loomisele ja säilitamisele suunatu ehk sotsiaal-kultuurilised motivatsioonid Arengumotivatsioon On püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Näiteks; Uudishimu- Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et
Motivatsioon lisa Arengumotivatsiooni näiteid. Kontrollkese (ingl locus of control). Inimese kontrollitunne (maailma adekvaatne tunnetus veendumus enda asjatundlikkuses) sõltub olukorrast. On asju, millega toimetulek on inimese võimuses, kuid talle endale tundub, et ta ei saa hakkama. Kui kontrollimatusetunne laieneb paljudele asjadele ja olukordadele, siis võib kõneleda juba püsivast isiksuseomadusest. Inimesele hakkab tunduma, et tal on üldse vähe kontrolli asjade üle, milles ta asub. Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema
olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla http://www.tutrin.com/ Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David McCelland) Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostuse- vajadused Kultuuriline motivatsioon · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon Suunatud teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele
Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi. Mulle tundub see selgitus vastuoluline, aga kuna tulemus on üllatav, siis ongi seda raske seletada. Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne rohkem pingeid ja kui ilmnes mõningaid tagasilööke dieedist kinnipidamises, siis peeti neid enda süüks ja see langetas enesehinnangut. Kuid see ei selgita ikkagi, miks kaalukaotus enesehinnangut ei tõstnud
Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused. Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine. Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine inimene ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus
käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”) Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.) Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg Kontrollitunne elu üle, rahulolu suhetega, eesmärkide saavutamine - Nõudmise, soovi esitamine - Keeldumine ebamõistlikust nõudmisest - Teise isiku käitumise muutmise nõudmine - Ebapopulaarse isikliku arvamuse esitamine - Negatiivsete tunnete või lahkarvamuse väljendamine - Teiste kriitikale vastamine Olukorrad, milles keerulisem kehtestada - Teisi isiku territoorium (kodus, kabinetis jne) - Teine (sub-)kultuuriruum - Ülemustega, kõrgemal positsioonil olevate isikutega
· Kontrollivajadus Põhjused: psüühhiline või füüsiline häire. Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne - Saavutusvajadus - Tunnetuslik ebakõla · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud - Armastuse... - Hoolitsemise... - Kiindumuse.. - Inimkooslusse kuulumise vajadus Sotsiaalsed vajadused: · Vajadus sotsiaalseteks kontaktideks · Teistega suhtlemise vajadus · Info, mõtete vahetamise vajadus · Vajadus mõista ja olla mõistetud · Vajadus armastada ja olla armastatud
13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse
ja oskab kõike, suurena pettuvad et isa polegi eksimatu. Kannavad kogemuse ja uskumused üle jumalale. (teooriana usutav, aga vaadates põlisrahvaid pole võimalik). Maagiline hüpotees – Malinowski. Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides). Totemistlik hüpotees – Durkheim. Tootem – ük mütoloogiline esivanem, suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel .
samaaegselt rõõmus ja kurb). Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone • Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. 1. Sites – heaolu tasandid - personaalne - suhtetasand – ühendab kõiki - organisatsiooni tasand - kogukonna/ühiskonna tasand 2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil • personaalne heaolu - enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle - enesetõhusus - füüsiline ja vaimne tervis • suhtetasand - armastus - hoolivus ja sidusus - emotsionaalne toetus • organisatsiooni heaolu - töötajate osalemine otsuste tegemisel - töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon - selged rollid ja produktiivsus • kogukonna/ühiskonna heaolu - puhas keskkond - diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja tööhõive võimalused
II Teine hinnang las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete
II Teine hinnang – las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine – sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang – suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete
posit. Emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja õnnelikkus, Globaalne mõõde – elukvaliteet, oluline subjektiivset heaolu •füsioloogilised • kognitiivsed ja • käitumuslikud muutused, nn kultuuriliste erinevuste mõju heaolule suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta 20. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon• on organismi
järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused
ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being): 1. Sites – heaolu tasandid: personaalne suhete tasand – ühendab kõiki organisatisiooni kogukonna/ ühiskonna tasand, 2. Signs – tunnused igal tasandil: personaalne heaolu – enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle, enesetõhusus, füüsiline ja vaimne tervis, optimism, elu tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhete tasand – armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, organisatsiooni heaolu – töötajate osalemine otsuste tegemisel; töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon; selged rollid ja
Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll. Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald, negatiivsed elusündmused. Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine.
enesekohased väited ("Ma pole seda väärt"; "Ma olin kohutav") Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine, kuna nad on nö abivalmid) Rahulolematus olukorraga oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg Kontrollitunne elu üle, rahulolu suhetega, eesmärkide saavutamine (A) Olukorrad, kus on keerulisem kehtestada ning millistes olukordades ei peaks/võiks kehtestada (B) A - Teisi isiku territoorium (kodus, kabinetis jne) - Teine (sub-)kultuuriruum - Ülemustega, kõrgemal positsioonil olevate isikutega - Endiste sõprade ja kolleegidega, kui isik on tõusnud kõrgemale (võimu)positsioonile - Sõprade ja lähedaste kolleegidega - Vanemate inimestega B
meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse
*Välditakse traumast rääkimist, surutakse alla vihatundeid,koormatakse end tegevustega, välditakse kallaletungi meenutavaid kohti ja inimesi, käitutakse destruktiivselt(ennasthävitav- alkohol,narkootikumid, riskialdis) Lahenduse leidmise faas *Saab selgeks, et varasem püüd traumat tõrjuda on olnud tulutu *Ollakse valmis trauma läbitöötamiseks *Räägitakse trauma mõjust oma elule, saavutatakse kontrollitunne enda ja oma elu üle, vabanetakse enesesüüdistamisest, töötatakse läbi traumaga seotud tunded. Emotsionaalsed reaktsioonid,mis võivad kaasneda: *kõrgenenud hirmutunne *tujukus, kerge ärrituvus *Segadus *katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat *sõltuvus- ja jõuetustunne *viha, vaenulikkus(nii vägistaja,kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes) Hilisemad füüsilised reaktsioonid, mis võivad kaasneda: *Unehäired(uinumishirm,painavad unenäod) *Söömisharjumuste muutumine
- Uimastid - sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süsitavad ained, mis tekitavad soovi seda ainet ikka ja jälle tarbida, seega tekitavad sõltuvuse. Kultuuriline motivatsioon: - arengumotivatsioon - sotsiaal-kultuuriline motivatsioon - Arengumotivatsioon - püüdluste (нужда/желание) kogumi iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Arengumotivatsioonid: - uudishimu (любопытство) - kontrollitunne (adekvaatne tunnetus) - tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants (ebaloogika) - saavutusvajadus Kognitiivse dissonantsi teooria: 1) Kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu. 2) Muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. - Saavutusvajadus - hetkl tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. Saavutusmotivatsiooniga tõed:
· vastupanu avaldamine ressursside mobiliseerimine (nt. vererõhk, kehatemperatuur tõusevad) · kurnatusstaadium stressitaluvuspiiri ületamine, pinge pikaajalisel kestmisel Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse, mis sõltub ka teiste suhtumisest inimesse. Kujuneb varasemate kogemuste mõjul ja mõjutab põhjuste leidmist (edu ja ebaedu selgitamine). Emotsioonide reguleerimine on võimalik erinevate võtete abil. Reaktsioonid pingete tekkimise
Kultuuriliste vajaduste kaks rühma: 1) iseendale suunatud ehk arengumotivatsioon ja 2) teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud motivatsioonid ehk sotsiaal-kultuuriline motivatsioon 10.5.1. Arengumotivatsioon Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Nt. uudishimu, saavutusvajadus, kontrolli saavutamine olukordade üle. Uudishimu. Paljusid inimlikke tegevusi algatabki uudishimu. Kontrollitunne. See tunne seisneb teadmises, kuidas maailm toimib. Kontrollitundele vastupidine on kontrolli puudumise tunne, mis tekib tihti õpitud abituse tulemusena. Kui inimesele tundub, et tal on üldse vähe kontrolli olukordade üle, milles ta asub ,siis tema kontrollkese asub inimesest väljaspool. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Nt. soov süüa kooki kuid olla sale. Kognitiivse dissonantsi teooria järgi teeb ebakõla tundev inimene ühe valiku kahest:
Streik kui sotsiaalsete muutuste tulemus: sotsiaalsete pingete tulemus. Seotud kiire tööstuse, tehnika arenguga. In ei tule toime kiirete muutustega. Streigi õnnestumine: sõltub, kui palju on streikijatel pooldajaid, kui suure toetuse saavad. Rahulolu ja motivatsiooni suurendamise võimalused: Töö rikastamine: vastutuse tõstmine koos vabaduse ja sõltumatuse suurenemisega- et in tunneks, et teda usaldatakse. Tööülesannete programmi koostamine- in ise otsustab, kontrollitunne Tagasiside- in vajab tagasisidet, mis on hästi/halvasti, muidu töötaja ei tea, kuidas edasi teha Kaasahaaramine uute ülesannete lahendamisse- küsida töötaja arvamust, ideid. Annab informatsiooni, mis org toimub. Töö struktuuri muutmine: Töö vaheldus: roteerimine. In ei taha monotoonset tööd. Töö laiendamine. Tasustamise struktuuri muutmine Töö omaduste mudel: Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm tegurit: Töötajata tunnetab, et tema töö on oluline-a.
saavutamisele o Orgaanilised vajadused on inimese põhivajadused o Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus o Sotsiaalsed vajadused o Vaimsed vajadused o Esteetilised vajadused - Kultuuriline motivatsioon: o Arenguvajadus: püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste, ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Kontrollitunne vajadus ette ennustava keskkonna järele. Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde. Selle vastand on kontrolli puudumine. Tunnetuslik ebakõla e kognitiivne dissonanss inimesel on vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. ( Leon Festinger). Kognitiivne dissonants on üks mõjukamaid ja laialdasemalt uuritumaid teooriaid sotsiaalpsühholoogias
Kontrollikesksuse skaala. Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb. Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel. ! Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust. Mõjustamise psühholoogia · R. Cialdini. Mõjustamisvõtted Grupid ja gruppidevahelised suhted · Grupp teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid hoiakuid, väärtusi, rolle. Need rühmad on olemas sedavõrd kuivõrd on olemas ühisosa grupi liikmetel. nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks.
Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S
- Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust - Tähelepanu ohustiimulitele Lapsepõlvesuhted: - Ebaturvaline seotus - Autoritaarne kasvatusstiil vanematel palju nõudeid lastele, lapsed peavad vastama kõrgetele standarditele, laste emotsionaalsele seisundile tähelepanu ei pöörata - Ignoreeriv kasvatusstiil - Kõrge kontroll lapsed võtavad omaks kõrge kontrollivajaduse Keskkonna faktorid:
possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited. Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda KOKKUVÕTTEKS 36 · Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) · Mõju mehhanismid ja võtted
Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo).
annaabi.ee 
