saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt. Sotsiaalne staatus konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest. Sotsiaalne straatum sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks. Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel: 1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel
1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Sots staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti-
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna
2. Aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme 3. Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti Selle aluseks on inimeste enda peale hakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida ( täpsemini-kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __
8. Avalikud varad on... a) Ühisomandis olev vara, mida kogukonnaliikmed vastastikusel kokkuleppel kasutada saavad b) Varad, millele on kõigil õigus c) Riigi varad d) Varad, mida keegi endale ei soovi 9. Määra alljärgnevalt Alberti sotsiaalne mobiilsus /Siin on pikk tekst/ Abiks tekstist vastus(t)e leidmisel Sotsiaalne mobiilsus – tähendab inimeste ja inimgruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees (8) 10. Mis vahe on patrilokaalsel ja matrilokaalsel perekonnal? Patrilokaalne pere – perekond, mis kuulub mehe perekonna juurde Matrilokaalne pere – keskendub naise ümber 11. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Too täpsemalt välja, mis tähendusi hõlmab endas selline igapäevane tegevus nagu ukse lukustamine.
sotsiaalne mobiilsus- tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise horisontaalne mobiilsus- Nt.lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt.intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit sotsiaalne tõrjutus-seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega
staatuste hierarhia Sotsiaalantropoloogia uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Sotsiaalne integratsioon näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga Sotsiaalne kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalne liikumine institutsioonilisi ja stratifikatsioonisüsteemi muutusi pooldavate elanike arvamuste ja arusaamade kogum Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja inimgruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees Sotsiaalne muutus protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalne struktuur korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldavad inimestel teatud korra kohaselt koos elada
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 54. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3
23.Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused Vastus: Üldjuhul kehtib reegel, et mingisse staatusesse või klassi kuuluvad inimesed toodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 24.Vanematelt päritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Vastus: Vanematelt päritud sotsiaalne ja kultuuriline kapital. Sotsialiseerumine. On seotud sotsialiseerimisprotsessiga. 25.Sotsiaalne mobiilsus Vastus: Sotsiaalne mobiilusus tähendab inimese liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Liikuda saab nii alla kui üles.Sotsioloogid räägivad kaht liiki sotsiaalsest mobilsusest: 1. Põlvkondadevaheline mobiilsus võrreldakse vanemate staatust ja laste staatust. Kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus). 2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. 26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel
Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja
manipuleerima. (tsensuur ja propaganda) Võimueliidi mudel Mills- vaatles äri, valitsuse ja suuremate võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise tulemusena on neil ühine arusaam ja nad tegutsevad viisil, et säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel- võimueliidi kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtudes eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. 15. Hariduse Hariduse avalik funktsioon- kultuuri edastamine, täiskasvanu staatuse harjutamine. Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3
50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3
arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus? Tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele kesksekt mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. 8.11. Mis on strukturaalne stabiilsus? mobiilsus Ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna. 8.12. Mis on klassi immobiilis? immobiilsus Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 8.13. Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel mobiilsusel? Absoluutne sotsiaalne mobiilsus on kui kogu põlvkond liigub ühest staatusest teise.
2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3
oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse. 15. Sotsiaalne mobiilsus kui riigi konkurentsivõime oluline tegur Mitmed analüütikud rõhutavad konkurentsivõime olulise tegurina sotsiaalset mobiilsust. SOTSAALNE MOBIILSUS – indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud või modifitseeritud väärtuse liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Kaks sotsiaalse mobiilsuse liiki: - Horisontaalne mobiilsus. Liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal. Nt isiku üleminek ühest kodakondsusest teise, ettevõtte või asutuse vahetus ilma professionaalset staatust muutmata, elamaasumine teise riiki. - Vertikaalne mobiilsus. Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid
Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. • Institutsiooni legitiimsus: kui võimustruktuurid valitakse korrektse menetluse teel. • Seadusloome legitiimsus: legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida järgitakse. • Konformism- enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega • Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. • Gini koefitsen tehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. • Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Sorokin jaotas: vertikaalne mobiilsus indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise, tõuseb, langev. Horisontaalne mobiilsus liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise.töökoha vahetus ilma karjäärita, perekonna vahetus, usu vahetus, viljandist-rakverre. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
Sageli etnilised vähemusrühmad. Sotsiaalne sooline kihistumine naiste positsioon võrreldes meestega on ebavõrdne ja ei sõltu otseselt klassipositsioonist. Loengumärkmed 12 Sotsiaalne liikumine e sotsiaalne mobiilsus Katrin Paadam Sotsiaalne mobiilsus on protsess, mis hõlmab indiviidide ja sotsiaalsete rühmade liikumist erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. Vertikaalne mobiilsus üles/alla liikumine sotsiaalmajanduslike positsioonide skaalal või stratifikatsioonisüsteemi hierarhias. Lateraalne mobiilsus geograafiline (füüsiline) liikumine teatud territooriumil; sageli kombineeritud vertikaalse mobiilsusega Põlvkonnasisene mobiilsus individuaalse karjääri jooksul ülespoole või allapoole liikumine sotsiaalse stratifikatsiooni hierarhias Põlvkondadevaheline mobiilsus noorema põlvkonna ülespoole või allapoole liikumine sotsiaalse stratifikatsiooni hierarhias võrreldes eelmise põlvkonnaga ( eelmiste põlvkondadega).
.............................................................................................141 19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus................................................................................... 142 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:..................143 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:..........143 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad.................................................. 144 19.1.6. Karl Marxi teooria..................................................................................... 144 19.1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8
Mida üldse tähendab avatus ja suletus, kuidas mõjutab inimeste elu konkreetses kihistumissüsteemis? 68. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 69. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire. Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed. 70
22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega. inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp 23. Stratifikatsioon kihistumine; struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele. 24. Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ehk ühest sotsiaalsest klassist teise. 25. Gini koefitsent ehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. 26. Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas
22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega. inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp 23. Stratifikatsioon kihistumine; struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele. 24. Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ehk ühest sotsiaalsest klassist teise. 25. Gini koefitsent ehk Gini kordaja [dzini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. 26. Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas
22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega. inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp 23. Stratifikatsioon kihistumine; struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele. 24. Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ehk ühest sotsiaalsest klassist teise. 25. Gini koefitsent ehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. 26. Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas
Olulisel määral sõltub ühest majandusarengu faasist teise liikumine akumuleeritud rikkusest, kuid seda mõjutab suuresti ka riigi majanduspoliitika 15. Sotsiaalne mobiilsus kui riigi konkurentsivõime oluline tegur Mitmed analüütikud rõhutavad riigi konkurentsivõime olulise tegurina sotsiaalset mobiilsust. Selle all mõistetakse indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud või modifitseeritud väärtuse liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Eristatakse kahte sotsiaalse mobiilsuse liiki. Horisontaalne mobiilsus. "Ümberpaiknemine" toimub ilma olulise (märgatava) muutuseta vertikaalsuunas, s.o liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal. Näiteks isiku üleminek ühest kodakondsusest teise, ettevõtte või asutuse vahetus ilma professionaalset staatust muutmata, elamaasumine ühest geograafilisest paikkonnast teise.
erinevused hüvedes (raha, staatus), mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised. Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Ebavõrdse kohtlemise alused: · oskused · sissetulek · sugu · vanus · rass · religioon · rahvus Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja gruppide liikumine stratifikatsioonisüsteemi sees. Inimeste liikumine sotsiaalsete positsioonide või kihtide vahel. Ülenev mobiilsus liikumine vähem prestiizikalt (vähem hüvesid pakkuvalt) positsioonilt rohkem prestiizikale (rohkem hüvesid pakkuvale). Alanev mobiilsus (vertikaalne mobiilsus) liikumine rohkem prestiizikalt positsioonilt vähem prestiizikale. Horisontaalne mobiilsus liikumine uuele positsioonile, mis on sama prestiizikas kui eelmine, s.t muutus sama kihi siseselt.
annaabi.ee 
