Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile. Osatäitjatest jättis mulle kõige sügavama mulje Angeelika Mikk, kelle helisev koloratuur tuli eriti kaunilt esile kuulsas Adele naeruaarias. Ka Mati Kõrts, tenor Alfredi osas, paistis silma mitme tuntud ooperikatkega. Operetile omaselt oli ,,Nahkhiires palju humoorikaid situatsioone ja sõnamänge. Andekamad koomiliste rollide osatäitjad olid Jaan Willem Sibul teatridirektorina, Tõnu Kattai advokaadina, Aivar Tommingas vangivalvurina ja Tiit Lilleorg Lakeina. Kuigi opereti zanr on mõeldud kergeks meelelahutuseks, võib sellest tänu heale lavastusele ning kaunile muusikale saada nauditav elamus.
mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, mida on raske päevi, vahel ka nädalaid mõtetest eemale saada. Need tunded elavad minus tugevamini just oma siiruse tõttu. Raamat on lugeja vastu aus nii tragöödiaga rikastatud komöödia loos kui ka koomiliste sugemetega dramaatilises jutus. Raamatud tekitavad peale kustumatu elamuse minus ka teistlaadi mõtteid. Seal kajastatud sõnadel on võime muuta mind ja minu mõtteviisi. Mõni sündmus või haigus võib mind tavaolukorras külmaks ning ükskõikseks jätta, kuid raamatust seda lugedes poeb see mulle vägagi hinge ning pakub mõtteainet pikemaks ajaks. On raske öelda lahti millestki, mis on end sõnade abil nii sügavalt sinusse juurinud, et ka tugevaim mürk seda maha ei murra
vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus.
(väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile) · Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks. · Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga. · Kõigist kunstiliikudest oli teater rahvale kõige lähemal!
Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise. Nagu ooperiski osalevad operetis peale solistide ka koor ning orkester. Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid Orkestrimuusika toetab tegevuse arengut ja on lihtsakoeline Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud Vokaalpartiid olid lihtsad, esitajateks professionaalsed lauljad. OPERETI AJALUGU
erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas sisemises liikumises, ent kõlatervik jätab endiselt staatilise illusiooni. „ Atmospheres“ oli ka esimene Ligeti teos, mis plaadistati. Vokaalkammermuusikas, kus mikropolüfooniat rakendada ei saa, töötas Ligeti välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete, kohati taotuslikult koomiliste kujundite kasutamine ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole
harilikult suure tahtejõuga, sügavate tunnete ja kindlate karakteritega inimesed. Need omadused juba eeldavad pinge tekkimist. Tugeva iseloomuga inimese hukkumine ülejõukäivas võitluses, süvendab vaatajasse sügavat austust, imetlust ja kaastunnet. Tragöödia tegevuse haripunkti kangelase kokkuvarisemist või hukkumist nimetatakse katastroofiks. Komöödia Komöödia on pilke-, naljamäng. Lõvusalt laheneva konfliktiga näidend. Kömöödia naervuvääristab koomiliste väljendusvormide, nt. Huumori ja satiiri vahendusel inimlike nõrkusi, pahesid, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Ainekäsitluse järgi eristatakse põhiliselt karakter-, situatsiooni-, ja olustikukomöödiat, zanriliselt vormilt eelkõige farssi, vodvelli ja tragikomöödiat. Tragöödia tegelased paljastavad oma väiklust või isiklike nõrkusi. Kui tragöödia intriigi arenemisega tuleb üha rohkem nähtavale kangelase hingeline suurus ja
Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega
vanatädi distantsilt jutustatud, tihti süngete detailidega ülekullatuid ning peategelastele arusaamatute seostega mälestuskilde. Püüdes ületada oma hirme ja eelarvamusi, astuvad nad oma kohustustele vastu, püüdes anda ikka ja jälle oma parima, olgu selleks kasvõi pühapäev. Olenemata tulemusest, on nad kõik omamoodi püüdlikud ja siirad inimesed, kaasaarvatud üheksakümneaastane vanatädi. Kogu loo kestel püsib pinge, mis väljendub koomiliste ahelsündmuste paratamatuses ja mida Jaan ja Margit ei suuda kõigest hoolimata peatada. Tekib omamoodi keeris tänapäeva ja mineviku vahel, sulades arusaamatuks segaduseks, millele järgneb paljutähenduslik veevärgist paiskuv tsunami. Lugu esitatakse ilmselgelt kronoloogilises järjekorras, nagu seda nägid Jaan ja Margit. Hommiku kurjakuulutavad sündmused on alles algus. Sündmuste kujundamise juhtrolli võtab aga peagi üle kardetud vanatädi,
.............................................. 7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.............................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro – 13. november 1868 Passy de Paris) oli itaalia helilooja, bel canto stiili suurimaid esindajaid. Gioachino Rossinit teatakse eelkõige suurepäraste koomiliste ooperite autorina. Tema teosed on tulvil sädelevaid meloodiaid, vokaalset meisterlikkust nõudvaid koloratuure ja peensusteni lihvitud orkestrisoolosid. Käesolevas töös antakse ülevaade Rossini eluloost ning loomingust. Allikatena on kasutatud internetis leiduvaid materjale. 3 1. GIOACCHINO ROSSINI ELULUGU JA LOOMING Gioachino Antonio Rossini sündis Pesaro linnas muusikute perekonnas
aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades inglisekeelsete koomiliste ooperitega nagu ,,Gilbert ja Sullivan" ja Edwardiani komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi. Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel. Aga arvab, et mitte iga selline pöördumine ei vii kontaktini. Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav
,,Pesunööritants", ,,Külma kõhuga" ) ning laste endi portreesid. ,,Väikeses ranitsas" on kirjanik hästi tabanud väikese koolilapse muutumist esimese kooliaasta jooksul. Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007),
erinevalt ooperist (esitab balletigrupp), tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid, mis seovad etenduse teemat ja annavad ülevaate sisust. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaatiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem ja kergemini mõistetav. Opereti peaosatäitjateks on tavaliselt kaks armastajapaari sopran (primadonna-peamine naislaulja) ja tenor või bariton, kellele vastandub teine koomiliste osatäitjate paar. Lisa ajalooline ülevaade Opereti lavamuusika zanr kujunes välja 19. sajandi keskpaiku Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks opereti linnaks oli Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased pigem õrna fantaasiamaailma, kus mahlaka kankaani (kabaree tants) asemel kõlas lüüriline valss
mänginud Lembit Ulfsaki tõttu populaarset filmi "Till Ulenspiegel": Bruegheli lumisel maastikul sumpavad kütid, üksteist talutavad pimedad ning kõrtsilaua taga pummeldavad talupojad lõid ajastu tausta. Pole ka imestada, sest hüüdnimede "talupoeg-Brueghel" ja "kojanarr-Brueghel" järgi tunti teda veel kaua pärast surma. Tema kaasaegsed imetlesid kunstniku loodustruudust: tollal tuntud teoreetik Karel van Mnader kiitis Brueghelit talupoegade karakterit esiletoovate koomiliste figuuride eest. Samas on teada, et Pieter Brueghel kuulus Antverpeni intellektuaalide seltskonda, töötas sofistikeeritud erakollektsionääride tellimusel, oli Philipp II ametlik geograaf, enamiku tema maale ostis pärast kunstniku surma Rudolf II, ning tema ajastuautentsed talupojad kandsid sada aastat varem moes olnud rõivaid. Brueghel pidas oma talupoegi maailma kõige maalilisemaks rahvaks. "
eraldi soolonumbrid ja ansamblid), mille alustajaks oli Wagner. Samuti kasutas Puccini tihti Wagneri juhtmotiivi ideed. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse (orkester on eelkäige häälte saatja, mitte niivõrd tegelaste hingeelu kandja) ja meloodia lihtsuse. "Boheem" toob ooperikunsti uue lähenemise sisulise poole pealt: Puccini ei kartnud lavale tuua tavaelu lihtsaid probleeme. Muusikalise poole pealt on oluline ka orkestrivärvide värskus, koomiliste ja traagiliste elementide koos kasutamine. OOPERID · "Vilid" ("Le Villi"; esietendus Milanos 1884) · "Edgar" (Milano, 1889) · "Manon Lescaut" (Torino, 1893) · "Boheem" ("La bohème"; Torino, 1896) · "Tosca" (Rooma, 1900) · "Madame Butterfly" ("Madama Butterfly"; Milano, 1904) · "Tütarlaps kuldsest läänest" ("La fanciulla del West"; New York, 1910) · "Pääsuke" ("La rondine"; Monte Carlo, 1917)
Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud kaasaegne lavakujundus ja kostüümid ning kokkuvõttes ei arvestanud teater Verdi tahtmistega solistide valimisel. 6. märtsil 1853. toimuski Veneetsias Verdi suurõhtu. Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi ...
" · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus, Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad ka kloun, saatan, patuoinas, lihtsameelne, veidrik jne. jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane. · Situatsioonikoomika - naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus,
huumorit. Algselt teemadering lõbustuskvartalite keskne, mingi aja pärast hakati pilama kõikvõimalikke ühiskonna valupunkte. Nii shareboni kui kibyshi autorid olid ühiskonnakriitilised ja näitasid eriti teravalt olukorda lõbustusasutustes. Nende lugude teemade hulgas olid litsenseeritud lõbustuskvartalid ja muud tolleagse ühiskonna nähtused.Sõltumata ainest olid need lood tavaliselt pikantsed ja provokatiivsed. Varasemad kokkeibon`id (tegemist koomiksiga või siis koomiliste raamatutega ) (18saj teine pool) heitsid nalja tollastele moraalinormidele. Hilisem kokkeibon`ide ajastu (19saj algus) algas Tuntumad esiandajad: Jippensha Ikku( kirjutas Hizakurige -Shank's Mare, tegemist kommilise novelliga) Shiteki Sanba`ga kuni Meiji ajani välja. Varasemad kokkeibon`id olid didaktilisel eesmärgil kirja pandud, kus läbi huumori anti edasi sots, religioosset ja poliitilist kriitikat. Hilisematel autoritel ei olnud moraalitsevaid eesmärke. Nad olid pigem kaastundlikud
· Humoristlike ja satiiriliste novellide tegelased sarnanevad nukkudega, mis tähendab et nad käituvad alati ja kõiges oma sotsiaalse keskkonna kirjutatud ja kirjutamata seaduste järgi. · Inimeste võõrdumist loomade maailmast rõhutab ta tegelastele loomanimedele sarnaste perekonnanimede panemisega. · Tsehhovi olustikusatiir taandus 1883.aastast alates sotsiaalse ees. · Novell ,,Unter Prisibejev" (1885) on üks tema koomiliste novellide hilisemaid näiteid. See keelati algul ära, sest selles kirjutati politseilise järelevalve tugevdamisest juhtuvaid liialdusi. · 1884. Aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Kuid arstiamet segas tema kirjanikutööd. · Ainuüksi 1885. Aasta jooks kirjutas Tsehhov 113 teost. · Tsehhovi kirjanduslik kuulsus kasvas kiirest ning ainuüksi kogumik ,,Kirjud jutud" (1886) põhjustas arvukat vastukaja
saj. ,,Professionaalne teater" (määratleb näitlejate mängu omapära). Sõltus rohkem näitlejast, kui näitekirjanikust. Näidendid olid suurel määral improvisatsioonilised, kindla tegelaste skeemiga. Tegelaskujud:näit. Noored armastajad, eakad isad, pedantsed kohtinikud. Sageli ema kui lapsevanem puudus. Põhiraskust kandsid traditsioonilised tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid. Etendustest suurema osa moodustasid koomiliste teenrite tembutused. Näitlejad pidid olema äärmiselt võimekad: neil tuli tantsida, laulda, teha akrobaatikat, esitada pantomiimi.Kõigiks näitlejaiks olid mehed. Trupp koostati alati kindlat rolli mängivaist näitlejaist, see oli eluaegne maskeering, elati rollis. Trupp võis koosneda 5-25 mehest. Mõjutasid suuresti Euroopa teatrit. Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli
orkestraalsete klastrite kasutamine. Arendas välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid. Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on "Atmosphres". Vokaalmuusikas, kus mikropolüfooniat kasutada ei saa, töötas ta välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete koomiliste kujundite kasutamine ja ooperit meenutav väljenduslaad. Näiteks teos "Aventures". 1960ndatel pöördub lihtsa tonaalse harmoonia poole. Näiteks "Lux aeterna". Toob sisse ka kõrvalastmeid. Kõik stiilivõtted lasi Ligeti käiku ooperis "Le grand macarbe" (Suur vikatimees), tüüpiline postmodernistlik ilming. Kirjutas ka klaverietüüde, mis olid tehniliselt väga keerukad ja isegi komplitseeritumad kui Liszti etüüdid. Luigi Nono Hariduselt jurist. Nono oli anti fasistlik helilooja
Ta ei moonuta tõelisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on võimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku jõudu lihtsast põhimõttest: pühenduda jäägitult oma elulistele ettevõtmistele. 5. Küpsele isikule on omased sügav enesetunnetus ja arenenud huumorimeel. Tal on hea ülevaade nii oma tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Tal ei kao elu koomiliste ja jaburate olukordade märkamisel naljataju. Ta on võimeline välja naerma ka seda, mida paljud hindavad kõige kõrgemalt - oma ego. 6. Küpsel inimesel on terviklik elufilosoofia. Ta teeb vahet olulise ja vähem tähtsa vahel ning mõistab asju ja nähtusi süsteemselt, suhtetoimes üksteisega. Tema elus orienteerumise teljeks on kindlad, tema jaoks kõrgelt hinnatud väärtused. Kuus põhiväärtust 1. Teoreetilised väärtused põhinevad tõe hindamisel ja avastamisel
õppeharjutusülesannetest, hiljem lisas ta filosoofilise sisu sündisid ungari valgustusaja parimad klassitsistlikud luuletused Õhtu looduse kirjeldus ja inimeste egoistliku omamisinstinkti üle arutlemine Konstantinoopol sentimentalsetes luuletustes kirjutas maailmast ja ühiskonnast välja tõrjutud või sealt vabatahtlikult lahkunud inimese saatusest, üksindusest taustaks on tihti looduse kirjeldamine *on koomiliste eeposte esimene esindaja ungari kirjanduses enne Sándor Petfit ja János Aranyit. esimene koomiline eepos oli Konnade ja hiirte võitlus . daamide triumf vastlapäeval *mõju : tema kaasaegsed ei hinnanud veel tema luulet kõrgelt, hiljem ka romantismi esindaja Ferenc Kölcsey võõrastas Csokonai luuletusi; Petfi ja tema kaasaegsed hakkasid ta andekust ära tundma; XX sajandi alguses Endre Ady ja ajakirja Nyugat teised luuletajad
vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos * Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine * Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg * Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn * Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel * Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel
mantlikomöödia. 102. Millised kreeka ja Rooma (kirjandus)zanrid voolasid kokku Rooma komöödia peazanri comoedia/fabula palliata'sse? Mida mantlikomöödia ühelt või teiselt zanrilt üle võttis? [LISALEHT] Festsenniinid Itaalias levinud rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades ja muudel pidustustel. Sellest võeti komöödiasse üle vaidlusstseenid (mitte stiliseeritud, vaid rohkete kommunikatsiooniprobleemidega kui koomiliste vahenditega, nt valesti kuulmine) Atellaan samuti Itaalia aladelt. Rahvalik jant negatiivsete tüüptegelaskujudega. Miim Sitsiilias tekkinud lühike stseen igapäevaelust (pooleldi improviseeritud dialoog või monoloog), sisult ja stiililt naturalistlik. Esitati kodus, tänaval või mujal (polnud suurejooneline teatrisündmus). Kreeka uus komöödia (Menandros), aga ka uuem ja hellenistlik tragöödia (Euripides)
1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913. a "Kapsapea", õnnestunuim näidend. Kuigi mõlemad komöödiad on mängukavas tänapäevani, on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist kisklemist pilkav komöödia "Kikerpilli linnapead" (1926); väikekodanlikku lömitamist välismaise rikkuse ees naeruvääristas "Ameerika Kristus" (1926); komöödias "Sinimandria" (1927) lastakse
Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel
,,jumala tapmise" pärast koolist välja on heitnud, veel tänavalegi järele jookseb, et viierublast selle tasku toppida, sest et ,,inemisel peab ometi viiski rubla raha olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna", siis saab ta sellisena juba meeldivaks. Vähemalt ikkagi mõnesuguseid südamlikke tundeid kerkib sellest ähmasest virvarrist esile, seal, kus seda kõige vähem võis oodata. Ka Maurus pole ju isand oma hulga koomiliste ninade üle, vaid peab neid kandma, olles ise hulga parem kui ta ninad. Seda kinnitab ta muide ka ise sealsamas, öeldes: ,,Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja; aga nüüd on härra Maurus juba vana." Ütleb ja läheb vanainimese tippival sammul tagasi majja. - Ka siin, nagu Pearu puhul, mängib Mauruse kõneviis, siin selle hüppeline loogika,
Näitlejad läksid haruharva ühest ampluaast teise. Põhiliselt vanuse pärast liiguti maskist maski noorest armastajast vanuri maski. Näidendite põhitüüpe ei olnud palju: 2 vanameest (pantalone ja doktor), 2 noort koomilist teenrit ehk zannit, kapten, kindlasti noored armastajad (amorosi), teenijanna. Varasemate stsenaariumite puhul neist piisas, hiljem see muutus natuke. Naljakad ja tõsised rollid. Noored armastajad alati tõsises rollis, teised koomilises rollis. Koomiliste tegelaste hulgas olulisel kohal maskigrupp: pantalone, doktor ja zannid. Kõik maskid rääkisid eri dialekti. Igas maakonnas oli oma dialekt. Pantalone: nime pärimise kohta ei osata midagi arvata. Signor Magnifico. Tavaliselt ihnuskaupmees, alati torisev ja kergesti armuv. Mõnikord oli ta ka nõuandja rollis, kui stsenaariumis kuningad, siis oli ta ministrirollis. Oli soliidne ja tähtis, tema teod ei vastanud sellele. Tihti käitus mõtlematult nagu poisike, eriti armuasjades
26 Verdil opera buffa tardunud vorme tundmatuseni muuta. Ta lõhkus koomilise ja lüürilis psühholoogilise ooperi vahelised piirid ning korvas harjumuslikud maskid eluliste karakterite ja kirgedega. Võluvalt värskes, elegantses ja rütmilt tujukas muusikas peegeldub iga pisemgi hingeseisund või mõttemuutus otsekui suurendusläätse all. Köidavad koomiliste stseenide ja lüüriliste episoodide kaleidoskoop ning värvikad üleminekud ühelt sündmuselt teisele. Ooperi harmoonia on julge ja koloriitne, orkestripartii särav ja väljenduslik, meenutades oma kerguse ja vaimuteravusega Mozartit ja Rossinit. "Falstaffi" meloodiline leidlikkus on ammendamatu. Välkkiirelt vahelduvatel muusikalistel kujunditel puudub lõpetatus, nad libisevad üksteisest kiirelt mööda ning asenduvad uute, mitte vähem eredate iseloomustustega.
Suitsu ja Raudsepa vahel tekib tüli. · 932 Demobiliseeritud perekonnaisa (ekspressionistlik draama) · 1926 Ameerika Kristus (ajakriitiline) · 1927 Sinimandria (üleminek kõrgperioodi komöödia, kuid algupärane ja kummaline joodikust kingsepp rändab pärast oma surma enda loodud poeemi maailmas. Eristub stiililiselt ja keeleliselt. ) · 1928 Mikumärdi (klassikaline Eesti draamakirjanduse teatav pöördehetk. Edu tagab klassikaliste koomiliste võtete hea tajumine; rohkem roppust ja seksi kui varemas Eesti kirjanduses tuleb rõhutada rahvuslikku erootikat; seda oli lihtne lavastad tegevuspaigaks üks nädal taluõues; ) · 1932 Vedelvorst (dramaatiliselt keerulisem juhtum, selle pärast, et algsituatsioon on, et perepoeg Gustav on totaalselt laisk ja ei taha midagi teha, aga draamas peaks olema millegi tegemine tegevuse aluseks. Üritatakse Gustavi laiskust murda ja hiljem tuleb
jõukal järjel, isa oli mõisa rentnik, õppis sammuti Miitavi gümnaasiumis ja kuigi Barons oli Valdemarsis 10 aastat noorem , langesid nende õpingud samma aega. Barons sai oma rahva äratuse Valdemarsilt, ka tema tuli Tartusse ja astus ülikooli, aga tal jäi lõpetamata jättis pooleli ja läks Peterburi sõpradele järele.1862 aastat Peterburi Awisese naljalisa toimetaja, selle kaudu väljendasid noorlätlased oma vaateid, koomiliste dialoogide kaudu. Juris Alunans läks tagasi kodumaale , siis võttis Barons toimetaja koha üle, samuti ka mitte kauaks 1865 pandi ajaleht kinni. Barons suundus koos Valdemarsiga Moskvasse, töötas 30 a vene aadlikondades koduõpetajana. 1890 ja uue sajandi algusel, pärast Valdemarsi surma , pöördus tagasi lätti ja hakkas koguma läti rahvalaule (daina), algselt tähistas leedu rahvalaule, aga baronsi kogumisega nihkus see. Baronsi töö tulemuseks oli siis
annaabi.ee 
