b. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet c. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) d. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score: 10 / 10 Küsimus 3 (10 points) Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. b. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam
A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) D. Plastsel deformeerimisel tekkiva Student Response Feedback pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet Score: 3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response Feedback A. Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida D. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta.
b. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet c. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) d. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score: 10 / 10 Küsimus 3 (10 points) Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. b. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida c
katkestuse korral) ja järsul käivitamisel, * kuude tööreziimi gruppi, mida iseloomustavad kõikumise korral ei tekiks konksus määramata võimalik ainult siis, kui jõud plokilt koormus sõidutee suurimast lubatavast hälbest kasutamise ja koormamise klassid. Kasutamise suurusega paindemoment (ülekoormus). mahajooksvas trossiharus Fmj on suurem, kui (kaldest); toodud kombinatsioon kestab
surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. 2. Legeerivad elemendid ja nende mõju. Tabelist 3.PTFE tähendus ja kasutamine Pilet nr.5 1.Materjalide sulamistemperatuur, soojuspaisuvus, soojusjuhtivus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks
Proovikeha nr. 4. ow = 615,7 [kg/m3] Kw12 = 0,985 [-] o12 = 615,7 / 0,985 = 625,1 [kg/m3] 3.3 Puidu piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskus sisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkuseda 30 mm kiu suunas. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse täpsusega 0,01 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus ning saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele. Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse
B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) Score:3/3 3. Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust? Student ResponseFeedback A. Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav B. Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida. C. Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida
(indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände¬teim harva käsutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks.
2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides 11) Külmhaprus- materjali hapruse suurenemine (sitkuse vähenemine) madalal temp 12) T50- temp, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda
20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04; RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²].
Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5: RS,12 = RS,W ( 1+ (w 12)) , kus parandustegur, = 0,04; RS,W survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2].
Ülesanne 2. Kauba iseloomustus Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad, mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise-lossimise tehnoloogia. Välja tuleb tuua: - kaubaühiku gabariitmõõtmed; - kaubaühiku brutomassi; - kauba virnastamise kõrgus laos; - transpordivahendite koormamise normid; - olulisemad füüsikalis-keemilised omadused; - jms. Mõningate kaupade andmed on toodud tabelis 3. Tabel 3 Kauba iseloomustajad Kaubapaki Kaubapaki Virna kõrgus, Koormamise norm Kaup
vesi 3 2,09 2,09 3,11 13,6 8,8 647,8 631,4 Keskmine 472 478,2 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu Survetugevuse määramiseks mõõdetakse proovikeha ristlõike mõõtmed ja katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 0,5 minuti pärast peale koormamise algust.Tabelis 4.3 on välja toodud katse tulemused. Survetugevus arvutatakse valemiga (4), kui proovikeha niiskussisaldus on alla 30 %, kasutatakse ka valemit nr (5). Graafikus 1 on välja toodud survetugevuse ja niiskussisalduse seos Kui niiskussisaldus ületab 30 %, kasutatakse valemit (6): (4) kus P purustav jõud; a,b ristlõike mõõtmed.
P 012 = K0w 12 w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- purustatav jõud a, b- ristlõike mõõtmed Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele. Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit 5. Rs,12 = Rs,w [1+a(w-12)] (Valem 5) Kus, - parandustegur, = 0,04
Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi. 3 4.3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6 Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad
surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist . Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks.
§ 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned: vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu, teenib peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab
3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. a. Survetugevuse määramine pikikiudu Survetugevuse määramiseks kasutati proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõiked mõõdeti täpsusega 0,1 mm. Survetugevuse katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja niisuguse kiirusega, et keha puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. P f s= Survetugevus arvutati järgmise valemiga: a∗b [N/mm²] (valem 4) (P - purustav jõud; a, b - ristlõike mõõtmed) Seejärel määrati proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele: 1
11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5)
muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks; vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist võõrandamist ega koormamist, kuid kui kohtuasi lõpeb vastuväite esitaja kasuks, võib kinnistusraamatu seisu „tagasi kerida“; keelumärked – kinnistu võõrandamise või koormamise keelamiseks kohtumääruse või juurdlusasutuse määruse alusel; märkused – seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (näiteks märkus üürilepingu kohta või märkus kaasomanike kokkuleppe kohta ühise asja valdamise, kasutamise või kaasomandi lõpetamise osas). Kanded tehakse kinnistusraamatusse (reeglina) kinnistamisavalduse alusel Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct
kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28 1 päeva 2314 2334 190 100 18,05
0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value Response Answer A. Varras 100% deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse
(D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jôuga (F) 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kôvadusarv määratakse kuulile toimiva jôu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. HB = F/A = 0,102*2F/[ D (D-(D d ))] A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm d jälje läbimôôt mm Brinelli kôvadust tähistatakse teimitingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s Teiste tingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused: kuuli läbimôôt/koormus/koormamise kestus Kôvaduse määramine Rockwelli meetodil GOST 9013 Kôvadus määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimôôduga 1,588 mm (1/16 tolli) ja jôuga 980 N (100 kgf) vôi teemantkoonuse tipunurgaga 120° ja jôuga 580 N (60 kgf) vôi 1470 N (150 kgf) materjali sisssurumise teel vastavalt skaalad A, B, C. Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljôuga F = 98 N (10 kgf) ja fikseeritakse. Seejärel
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale
Töö esitatud : 25.02.2016 Arvestatud : Parandada : TALLINN 2016 Lähteandmed: Pikkus L = 1,8 m, punktjõud F = 27 kN, lauskoormuse intensiivsus q = 15 kN/m. Tala ristlõige: ring läbimõõduga 90mm. Tala materjal: teras S355. Lahendus: Tala läbipaine saab leida kasutades elastse joone universaalvõrrandit. Koormamise sümmeetrilisuse tõttu reaktsioonijõud F 27 RA RB 13,5 kN, 2 2 q L 15 1,8 või R A =RB = = =13,5 kN 2 2 Koormus F. Universaalvõrrand EIyC EIy0 EI0 L 2
Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Value Correct Answer A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse 100% eemaldamisel võtab esialgse pikkuse http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga. Katsekuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistamist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril 20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 +- 0,2N/(mm2 s) kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95)
Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest 15. Rahvusvahelise eraõiguse seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. (kollisi
kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C, kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C. Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F
kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus Nt männipuidul pikikiudu 0,11 W/mK 0,22 W/mK, ristikiudu aga 0,13 W/mK. Tugevus Mõjutavad kasvuvead, Olenevalt tihedusest 15- niiskusesisaldus, 60 Mpa temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 ,
(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Siis dünaamikategur Kd = 1,1 (Lisa 1, Tabel 2). Koormuse ebaühtlast jagunemist arvestatav tegur 3 3 z2 K =1+ ( ) ( 1-x )=1+ 94 215 ( ) ( 1-0,6 )=1,03 kus = 215 (Tabelis läbimõõduteguri 20 jaoks deformatsioonitegurit ei olnud, antud suurus on hinnanguline), x = 0,6 (rahulik tööreziim), staatilise koormamise puhul x = 1. Siis koormusetegur K=K d K =1,1 1,03 1,13 Kontrollime kontaktpinge 3 3 z2 H= 5300 T2K ( ) = 5300 q +1 250 1,13 ( 94
haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine. FÜÜSILINE KOORMAMINE Arvestatav hulk terviseprobleeme ja vigu meditsiinitöös on põhjustatud valedest töömeetoditest ning töövahenditest. Teades, millistes asendites on kõige tervistsäästavam ja efektiivsem tööd teha, paraneb töö kvaliteet ja kahaneb terviseprobleemide tekkimise risk. Ebasobiva koormamise tagajärjeks on lihaste enneaegne väsimine, tugi- ja liikumiselundite vaegused, raskused keskendumisel. Dünaamiline lihaste töö koormab hingamis- ja vereringeelundeid, staatilise puhul väsivad lihased juba 15-20 sekundi pärast. Ülekoormustraumad on Eestis praegu kutsehaiguste osas teisel kohal (vibratsioontõve järel) (Tint, 2000). Ülepinge vältimise seisukohalt on vajalik pidada puhkepause. Sagedased lühikesed puhkepausid kestusega 5..
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC F. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral Student Response Feedback G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 100021 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response Feedback A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 0/6 14. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 0/6 Küsimus 14 (6 points)
d. Survetugevust e. tõmbetugevust Rm f. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 g. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. Score: 6/6 Küsimus 13 (6 points) Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne b. Teimiku mõõtmed ja kuju c. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus d. Tõmbeteimil saadavad tulemused e. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid. Score: 6/6 Küsimus 14 (6 points)
11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikehade ristlõike mõõtmed mõõdeti veaga mitte üle 0,1 mm. katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1±0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutati valemiga (4). Rs=P/(a*b) (4) Rs survetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Peale katsetamist määrati proovikehade niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele. 1) Kui proovikeha niiskussisaldus oli alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutati valemit (5). Rs,12=Rs,w*[1+*(w-12)] (5)
parandamiseks nn legeerivaid komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, AI, Ti jt, nimetatakse Legeeritud terasteks. · Materjali homogeensus. · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga. · Eelpigmestamise võimalus, elastne materjal · Lai tootevalik · Keevitatavus · Roomavusnähtuse tekkimise pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul. · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on
B. tõmbetugevust Rm C. Survetugevust D. Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korra E. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korra F. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL. G. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 3/3 13. Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002-1 (Metallm Student Response A. Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jn B. Teimiku mõõtmed ja kuju C. Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus D. Tõmbeteimil saadavad tulemused E. Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga e Score: 1/3 14. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response A. Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetuge Student Response B
ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil. 2 4.5
Jälje diagonaali mõõdetakse Vickersi meetodil mikroskoobiga (joon. l. 17.). Joonis 1.17 Püramiidi jälje diagonaali mõõtmise skeem Kõvadus Vickersi meetodil arvutatakse valemiga kus F -jõud kgf, A -jälje pindala mm, a - püramiidi tahkudevaheline nurk 136°, d -jälje diagonaal mm. Vickersi kõvadust tähistatakse F = 30 kgf ja koormuse kestuse 10.. 15 s korral näiteks 500 HV. Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus, näiteks 220 HV 10/40, s.t. Vickersi kõvadusarv 220 on määratud koormusel F = 10 kgf kestusega 40 s. Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest käsutatakse jõudu F9,8...980 [N]. Jõud valitakse olenevalt paksusest nii, et s > l ,2 d (terased), s > 1,5 d (värvilismetallid). Terase ja malmi korral F = 49.. 980 N (5... 1 00 kgf) vase ja selle sulamite korral F = 27,5... 49 N (2,5... 50 kgf), alumiiniumisulamite korral F = 9,8..980 N ( l ..... 1000 kgf).
2. KAUBA ISELOOMUSTUS Kauba iseloomustus Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad, mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise-lossimise tehnoloogia. Välja tuleb tuua: kaubaühiku gabariitmõõtmed; kaubaühiku brutomassi; kauba virnastamise kõrgus laos; transpordivahendite koormamise normid; olulisemad füüsikalis-keemilised omadused; jms. Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatud kindlakujuline suletav mahuti ja ka veoühik, mida on võimalik toimetada saatjalt vastuvõtjale ilma kauba vahepealse käsitsemiseta. Konteineri mõõtmed on standardiseeritud ISO (International Standardisation Organization) poolt (tabel 4). 20´ jalane konteiner 40´ jalane konteiner
paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine
· Kõrged tugevusnäitajad, tõmbetugevus 300-600 N/mm2 'Materjali homogeensus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temp.muutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus, elastne materjal · Lai tootevalik · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja
kapis vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C (külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes. Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena umbes 0,6 0,2 N/(mm2s) kuni kuubi purunemiseni. Määratakse purustav jõud. Teades purustavat jõudu ning katsekeha ristlõike pindala, arvutatakse välja betooni survetugevus valemiga 2 (N/mm2). 3.2. Valemid Tiheduse määramine: mõ ρ=m ∗ ρv [kg/m³] (1) õ −mv
Karastatud klaas: pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb + (norm.tugevus feg.k=120MPa, arvut.tug 63- 63-88MPa) Lamineeritud klaas: kahest või enamast klaasitahvlist kokkupandud element, mille tugevuse mää määrabrab (nõrgima) üksiktahvli + tugevus. Üksiktahvlite koostöö koostöö sõltub ühendusviisist, koormamise kestusest ja 7 temperatuurist Selektiivklaas Tavaline klaas (ε (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud vä väikese emissioonilise (ε (ε ≤ 0.2) metallioksiididega. Klaas ei kiirga pikalainelist soojuskiirgust edasi: klaasi kogusoojusjuhtivus on vä väiksem ja sisepinna temperatuur on seetõttu kõrgem.
Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5
sooritamine. Hoonestusõigus kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Pandi mõiste: Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud; Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk).
annaabi.ee 
