – suur skaala ulatus; D = Xmax/Δo – suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine; (joonis 0.2.4.) 2/27 jklng3.sxw 3.2.Erinevate andurite tööpõhimõte ja kasutusala. Elektrilised andurid. Automaatsüsteemides kasutatakse elektrilisi ja elektromehaanilisi andureid kõige rohkem, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle
manustatav hapnik oleks niisutatud ja soojendatud. Intubeeritud patsientidele tuleb teostada trahhea sisaldise aspireerimist, mille eesmärgiks on trahheobronhiaalpuu läbitavuse tagamine ja sekreedi eemaldamine hingamisteedest. Õde peab tagama patsiendi monitooringu, selle dokumenteerima ja ka mõistma kui patsiendi seisundis toimub muutusi. Pidev patsiendi jälgimine palja silmaga kui ka eluliste näitajate normidest arusaamine on oluline õe lesanne lasteintensiivravi osakonnas. Oluline on ka aru saada patsiendi veregaasi näitajatest ja normipiiridest. e kohustus on tagada lapsele piisav ventilatsioon, toitmine ja diurees, suhtlemine ja turvaline keskkond, võimaluse korral tuleb ka lapsevanemad kaasata meeskonnatöösse. Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud on laps ekstubeerimiseks valmis. Intubatsioonitoru ja neel aspireeritakse puhtaks, last ventileeritakse 100 protsendilise hapnikuga,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 13 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Metallilõikepingi ettenihkeajami juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam -2tk 4. Lõpplüliti 5. Induktiivandur 6. Asünkroonmootor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid..................................................................................................
kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel Xv = kXs; 4. kõrge selektiivsus; 5. tundlikkus; 6. ajaline stabiilsus; 7. head dünaamilised omadused; o tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax suur skaala ulatus; D = Xmax/o suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine 7.Elektrilised andurid. Magnetoelastsed andurid; drosselandurid; transformaatorandurid. Induktsioon impulssandurid. Piesoelektrilised andurid. Elektrilised andurid Elektrilised andurid on enim kasutatavad ja levinuimad, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkv�
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
nt ühe telje auto transmissioon. Eelised: hea töökindlus, kõrge kasutegur, väike tundlikkus väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast huvi ja on alles kas
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak
saanud alluvate töö kohta Reeglid, mis tagavad volituste delegeerimise efektiivsuse: 1. Juhitavusnormi piiritlemine 2. Volituste ja vastutuse fikseerimine 3. Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine 4. Töö eest vastutamise üleandmine vastava taseme töötajale 5. Kõrvalekaldumiste aruannete sisseviimine. Juhitavusnormi piiramise printsiip: 1. Juhile vahetult alluvate töötajate piirarv, mida ei tohi ületada kontrolli diapasoon e. Juhitavusnorm 2. Mõjutavad tegurid: · Juhtimistasand · Juhi võimed · Alluvate võimed · Organisatsiooni iseloom · Alluvate territoriaalne paigutus · Töötajate motivatsioon Volituste ja vastutuse fikseerimise printsiip: · Volitused ja vastutus peavad olema kirjalikult fikseeritud (nt tööleping) Õiguste ja kohustuste vastavuse printsiip: · Alluvale delegeeritud õiguste maht peab vastama temale delegeeritud kohustuste mahule.
Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4 Ülesande kirjeldus:..................................................................................................................4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine:..................................................................................... 5 Mootori konfiguratsioon:.................................................................................................
Riikide tunnustamine essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk de
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
