Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees?---Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga.
Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab
liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega.
ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. 12 Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Autonoomse NS muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvitav. KNS(kesknärvisüsteem) Tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1
organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. 10 Autonoomse NS muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvitav. KNS(kesknärvisüsteem) Tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on:
Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine;
ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerse somaatilise närvisüsteemi koosluses on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Kesknärvisüsteem kontrollib somaatilise ja vegetatiivse närvisüsteemi toimimist. Närvisüsteemis on võimalik eristada teatud funktsionaalseid blokke, mis osalevad küll erinevates
Näited. Automaatreguleerimissüsteemi aparatuuri elemente võib liigitada mitmeti. Reguleerimissüsteemi projekteerimise ja tema reguleerimisvõime seisukohalt on kõige otstarbekam liigitada elemente nende siirdeprotsesside kuju, s.t. dünaamiliste omaduste järgi. Mistahes seadmestikku saab vaadelda lihtsate seadiste kogumina. Elementaarlülideks nimetatakse kõige lihtsamaid funktsionaalseid elemente, mida ei saa enam lihtsustada ilma, et nad kaotaksid talitusvõime. Kui mitte arvestada elementaarlülide konstruktiivseid ja füüsikalisi eripärasusi ja liigitada nad ainult siirdeprotsessi kuju ja selle võrrandi järgi, siis ei olegi neid eriti 29 palju. On teatud arv siirdeprotsesse kirjeldavate võrrandite tüüpe. Neile vastavaid elementaarlülisid nimetatakse tüüplülideks. Võimenduslüli: kõige lihtsamaks näiteks jäik kang.
annaabi.ee 
