Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused- HÜDROSFÄÄR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
säng, rannik, konventsioon, rand, soolsus, helcom, põhjavesi, poorid, termaalveed, reovee, kivimites, kulutusrand, merede, lainetuse, rannajoon, soot, veebilanss, õhuniiskus, ramsari, gdanski, organisatsioon, komisjon, maailmameri, auramine, aurab, araali, veereziim, voolukiirus, jõgi, delta, infiltratsioon, küllastusvöönd, kaevu, reostusohtAurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26
ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel
Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon
veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt
kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub järgmistest teguritest: pinnase omadustest, taimestikust, maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Kui maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, siis seal on kõige suurem auramine. Jõgede äravool. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6
biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee mineraalses koostises on suurima kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid. Kõige rohkem on merevees ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 0/00, kuid maailmamere Jõgede äravool- sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese erinevates osades kõigub see näitaja üsnagi palju. Lähistroopiliste alade kõrgeim sademete hulga korral jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda soolsus on tingitud suurest auramisest
Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel.
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%
jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi
deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda
- sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest
Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator
Kuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast
Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1
reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida
Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa-
perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93. Miks on Läänemeri reostustundlik? 94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab? 95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe? Kuidas inimene neid mõjutab? 96. Kuidas on inimene muutnud lämmastikuringet ja millised kahjulikud mõjud on sellega kaasnenud? 97. Mis on keskkonnaseire? Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel? 98. Kuidas kasutatakse mõistet ,,maastik"? Nimeta kolm Eesti maastike
halvemaks. Vett ei kasutata ainult joogiks, vaid ka tehastes jahutitena, põllumajanduses niisutamiseks. Vesi on küll taastuv energia, kuid selle ebakompetentne kasutamine tekitab probleeme: mitmete looma- ja linnuliikide hukkumise või koguni välja suremise, sealhulgas muutub aina raskemaks puhta joogivee kättesaamine. Seetõttu on oluline kaitsta seda vähest magevett reostuste eest. Töö peamise probleemina on käsitletud reovee, nafta ja teiste saastavate ainete sattumist veekogudesse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, mis tekitavad ohtu hüdrosfääri saastumisel ning millised võimalused on välja töötatud reovee puhastamiseks. Eesti on maailmamerega ühendatud Läänemere kaudu ja selle veevahetus on aeglane. Aastate jooksul on Läänemerre sattunud nii tahtlikult kui ka läbi õnnetuste naftat ning teisi kemikaale.
moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.)
Sademed: · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine Miks on põhjapoolkera palavvöös vesi soojem? (miks asub termiline ekvaator p-poolkeral) · Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus · Antarktika on soojem kui arktika Merevee keskmine temperatuus on 3,8 kraadi, põhjapoolkeral on keskmine temperatuur 3 kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus sõltub: · Mereliigist (kas on sisemeri, ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad) · Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr
tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid). Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim
PÕHJAVESI Osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi satub algul õhustus- e aeratsioonivööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täis. Veega küllastunud maapõueosa nim põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb
jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand?
annaabi.ee 
