Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONTROLLTÖÖ: ESMASEKTOR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
looduslikke, maaühiku, kalavarud, vööde, aastaringselt, taimekasvatus, esmasektor, mahepõllumajandus, väetisi, istandus, taimekasvatusmajand, majandusharud, äriteenused, pinnamood, mustmullad, maaharimine, paiguta, kohtadesse, siseveekogud, liustikud, metsamaa, ülepüük, reostumine, parasvööde, lähisekvatoriaalne, hirss, maapähkel, teraviljuGEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-,
· Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides
5. Troopiline vööde- soojust kuni 11000 kraadi, vöödetest kõige soojem. Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 3. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek sundis talusid ühedama, et konkurentsis püsida. 2)Spetsialiseeritud suurtalud- levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, kõige pealt kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Kulukas, et talupidamine oleks
6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv . Põllumajandus võimalik oaasides. 6
Ka kõige jahedamatel kuudel jääb temperatuur 15-20 kraadi vahemikku ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. · Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu)
sukrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) * Parasniiske valdkond üsna viljakad ja püsivad mullad, maailma hinnatumaid piirkondi * Kuiv mandriline valdkond viljakad mustmullad, mis kannatavad tuule- ja vee- erosiooni, kuivematel maadel ka sooldumise all. Külm talv, vähesed sademed. Niisutus suvel hädavajalik. (Usa nn. Nisuvööde, Ukraina viljakad alad) · Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aastaläbi kasvatada ja saada 2 saaki. * Läänemererannikute vahemereline valdkond pehme ja vihmane talk, kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad siin mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatadakse puuvilja, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu ja maisi.
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID
jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse sageli ka mägedes. Kasvatatavad kultuurid sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja
OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba,
Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C
Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub. 7. Lähistroopiline vööde Lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi
tarbeks, ainult mõnda saadust toodeti müügiks. Spetsialiseeritus suurtalud- Piimakarjatalitus - Ekstensivsed teraviljatalud Usas tuleb peremes tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga ja vili müüakse edasi Rantso- loomakasvatusmajand Istandus- taimekasvatusmajandus. Infoajastu põllumajandus: Õkoloogiline ehk mahepõllumajandus- kasutatakse looduslikke vahendeid ja taimekaitseväetiseid. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd jne. Põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. 9. Võrdle ekstensiivset ja intensiivset põllumajandust (ekstensiivne teraviljatalu-istandus; rantsoloomavabrik) Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene
nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks. Karjused kaitsevad karja röövloomadeeest ja jälgivad rohumaa ühtlast kasutamist. Levinud on USA kuivas lääneosas, austraalias, argentinas, lõuna-aafrikas. Istandus - taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale. Kasutatakse odavat tööjõudu. Palju istandusi on arengumaades.
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas
ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta
niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed:
· lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi. Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni
Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras
vähendada? Põhjused Tagajärjed Abinõud Kuivendamine * põhjaveetaseme alandamine * põllupinda vähendada * liigilise mitmekesisuse vähenemine Niisutamine * sooldumine * põllupinda vähendada Üleväetamine * põhjavee reostumine * panna väetist õiges koguses * veekogude kinnikasvamine e. * mahepõllumajandus eutrofeerumine Mürkkemikaalide * kuhjumine toiduahelas * vähem mürgitada kasutamine * mürgitatud saak * mahepõllumajandus Monokultuuride * mulla viljakus langeb * kasvatada vaheldumisi kasvatamine * taime haiguste ja kahjurite erinevaid kultuure levik Raskete põllumasinate * muulad tihenevad * põllumasinate kasutada
Kliima (agroklimaatilised tingimused)- temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus. Mullad mulla viljakus. 2 joon: Agrokliimavöötmed ehk lihtsalt kliimavöötmed. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias).
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest,
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis
toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad
toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid,
Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks)
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese
Õiglane kaubandus tähendab, et tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele), vaid tootja tagab ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik kajastuvad kauba lõpphinnas. 16. Agrokliimavöötmed – iseloomusta erinevaid agrokliimavöötmeid, kultuure, mida kasvatatakse ning põllumajandusliku tootmise vorme (tunnis täidetud tabel): Polaarkliima vööde, Lähispolaarkliima vööde, Jahe parasvööde, Mõõdukas parasvööde, Soe parasvööde, Lähistroopiline vööde, Troopiline vööde, Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (kuiv lähistropika), Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (niiske lähistroopika) TABEL 17. Mida mõistetakse vegetatsiooniperioodi all? Ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng ning mille kestel kliimatekketegurid võimaldavad taimede elutegevust 18. Millises agrokliimavöötmes asub Eesti
enamasti kasutatakse tarbepuiduks. parasvöötme lehtmetsad soojemate alade, merelise kliima liik. Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha.
elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised
annaabi.ee 
