3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 5) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. (entroopia) Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 1)Le Chatelier'i printsiip: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole
k1 AB Esimest järku reaktsioon Kiiruse avaldis vastavalt massitoimeseadusele: · ei nõua kokkupõrget V = d[B]/dt = k1[A] · on molekuli sisemine omadus k1 kiiruskonstant: · mida suurem, seda kiirem reaktsioon · sõltub - temperatuurist ja teistest keskonnatingimustest · ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonidest · ühik sõltub kiiruskonstandi järgust esimest järku aja pöördväärtus (s-1) teist järku aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus (s -1M-1) Produkti moodustumine esimest järku pöördumatus reaktsioonis k1 AB Otsime lähteaine või produkti kontsentratsiooni sõltuvust ajast, [A] versus t V = d[B]/dt = - d[A]/dt d[A]/[A] = - k1 dt ja ln[A] = - k1 t + ln([A]/[A]0)= - k1 t
Keemilise reaktsiooni tagajärjel ei muutu aine (koosneb aatomitest) järjekorranumber. 14.Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 24.Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk. Keemia põhiseadus, mis määrab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsentratsioonide (üldujuhul aktiivsuste) vahekorra keemilise tasakaalu korral; selle alusel arvutatakse reaktsiooni teoreetilist saagist. Massitoimeseadus: Kc= k1 [C]c[D]d k2[A]a[B]b Kc tasakaalukonstant k1 ja k2 temeperatuurist olenevad, kuid kontsentratsioonist sõltumatud kiiruskonstandid A ja B lähteainete ning C ja D reaktsioonisaaduste kontsentratsioonid
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järku, koostada graafikuid Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: v1= x CAp x CBq k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4)
tuumarelvas. Enamus radioaktiivsest tolmust langes Valgevenesse, Ukrainasse ja Venemaale. Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel. Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda aastakümneteks ja sisenevad läbi taimede uuesti toiduahelasse. Pärast plahvatust oli märke kõrgenenud radioaktiivsetest kontsentratsioonidest leitud peaagu kõikides riikides põhjapoolkeral. Levik oli ebaühtlane sõltudes tuulest ja vihmast. Skandinaavia sai tugevasti mõjutatud ning mõned Briti farmid on endiselt radiatsioonijärelvalve all. Tervisemõjud Kui palju inimesi kes on surnud või surevad edaspidi selle õnnetuse järelmõjudesse on ägeda vaidluse all. 9000 surma on eeldanud ÜRO juhitud Chernobyl Foorum. Paljud inimeste probleemid on
Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga. Galvaanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks ja tagapool asub katoodiks. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Kui pole tegu standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Keemilised vooluallikad praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustavad : Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi/ruumala suhe ) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) ja hea säilivus. Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis.
muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle Diferentsiaal-võrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0 standardne rõhk, kui P0 = 1, siis Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi ning oma osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste lähtub aine aktiivsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1) Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar
(alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste arvuks). Reaktsiooni järke on põhimõtteliselt kolm (ka rohkem, aga see on ebatõenäoline et neli molekuli järsku omavahel reageerivad, ehk mängu tuleb reaktsiooni molekulaarsus kui palju molekule omavahel "suhtlevad", kui kaks, siis tegu on monomolekulaarse
j.t.) Teooria: Potentsiomeetrilise tiitrimise aluseks on indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus tiitrimise ekvivalentpunktis. Mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muut võrdluselektroodi suhtes, tiitrides nõrga hapet tugeva alusega. Indikaatorelektroodi (klaaselektrood) näit sõltub teatud (vesinik) ioonide kontsentratsioonidest lahuses, võrdluselektroodi (kalomelktrood) näit aga ei sõltu. Asetades klasselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonivahetusprotsess klaasmuna sisemise ja väliskahuste vahel. Kuna võrdluselektroodiga seotud potentsiaalid on konstantsed võib klaaselektroodi potentsiaali mõjutava tegurina arvestada uuritavas lahuses esinevate H+ ja Me+- ioonide aktiivsusi. See meetod on kasutatav tumedate ja mitteläbipaistvate lahusete uurimiseks, kus
või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Seda on soovitav teha tabeli 2 kujul. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Andmed. Uuritav lahus: 5) 5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: - 5 ml 3n HCl lahuse mass: 4,664 g HCl-ga sisseviidud vee hulk: 4,104g Summarne vee hulk lähte lahuses: 4,104g, 0,228 mooli Etanooli lähtelahuses: - Etüületanaati lähtelahuses: 3,51g, 0,040 mooli Etaanhapet lähtelahuses: 1,001g, 0,017 mooli Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5010 n NaOH kogus 87,9 ml 5 ml 3n HCl tiitrimiseks kulunud 0,5010n NaOH kogus 30,7 ml
kulunud NaOH-kogus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad mõõtmised komponentide aktiivsustegurite kohta, saab termodünaamilise tasakaalukonstandi leida seose järgi: K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5320 0,0280 = 0,015mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses
Fosfaatse fosfori suurenenud sisalduse peamisteks põhjusteks jõgede vees on asulate olmevete jõgedesse juhtimine ja põldude rikkalik väetamine fosforväetisega. Linnade ja alevite kanalisatsioonivete sissevoolukohtadest alamal suureneb PO-4-P kontsentratsioon jõgede vees järsult. Peaaegu alati on tingitud fosfaatse fosfori ülikõrged kontsentratsioonid Eesti jõgedes suuremate asulate keemiliselt puhastamata reovete sissejuhtimisest. Samuti tuleb nentida, et erinevalt ülikõrgetest kontsentratsioonidest on PO-4-P väga kõrge sisaldus jõgede vees suvel seotud sagedamini, kas väetatud põldudelt lähtuva hajureostuse või valgala muldade kõrge foonilise fosforisisaldusega, kui tugevate punktreostusallikatega. Väga kõrge sisaldusega vooluveed formeeruvad erakordselt suures piirkonnas Soome lahe vesikonna põhjaosas, mis ulatub Paldiskist Kundani, samuti ulatuslikel aladel Kasari jõgikonnas, Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Valga nõos ja Hargla nõo lõunaosas ning Lõuna-Hiiumaal
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Reaktsiooni temperatuuri tõstmine 10 ºC võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
Reaktsiooni tõeline kiirus. On kontsentratsiooni muutust väljendava kõvera tõus antud ajahetkel. Matemaatiliselt vastava funktsiooni tuletis. Reaktsiooni kiirus enamasti väheneb aja jooksul. R tarbimise kiirus = - d[R]/dt P tekkimise kiirus = d[P]/dt Reaktsiooni algkiirus ja kiiruskonstant. Algkiirus on reaktsiooni kiirus alghetkel, kui süsteemis veel ei ole reaktsiooni produkte. K on reaktsiooni kiiruskonstant. See ei sõltu ainete kontsentratsioonidest ega muutu ajas. Kiirusevõrrand. N2O5 lagunemise kiirus = k*N2O5 kontsentratsioon. Võrrandid, mis väljendavad reaktsiooni tõelise kiiruse sõltuvust ainete kontsentratsioonidest. Reaktsiooni järk. Kiirus = konstant * kontsentratsioona; kus astendaja a on reaktsiooni järk Kõige sagedamini on reaktsioonid: (all). Kui kiirus sõltub mitme reagendi kontsentratsioonist, nagu kiirus = k[A]a[B]b... siis reaktsiooni summaarne järk on astendajate summa a+b+...
tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed Uuritud segu: 5 ml 3 M HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml vett Tühja kaaluklaasi mass: 45,174g 5 mL 3M soolhappelahuse mass 5,224g Reaktsioonisegusse lisatud 3 ml etüületanaati mass3,686 g Reaktsioonisegusse lisatud2ml vett mass1,945g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5180 Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb I32,5 mL kolb II: 30,5 mL keskmine: 31,5mL
See kehtib näiteks heterogeense katalüüsi korral. Aine peenestamine harilikult suurendab reaktsiooni kiirust, sest sellega tema pind suureneb. Ainete segamine enne reaktsiooni suurendab reaktsiooni kiirust. Veel rohkem suurendab kiirust ainete pidev segamine reaktsiooni ajal. See näitab difusioonilimiteeritud reaktsiooni. Reaktsiooni käigus reaktsiooni kiirus reeglina muutub. Enamiku reaktsioonide kiirus sõltub reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Sedamööda, kuidas lähteained ammenduvad, reaktsioon aeglustub. Mõni reaktsioon võib kiiremini toimuda valguse käes. Valgus ehk elektromagnetkiirgus on üks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine võib teatud tüüpi reaktsiooni kiirendada või isegi selle iseeneslikuks teha. Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere
tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Lahuste 6 ja 7 korral lisatakse lähtelahusele etaanhapet ning seda kogust peab kasutama kõigi teiste ainete hulga määramiseks tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH c M , NaOH ) n c M , NaOH NaOH n NaOH c M , NaOH Vlahus 0,5020 0,0314 0,0158mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses
nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. · Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk. · Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis. 0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei soltu reagentide kontsentratsioonidest. 1.-st järku- Esimest jarku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooniga. 2. järgu- Teist jarku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooni ruudu voi kahe lahteaine kontsentratsioonide korrutisega. Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: · Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane.
tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed Uuritud segu: 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Tühja kaaluklaasi mass: 47,419 g 5 mL 3M soolhappelahuse mass 52,685 - 47,419 = 5,266 g Reaktsioonisegusse lisatud vee mass 55,702 52,685 = 3,017 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaadi mass 57,502 - 55,702 = 1,8 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5100 n Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb I: 30,7 mL
keemilised sidemed ja saaks tekkida uued. ( Energiavaru suurendamiseks on kõige lihtsam kuumutada, sest kõrgemal temperatuuril liiguvad molekulid kiiremini ja põrked on seega resultatiivsemad) Molekulid peavad põrkehetkel olema teineteise suhtes soodsal torienteeritud Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub ka põrgete sagedusest (arvust ajaühikus) Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonidest (osarõhkudest) Mida suurem on lähteainete kontsentratsioon, seda tihedamalt paiknevad osakesed ja seda suurem on nendevaheliste põrgete sagedus ja seega ka reaktsioonikiirus. 1869 aastal tuletasid Kristiaania (Oslo) Suurtükiväe Akadeemia õppejõud Cato Maximilian Guldberg ja Pieter Waage niinimetatud Massitoimeseaduse: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega.
muutus 1 Võrdluseks Võrdluseks 2 Muutus tumedamaks Saaduste suunas 3 Muutus tumedamaks Saaduste suunas 4 Muutus heledamaks Lähteainete suunas Konstanti K nimetatakse tasakaalukonstandiks. K on iseloomustav suurus vastavale reaktsioonile: , kus c on aine kontsentratsioon. Konstant K lähtub ainete aktiivsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (ja gaaside puhul osarõhkudest). Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni korral püstitub hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja produktide kontsentratsioonid Pöörduvat reaktsiooni väljendav võrrand: A+BC+D Teises ja kolmandas katses liigub tasakaal lähteainete suunas, kuna katseklaasi lisatakse ühte lähteainet
astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Ajas lähteaine kontsentratsioon väheneb. Kui lähteaine kontsentratsioon on algsest vähenenud kaks korda, siis seda aega nimetatakse poolestusajaks. See sõltub esimest järku reaktsiooni puhul vaid kiiruskonstantist. Kiiruskonstant näitab, kui kiiresti antud reaktsioon kulgeb. Kiiruskonstant sõltub kindlast reaktsioonist ning selle läbiviimise tingimustest. Kiiruskonstant ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest. Homogeense ja heterogeense reaktsiooni kiirust mõjutab aeg ja temperatuur. Kiiruskonstant kasvab koos aktiveerimisenergia vähenemisega ja temperatuuri tõusuga. Reaktsioone liigitatakse pöörduvateks ja mittepöörduvateks ehk ühesuunalisteks. Vahepeal ei toimu reaktsioon lõpuni, vaid ainult teatud tasakaaluolekuni. Kui kahe reaktsiooniga juhtub nii, et nende kontsentratsioonide suhe on selline,et kiirused on samad, siis nimetatakse seda asja keemiliseks tasakaaluks
Iseeneslikult toimub reaktsioon kui E > 0 G < 0. Seega kulgeb redoksreaktsioon suunas, kus kõrgema redokspotentsiaaliga komponent on oksüdeerija ja madalama redokspotentsiaaliga komponent on redutseerija. Elektromotoorjõu mõõtmise kaudu on võimalik arvutada väga täpseid Gibbsi energia väärtusi. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvustn temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Elektrolüüsi võib läbi viia ka sulas soolas. See võimaldab vältida vee elektrolüütilist lagunemist, mis algab 1,7 ... 1,8 voldi juures ja võib takistada muude reaktsioonide kulgemist. Elektrolüüsi kasutatakse mitmete ainete (Li, Na, Al, Cl2) tootmisel, pinnakatete valmistamisel (galvaanika), metallide (Cu) puhastamiseks, jm. Erinevalt elektrivoolust metallides, kus laengukandjateks on elektronid (elektronjuhtivus), on elektrolüütide lahuses laengukandjateks ioonid (ioonjuhtivus)
C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 13. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. järku reaktsiooniga)? Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu regentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: • Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" – madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane.
G = G0' + RT ln [C] [D] / [A] [B] R - universaalne gaasikonstant, 1,987 cal/mol K° T- absoluutne temperatuur. Kui [A], [B], [C] ja [D] - komponentide molaarsed kontsentratsioonid tasakaalupunktis, siis [C] [D] / [A] [B] = Keq Keq - reaktsiooni tasakaalukonstant Tasakaalus G = 0, seega G0' = - R T ln Keq Reaktsiooni standardne vaba energia muut on alternatiivne matemaatiline võimalus tema tasakaalukonstandi avaldamiseks. Reaktsiooni tegelik vaba energia muut sõltub reaktantide ja produktide kontsentratsioonidest G ja G0' reaktsioonile A + B C + D on seotud võrrandiga G = G0' + RT ln [C]' [D]' / [A]' [B]' kus süsteemis antud tingimustel tegelikult eksisteerivad suurused on esitatud kursiivkirjas. Komponentide kontsentratsioonide kaudu väljendub massitoimeseaduse mõju. [C]' [D]' / [A]' [B]' = Q Q - massitoimesuhe Reaktsioonide spontaansuse kriteeriumiks on tegelik vaba energia muut. G = G0' + RT ln Q Tasakaalulähedased reaktsioonid - Q ~ Keq, G väärtused väikesed
Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle diferentsiaalvõrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0 standardne rõhk, kui P0 = 1, siis Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi ning oma osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste: lähtub ainete aktiivsustest, s.t lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1). Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar 2kt LAHUSED Lahuse mõiste: Lahuseks nimetatakse teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeenset süsteemiosa). Seega on lahus kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. partsiaalsed moolsuurused: Partsiaalsed suurused iseloomustavad ühe komponendi omadust lahuses. Et lahuse üldine ruumala võib olla erinev võetud ainete ruumalade summast, ei tarvitse
H Lähtudes oma mõõtmistulemustest arvutada , kasutades seoseid: pH log a H a H 10 pH aH aH H H H H [H+ ]-ioonide kontsentratsioonid arvutada lähtudes valmistatud lahuste kontsentratsioonidest ja tulemused kanda tabelisse 1. Tabel 1. HCl lahus CM pH (mõõdetud) aH+ H alglahus 0,0513 1,41 0,0389 0,758 10X lahjendus 0,00513 2,36 0,00437 0,851 100X lahjendus 0,000513 3,28 0,00052 1,02 5
o Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga o Glaavanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool katoodiks. o Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. o Iseeneseslikult toimub reaktsioon kui o Juhul, kui ei ole tegemist standarttingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalideg ja vastavalt elektromootorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. o Standartolekust erinevatel tingimustel saab leida redokspotentsiaali Nersti võrrandi abil · Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad glaavanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. · Akude kohta mis tead? · Head vooluallikat iseloomustab: o Suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) o Elektromootorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel
seega saab seda kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgule lisada mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutada hoolikalt. Tulemus: Tekib valge vatjas sade, loksutamisel endiselt valge, kuid pigem piimjas. Seega katse õnnestus, sest valk sadestus. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine tähendab neutraalsete soolade kõrgetest kontsentratsioonidest põhjustatud valgu pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad paljud tegurid: valgu hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jm. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, almumiinide sadestamiseks on vaja küllastunu lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisada 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutada ning jätta seisma 5 minutiks. Tekib globuliinide sade, eraldada see filtrimise teel
Seetõttu on ensüüm-substraat kompleksi (ES) teke ja substraadi muundumine produktides kergendatud. · Tekkiv produkt pole komplementaarne aktiivtsentri katalüütilise rühmadega, seetõttu ta väljub aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st · kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist
(erinevad reaktsioonid) a) E + L EL [E]1[L]1 = 1+1 = 2 2 järku b) EL E +L [EL]1 = 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust tasakaalukonst. sõltub ka keskkonna tingimustest nagu temp. katalüsaatori juuresolek ei mõjuta tasakaaluolekut (ainult kiirendab selle saabumist.), sõltub reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant - reageerivate ainete kontsentratsioonidest, temp-st 26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus
Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni. Happevihmade kahjulikud efektid on järgmised: otsene fütotoksilisus, mis on tingitud hapete kõrgendatud kontsentratsioonidest fütotoksilisus, mis pärineb happelistest gaasidest, eriti SO2 ning NOx-st; kaudne fütotoksilisus, näiteks Al3+ vabastamine pinnasest; tundlike metsade hävimine; järvede hapestumine ning sellega kaasnevad efektid järvede taimedele ning loomadele; korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi: nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide aerosoolidest ning nende aerosoolide mõjust pilvede optilistele ning füüsikalistele omadustele. 20. Osoonikihi teke
· Homogeenne katalüüsis reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis. · Heterogeenne katalüüsis reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid e protsess toimub faaside piirpinnal. 31. Mis on keemilise reaktsiooni järk? · Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. · Nulljarku reaktsiooni korral kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. · Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. · Teist järku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid. · Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Tasakaalukonstant 1) on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis; seejuures on kontsentratsiooni- väärtuste astendajateks reaktsioonivõrrandi koefitsiendid. 2)väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. 3) on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest (oleneb temp.-st). Reaktsioonisegu mis- tahes komponendi lisamisel või eemaldamisel nihkub keemiline tasakaal selliselt, et K säilitab esialgse väärtuse. Reaktsiooni molekulaarsus - Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu. Monomolekulaarne reaktsioon - elementaaraktis osaleb üks molekul. Bimolekulaarse reaktsiooni - elementaaraktis osaleb kaks molekuli. Trimolekulaarse reaktsiooni - elementaaraktis põrkuvad kolm molekuli,
Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni. Happevihmade kahjulikud efektid on järgmised: otsene fütotoksilisus, mis on tingitud hapete kõrgendatud kontsentratsioonidest fütotoksilisus, mis pärineb happelistest gaasidest, eriti SO2 ning NOx-st; kaudne fütotoksilisus, näiteks Al3+ vabastamine pinnasest; tundlike metsade hävimine; järvede hapestumine ning sellega kaasnevad efektid järvede taimedele ning loomadele; korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi: nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide aerosoolidest ning nende aerosoolide mõjust pilvede optilistele ning füüsikalistele omadustele. 27. 28. Osoonikihi teke
kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. *Nulljärku reaktsioon. ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. *Esimest järku reaktsioonid. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. I järku reaktsiooni korral on reageeriva aine kontsentratsiooni ct sõltuvus ajast t exponentsiaalne (aine täielikuks reageerimiseks on vaja pikka aega). Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine. Esimest järku reaktsiooni korral saame lineaarse graafiku
Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus rusikareeglina 2 korda [1]. Reaktsiooni kiiruskonstandi k väärtus ei sõltu ainete kontsentratsioonidest, kuid sõltub temperatuurist ja reaktsiooni aktivatsioonienergiast Ea ning avaldub Arrheniuse võrrandi kaudu. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid. Reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine. See kehtib näiteks heterogeense katalüüsi korral. Aine peenestamine harilikult suurendab reaktsiooni kiirust, sest sellega tema pind suureneb. Ainete segamine enne reaktsiooni suurendab reaktsiooni kiirust
lähteainete suunas (K<1). Teades tasakaalukonstanti saab hinnata, kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 60. Arvutage kontsentratsiooni muutusega kaasnev vabaenergiamuut. - 61. Leidke reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldise abil reaktsiooni vabaenergiamuut. - Gr=-RTlnK 62. Arvutage reaktsiooni vabaenergiamuudu abil reaktsiooni tasakaalukonstant. K=e-Gr0/RT 63. Teisendage K Kc-ks ja vastupidi. K=(RT)nKc 64. Leidke tasakaalulistest kontsentratsioonidest tasakaalukonstant. lnK2/K1=(Hr0/R)*(1/T1-1/T2) 65. Arvutage tasakaalulised kontsentratsioonid. - 66. Hinnake reaktsiooni pööramise ja / või reaktsioonivõrrandi mingi arvuga läbikorrutamise mõju reaktsiooni tasakaalukonstandile. 72. Kuidas teha vahet homogeense ja heterogeense tasakaalu vahel? Avaldage mõlemat tüüpi (tasakaalustatud) reaktsioonidest tasakaalukonstant. 69
S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 KT) 31. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 32. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TDeltaSsum 33. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti
kontsentratsioon seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nendevahelised kokkupõrked: kus k on reaktsiooni kiiruskonstant (erikiirus); x - reaktsiooni järk aine A suhtes; y - reaktsiooni järk aine B suhtes; summa x +y on reaktsiooni summaarne järk; [A] ja [B] -ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/L. Kiiruskonstant k sõltub konkreetsest reaktsioonist ning selle läbiviimise tingimustest (näiteks temperatuurist). Kiiruskonstant ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest. Astmenäitajaid x, y nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine suhtes. Mõningatel juhtudel on need arvuliselt võrdsed vastavate stöhhiomeetriliste koefitsientidega reaktsioonivõrrandis. Tavaliselt x a ja yb, kuigi vahel niimoodi lihtsustatakse: Lämmastiku suhtes I järku reaktsioon, summaarselt IV järku (??). Tegelikult on järk väga harva suurem kui II (tõenäosus, et korraga põrkuvad efektiivselt kolm või enam molekuli on kaduvväike)
VII ENSÜÜMIKINEETIKA [ ] [ ] 1. Reaktsiooni kiirus v (AB) [ ]. Kiiruskonstant k seob reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega. Reaktsiooni järk näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 0 0.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonidest dc/dt = k0c0 = k0. 1 1.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga dc/dt = k1c0 = k1c.
kesikud (20 °C) ja täiskasvanud sugusead ning nuumikud (15-18 °C). Sigalates (vabad emised, nuumikud) võiks temperatuur olla vahemikus13-17C, imetavate emiste sigalates mitte all 17C, põrsaste lamamisasemel esimesel elunädalal 30C, võõrdepõrsaste sigalas 30-21C. Gaaside kontsentratsiooni määramine Loomaruumi õhu koostist mõjutavad loomade elutegevus ja sõnnik ning uriini lagunemine, mille tulemusena satuvad õhku süsihappegaas, ammoniaak, metaan, vesiniksulfiid jt. Alates teatud kontsentratsioonidest võivad need gaasid kahjustada nii loomade kui ka loomaruumi- des töötavate inimeste tervist, mistõttu on tähtis nende kontsentratsiooni määramine farmis. Valgustus Farmi valgustust määratakse luksomeetritega. Sigalate valgustus peab vastama valguse ööpäevasele tsüklile. Sigu ei tohi pidada ainult pimedas. Valgus peab olema intensiivsusega, mis ei mõjuks sigadele kahjulikult. Imetavate emiste sigalas kasutatakse tavaliselt
S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 K→T) 59. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 60. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TdeltaSsum 61. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 62. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete
18 °C). Sigalates (vabad emised, nuumikud) võiks temperatuur olla vahemikus13- 17◦C, imetavate emiste sigalates mitte all 17◦C, põrsaste lamamisasemel esimesel elunädalal 30◦C, võõrdepõrsaste sigalas 30-21◦C. Gaaside kontsentratsiooni määramine Loomaruumi õhu koostist mõjutavad loomade elutegevus ja sõnnik ning uriini lagunemine, mille tulemusena satuvad õhku süsihappegaas, ammoniaak, metaan, vesiniksulfiid jt. Alates teatud kontsentratsioonidest võivad need gaasid kahjustada nii loomade kui ka loomaruumides töötavate inimeste tervist, mistõttu on tähtis nende kontsentratsiooni määramine farmis. Valgustus Farmi valgustust määratakse luksomeetritega. Sigalate valgustus peab vastama valguse ööpäevasele tsüklile. Sigu ei tohi pidada ainult pimedas. Valgus peab olema intensiivsusega, mis ei mõjuks sigadele kahjulikult. Imetavate emiste sigalas
Kui V on kontsantne, siis dt dt Seega reaktsioonile aA+bB=dD+eE saame kiiruse väljendada 1 dA 1 d B 1 d D 1 d E r a dt b dt d dt e dt Reaktsiooni kiiruse ühikuteks on tavaliselt mol/(dm3s) või kmol/(m3s) 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Võrrandit, mis kirjeldab reaktsiooni kiiruse r sõltuvust reaktsiooni komponenetide i kontsentratsioonidest ci nimetatakse reaktsiooni kiiruse võrrandiks: r f(c A ,c B ,c D ,c E ,...,c N ) r kA B .... L Ideaalses süsteemis: = kcAcB......cL (1.17) Kiiruse võrrandis on k kiiruskonstant ning , ja on täisarvud või pool täisarvud. Kiiruskontsant k on funktsioon temperatuurist ja rõhust, aga rõhu sõltuvus on väike ja üldiselt seda eiratakse.
nõrkade vastasmõjude katkemist põhjustavad: ekstreemne pH (happed-alused) ja temperatuur, tugevate ioonsete sidemete tekitajad, tugevate H-sidemete tekitajad, orgaanilised solvendid. V. ENSÜÜMIKINEETIKA. (Õpik lk 81-88, 100-108) 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk. I ja II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid. Reaktsiooni järk näitab, kuidas on reaktsiooni kiirus sõltuvuses reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide Km, Vmax ja kcat sisuline tähendus ja dimensioonid. Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Lihtsustatud võrrand - Täielik võrrand E+S -> ES->EP->E+P Ensüümi ja substraadi liitumisel tekib ensüüm-substraat kompleks, millest omakorda tekib ensüüm-produkt kompleks ja siis eraldub ensüümist produkt. Ensüümi aktiivsuse ühikud :
Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L kontsd ja nimetajasse EL konts. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts. ja nimetajas E ja L kontde korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni K mõõtühik on 1/M. 28. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest (Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast.) b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekustMida suurem on reaktsiooni kiiruskonstant, seda kiirem see reaktsioon on tasakaalukonstant? a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest ei sõltu b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust ei muuda. katalüsaator ainult kiirendab keemiliste reaktsioonide
temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. Lahuste omadused. Kolligatiivsed omadused. Kolligatiivsed omadused – omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumis- temperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes kontsentratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna x või molaalsusena Cm. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos – lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse (nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse). Osmootne rõhk - Osmoosi toimel tõuseb kõrgema kontsentratsiooniga lahuses rõhk, mida nimetatakse osmootseks rõhuks
antud EX energia korral tõstab katalüüsi kiirust. V. ENSÜÜMIKINEETIKA. (Õpik lk 81-88, 100-108) 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk. I ja II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid. Kineetika õpetus reaktsiooni kiirusest K kiiruskonstant, võrdeline sirgjoone tõusuga Reaktsiooni järk kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 0.järku reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonist. 1.järku reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga. 2.järku reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga. 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide Km, Vmax ja kcat sisuline tähendus ja dimensioonid. Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud.
annaabi.ee 
