Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid. Suurem osa tapetud vangidest hukkusid gaasikambrites, kuid oli ka teisi surmapõhjuseid nagu: nälg, haigused, enesetapud jne. Auschwitzis oli kokku kolm suurt koonduslaagrit ja üle neljakümne väikelaagri. Nüüdseks on loodud Auschwitzi koonduslaagri kohale muuseum.
"Sauli poeg" on väga eriliselt tehtud film. Kaamera jälgib ainult peategelast, aeg-ajalt näitab, mida ta näeb (kuidas tapavad poissi, kuidas ohvitser viib ülekuulamise läbi, kuidas Saul on kiusatud SS sõdurite poolt- täiesti mõtetu ja tarbetu stseen, minu arvamuselt). "Sauli poeg" tegevus areneb Auschwitzis ja peategelane - ungarlane Saul Auslander on Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi peategelane kutsub esile mul vastuolulised tunded, sest inimesel on alati valikuvõimalus. Kogu filmi jooksul ma küsisin ise ennast ja ei saanud täielikult aru, kuidas inimene võib kannatada nii, miks ta ei tapnud ise ennast, miks ei kiirustanud end viia gaasikambrisse, kus ta võttis võimu (?), et seda õudset tööd teha.
b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaagri julmeima komandandi maha Remarque'i elus oli tähtsal kohal armastus vangid Bucher ja Ruth
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival, muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss. Veel toimuvad Kohtla-Järvel sellised traditsioonilised üritused: motokross Sinivoore
Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli
leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa- nud üks minu lemmikraamatutest ja on ka minu arvates üks raamatutest, mida kõik eestlased peaksid lugema. Samuti avaldas sügavat muljet John Boyne raamat ''Poiss triibulises pidaa- mas'', mis räägib poisist, kes on ühe Natside koonduslaagri juhi poeg ja saab sõbraks ühe juu- dist poisiga, keda hoitakse selles koonduslaagris. Raamatute lugemiseks on inimestel kolm peamist põhjust: igapäevane meelelahutus, uute tar- kuste omandamine ja homne lugemiskontroll kirjanduses. On ka palju inimesi, kes loevad kõigi kolme põhjuse pärast. Neile meeldib igavuse peletamiseks lehitseda mõnda romaani, teadmiste saamiseks lugeda teatmeteoseid ja muidugi on ka aegu, mil nad tahavad lihtsalt kir- janduse töö tehtud saada
Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid Juudi vastane reziim Juudid peavad kandma spetsiaalseid juudi märke. Keelati töötamine erasektoris. Keelati osta ja müüa tarbekaupu. Keelati ligipääs riigiasutustesse ja ühistransporti. Kaotati isikuvabadused. Juudid pidid loovutama kõik oma kulla ja hõbeda natsidele Juutide tapmine Juute hukati maha laskmise
Liidus heideti valitsevast parteist välja ebasoovitava elemendi. Saksamaal likvideeriti SA. Nõukogude Liidus aga hävitati neid, kes oleksid võinud Stalini võimult kõrvaldada ning ka liiga haritud visati valitsevast parteist välja. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute.Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal saadeti koonduslaagri vüi hukati. Nõukogude Liidus sunniti inimesi alluma võimule, muidu saadeti inimesi GULAG-i asumisele või lasti maha. Saksamaal saadeti vangilaagri. Nõukogude Liidu ning Saksamaa ühidkond olid küllaltki erinevad. Nõukogude Liidus olid naised ja mehed võrdsed, kuid Saksamaal pidi naine olema koduperenaine ja hoolitsema laste ja kodu eest. Saksamaal käsitletakse elanikke rahvusena. Toodi saksa rahvust esile. Kuid Nõukogude Liidus oli tähtis kuuluda töölisklassi
paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide varal kapitalistliku süsteemi pahupoolt."Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu. Postmodernistlik draama:*mitmetähenduslik ja mänguline kujutusviis*vihjelisus ja tsitaadid nii klassikalisest kui ka popkultuuri tekstidest*mäng kultuurielementidega võtab sageli iroonilise või paroodilise värvingu*visuaalsed kujundid,piltide keel*klassikalise
ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril Natsionaalsotsialismi Ohvrite Mälestuspäevana. Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Punaarmee vallutas 1945. aastal Auschwitzi koonduslaagri Poolas. Holokausti mälestuse globaliseerimise algatas 1998. aastal Rootsi tollane peaminister Göran Persson. Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste
Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus
Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle jaoks seda ei olnud.
hoovis. Hukkamine toimus spetsiaalselt ehitatud " Surma seina" ees. Süüdimõistetud pidid ennem hukkamist alasti võtma. Kui naisi viidi hukkamisele, siis nad reeglina hukati ennem mehi. Süüdimõistetud viidi "Surma seina" juurde paari kaupa. SS-laste timukas tappis süüdimõistetud lasuga kuklasse. Hukkamist viidi läbi spetsiaalse väikese kaliibriga relvaga. Pärast hukkamist tõstsid väljavalitud vangid laibad auto kasti ja nad viidi krematooriumisse. Enamus hukatuid ei kantudki koonduslaagri nimekirja, sest nad viidi hukkamisele kohe, kui nad Auschwitzi saabusid. Kuulsaim mahalaskmine toimus 7. oktoobril 1944 aastal, kui SS-lased tapsid 200 juuti, kes õhutasid mässu. Poomine Hukkamisi poomise läbi toimus suhteliselt harva. Poomised toimusid tavaliselt õhtuste loenduste ajal, teiste vangide ees. Kuulsaim poomine toimus 19 juulil 1943. aastal, kui poodi korraga 12 vangi. Viimased poomised toimusid 30. detsembril 1943. aastal ja 6 jaanuaril 1944
aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit.1943. aasta augustis-oktoobris toodi Eestisse sunnitööle umbes 10 tuhat juuti. Saksa väejuhatuse otsuse põhjal asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri
Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi,
Vaid armastus annab hingejõudu. ,,Ainult õnnetu teab, mis on õnn." (http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Comrades_(novel), http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/remarque.htm) 2.1.4. ,,Armasta oma ligimest" Esmakordselt tuleb sõja teemale lisaks ka pagulus. Romaanis kõneleb Remarque uuesti kõikevõitvast armastusest, mis on tugevam kõigist hädadest, isegi surmast. Peategelane Josef Steiner on tulnud Saksamaalt pagulusse, jättes seljataha koonduslaagri ja Gestapo piinakambrite õudused, ja võtab osa ka vastupanuliikumisest. Saades teada, et ta naine on raskelt haige, pöördub ta hulljulgelt tagasi. Steiner hukkub, aga tänu temale õnnestub ühel paaril Ameerikasse põgeneda. See näitab inimese hinge suurust: teades, et ise hukkub, on ta siiski valmis hädasolijaid abistama. (Matvejeva 1971: 432,433) 2.1.5. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Teos näitab, kuidas heategu võib enda vastu pöörduda. Peategelane Saksa Wehrmachti armee
Koos saadetakse nad üle piiri Tshehhoslovakkiasse, Kern suundub Prahasse, Steiner kohe tagasi (enne räägib oma loo, kuidas ta naisest lahutati - mõtlemapanev ja kurb). Prahas saab Kern 14päevase elamisloa. - #Stseen viiuldajaga põgenikeabi komitee eesruumis, endise professoriga tänaval# - .Hotelliuberikus pistab ta öösel kogemata jooksu J , pärast satub valesse tuppa ja kabistab kogemata ühte tüdrukut, kes talle pärast palju tähendama saab. See on Ruth Holland. - #Stseen endise koonduslaagri elaniku Raabega, kes öösiti karjub# - Steiner samal ajal teenib endale kaardimänguga passiraha ja saab Johann Hubertiks, austerlaseks Grazist. Tähistuseks läheb ja peksab läbi politseiniku, kes teda endisel vahistamisel löönud oli. Prahas avastab Kern samal ajal selle, et ta isa seal on, ja hakkab müütama nende enda parfüümi. Saab Ruthiga tuttavaks, käivad koos kinos, elavad koos läbi õnnetuse
algul, okupeerides 14. aprillil Viini. USA seitsmes armee hõivas 21. aprillil Nürnbergi. Nõukogulased olid jõudnud Berliini eeslinnadesse, kusjuures paljud väeosad ilmutasid metsistunud raevu. Kahe võitjapoole väed kohtusid 25. aprillil Elbel lõuna pool Saksamaa pealinna. Berliini vallutamine jäeti Nõukogude vägede hooleks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta 7.-8. mail. 1945. aastal tuli ilmsiks ka natsismi tõeline pale: jaanuaris vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi (O wi cimi) koonduslaagri Poolas, mille gaasikambreis oli hukatud miljoneid juute. Kindral George Pattoni kolmas armee vabastas 11. aprillil Weimarist põhja jääva Buchenwaldi ja liitlasvaed vabastasid 24. aprillil Dachau laagri. Kevadeks 1945 olid hitlerlased hävitanud umbkaudu 14 miljonit "alamast rassist" inimest. Neist 6 miljonit olid juudid, ülejaanute hulgas valdasid slaavlased ja mustlased. Novembris algas sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis. Süüdistused esitati Saksa ohvitseridele, poliitikutele ja
nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09.1944 (Eesti) Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon 27.01.1945 Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS 6.08.1945 Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja saada, aga nad ei teadnud, et see pomm nii võimas oli, Sureb väga palju (Hiroshima oli tööstuslinn, mis asus orus) 2.09.1945 Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas): Pearl Harbori ründamine 7.12.1941 Jaapan-USA
LÄÄNERINNE e. II rinne · D-päev (dessandipäev): 06.06.1940 · Normandia dessant, vägede juhiks D.Eisenhower · 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine · Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides 1945.a. · Jaanuaris Punaarmee uus pealetung vallutades Varssavi · 27.01. vabastasid Punaarmee üksused Auschwitzi koonduslaagri, seda päeva tähistatakse. Holokausti päev · 4.-11.02 Jalta koneverents Osalejad: J.Stalin; W.Churchill ; F.D.Roosevelt Otsused: 1. Lääneriigid tunnustavad NSV Liidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks 3. Lepiti kokku NSV Liidu Jaapani vastasesse sõtta astumine 4. Otsustati asutada ÜRO · Võitlused Saksamaal: Märtsis Punaarmee pealetung, vallutati Ida-Preisimaa, aprillis piirati ümber Berliin
Teiseks maailmasõjaks · Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. · Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. · Holokaust Heinrich Himmler: · Saksamaa poliitik, Ssi juht talle allusid kõik Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud. · Avas esimese koonduslaagri. · Holokausti peamine korraldaja uskus, et rassistlik ideoloogia õigustab miljonite inimeste tapmist. · Tahtis kasutada tõuaretust ka inimeste peal ülimrassiks Saksamaal aaria rass · Oli Operatsioon Himmleri vaimseks juhiks, mis oli esimene sõjaline operatsioon Teises Maailmasõjas · Valmistas SSi sõjaks Juudi-Bolshevike võimude hävitamiseks kogus vabatahtlikke, et kaitsta vana Euroopa traditsioonilisi väärtusi Hermann Göring:
PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid Poolal on suur osa ülemaailmsel turismiturul ning on jälgimas kasvutrendi külastajate arvult. See algas pihta peale liitumist Euroopa Liiduga. Turism Poolas aitab kaasa riigi majandusele ning moodustab suhteliselt suure osa riigi teeninduse turul. Kõige atraktiivsemad turistide sihtkohad on Varssavi, Krakow, Wroclawi, Poznan, Lublin ja Torun, lisaks neile ka ajalooline ala Auschwitzi koonduslaagri lähedal asuv Oswiecim, mis on märkimisväärne koht palverännakuks. See kujutab endast tänapäeval suurt monumenti sõja ajale ja kannatustele Lõuna-Poolas. Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad. Poola peamise turisti eelistused on enamasti linnade vaatamisväärsustega ja linnavälistele monumentidega tutvumine, komandeeringud, maaturism, mägedes seiklemine ning muud. Poola asub populaarsuselt 17. kohal enim külastatavatest riikidest
Speeri siiraimad tunded ja kiindumus ei kuulunud mitte tema enda perekonnale, vaid Hitlerile. Aastakümneid hiljem meenutab te: "Ühe suure ehituse nimel oleksin kui Faust oma hinge ära müünud. Oma Mefisto olin ma juba leidnud." Hitler nimetas oma soositud arhitekti relvastuse ja laskemoona riigiministriks. Füürer ootas energiliselt Speerilt imetegusid. Viimane täitiski Hitleri lootusi armee kiirel relvastamisel, saavutades seda sadade tuhandete sunnitööliste ja koonduslaagri vangide tööjõudu kasutades. Speeri pidev võitlus efektiivsema relvatootmise nimel pikendas sõda kindlasti kuude kui mitte terve aasta võrra. Samas ei pidanud Speer ennast rezhiimi veendunud käsilaseks. Ta nimetas end kunstnikuks, kes ükskõik millist eesmärki teenib. Sõjavastased nägid Speeris tehnokraati, mis omakorda süvendas temas võimuomamise ülendavat tunnet. Talle imponeeris teadmine, et tema käsutuses on piiramatus koguses ressursse ja inimtööjõudu
Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi
suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel sajandil on 75% liikides, mille on arendanud farmerid 1000 aastaga, minema pühitud. Kuni silmapiirini- väetise all, plastik peal. Almeria kasvuhooned Hispaanias on Euroopa juurviljaaedadeks. Ühtlases mõõdus juurviljadelinn, mis ootab iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse. Mida enam riik areneb, seda rohkem liha tarbitakse. Kuidas saab suurenevat üleilmset nõudlust täita, ilma koonduslaagri kombel kariloomi kasvatamata? Kariloomadest, kes ei näe kunagi heinamaad, toodetakse liha kiiremini, kui see toimuks vabas looduses. Neil tohututel söötmisplatsidel, kus kasvavad miljonid kariloomad, ei kasva ühtegi rohuliblet. Kaubikurivi toob igast riigi nurgast tuhandeid tonne vilja, sojaumbe ja proteiinirikkaid graanuleid, milledest saab lõpuks liha. Selle tulemusena kulub 100l vett,et toota 1 kg kartuleid. 4000l vett,et saata 1 kg riisi ja 13 000 l vett, et saada 1kg loomaliha
Remarque ei ürita oma teostega inimesi kasvatada, vaid ta näitab lugejale oma veendumust, et surma vastu ning inimlikkuse hüvanguks tuleb olla valmis rasketeks otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde. Elu postulaadiks on endaks olemine
ettevõttes nagu U/Ü ja A.I.K. Klooga Puidutööstus. Raskete töötingimuste tõttu suri kuus 10 protsenti Klooga vangidest. Läheneva rinde eest taandumisel mõrvati 19. septembril 1944 laagris 2000 vangi. Väidetavalt ütles SS-juht, et Klooga vahialuseid ei hakata enam evakueerima, vaid lastakse maha. (Bruchfeld ja Levine 2003:91) 4.3 Klooga surmalaager Klooga koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager. Põhjuseks, miks laager Kloogale rajati, oli tühjaks jäänud Nõukogude sõjaväebaas, mille hooneid sai ära kasutada. Laagris oli umbes 3000 juudi meest ja naist Leedu kindralkomissariaadist, Vilniuse ja Kaunase getost, Läti kindralkomissariaadist Salaspilsi koonduslaagrist ning ka mõnisada nõukogude sõjavangi. Mees- ja naisvangide osakonnad olid teineteisest umbes 600 meetri kaugusel. Laagrit valvasid
Seejärel, töötades ka Nasseri reziimi heaks Egiptuses ja Peroni heaks Argentinas, olevat ta osalenud endiste SS-liikmete organisatsiooni ODESSA 4 Ilmselt see mees oli Magda Goebbelsil aidanud tolle lapsi tappa, valmistades ette unerohu ja mürgi. 2 töös, aidates mitmel tagaotsitaval natsil end varjata. Teiste seas olevat ODESSA abi kasutanud ka Mengele, Eichmann, Mauthauseni koonduslaagri arst Aribert Heim ja SSi ohvitser ning väidetav massimõrvar Erich Priebke. Samuti sai sealt tõenäoliselt abi Ante Paveli, horvaatia natsijuht. Ka on ODESSAt kahtlustatud kuulsa saksa-tsiili pedofiili Paul Schäferi5 aitamises. Kuigi natsipartei keelustati, nagu ka kogu sümboolika (isegi swastika on tänini põlu all), on need ideed ja sümbolid tänaseni väga populaarsed nii tõsiste jäljendajate (igat liiki neonatsid) kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas
Lk 385-387 On thelepanuvrne,isegi erakordne,et kaks romaani kige getamat vastupanu- meest,Jri Margat ja Peeter Kango,on mlemad kunstnikud.Margati suvemajas asub prandaalune trkikoda ja ta ise saab hakkama rmist julgust-ja viha-nudva teoga:ta laseb maha diktatuuri politseilema kapten Pessi.Hiljem langeb Margat Kopli sadamatehastes streikijate ja politsei vahel puhkenud lahingus.Ta sbra Kongo isik jb raamatus mneti mstiliseks.Kongo jutlustab koonduslaagri barakinaril lamades Karile kuus htut jrjest oma poliitfilosoofiat nagu vabaduse evangeeliumi.Romaani lpp pakatab energiast.On 1941.aasta kevad.Kari,kes ritas mitte sekkuda,on ikkagi vastupanuliikumise abistajana vangistatud.Koonduslaagris kohtab ta Kongot,kes htuti peab Karile tuliseid jutlusi vabadusest ja vastutusest,vastupanu ja otsese aktsiooni vajalikkusest.Ilmar Talve lheb mda sama mereteed Soome kaks ja pool aastat hiljem.Aasta prast tuleb ta koos teiste soomepoistega tagasi,isamaa
diktatuur, rohkem demokraatlikumaks läks. ETA oli tema ajal terroriorganisatsioon mille ülesandeks oli pommitada poliitikuid -Hitler (õllekeldriputs, holokaust) Hitler sai võimule peale Hindenburgi surma kui ta võttis tema kohustused üle ja ta tegi head nägu ja meelitas. Ta oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja. Tsensuur. Ei toimunud kollektiviseerimist. Eemaldati tööturult kõik noored- osa võeti sõjaväkke, suunati tasuta tööle. Töötuid nimetati muidusööjateks ja koonduslaagri kanditaatideks . Õllekeldriputs on ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923.a. Ansluss Hitleri välispoliitiline kava 1937.a, sisaldas austria annekteerimist. Juudivastased seadused- juutide ja sakslaste vaheliste abielude tühistamine, kodanikuõigused 0, töökohtadelt vallandatakse, asjad konfiskeeriti. Kristallöö-1938.a juutide laastamine, kodud süüdati, peksmine, juutide kokkukorjamine (laagritesse). Taaveti täht-juudi sümbol, sunniti kandma. Judenfrei-
Teise maailmasõja ajal toetas Baltimaade elanikkond natslikku okupatsioonivõimu, paljud sõdisid Nõukogude Liidu vastu ja osalesid karistusoperatsioonides venelaste, juutide ning teiste rahvuste vastu. Eesti karistussalklased tegutsesid Poolas, Jugoslaavias, Itaalias, Valgevenes, Ukrainas, Leedus, Leningradi, Pihkva jt oblastites. Holokaustis olid peamised tegijad koha- likud fašistid, kes olid julmemad kui sakslased. Eesti natsid asutasid Eestis üle 140 koonduslaagri, kus tapeti paljudest Euroopa riikidest toodud vange. Metsa- vennad on bandiidid ja küüditamised olid õigustatud. Rõžkov õigustab massi- repressioone, kuna need olevat olnud seaduslikud ja “suunatud NSV Liidu tervik- likkuse ning nõukogude ühiskondliku korra säilitamisele”. Teheranis, Jaltas ja Potsdamis pandi riigipiirid õiglaselt paika ning Helsingis (1975) kinnitati nende puutumatust, neid poleks tohtinud hiljem puutuda. Sõjajärgsel ajal polnud Balti-
Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde võiksid käia ka representatsioonid või Henrikust alguse saanud ilukirjandus, kus väideldakse autoriga. Kroonika kui traumakirjandus: analüüsitakse traagilisi üleelamisi nii indiviidi kui ka rahvagrupi tasandil, nt koonduslaagri kogemus. Ka Eesti rahva ajalugu on võimalik kirjeldada traumaatilise 2 kogemusena. Nii saab ka kroonikat käsitleda kui traumateksti – kirjeldatakse koloniaalsest vaatepunktist ühele rahvale põhjustatud kannatust. See on jätnud alaväärsuskompleksi meie rahvuslikku enesemääratlusse. Lähenemisvõimalused „Liivimaa kroonikale”: Henriku sõna, negatiivne hoiak;
annaabi.ee 
