(`'Inimeste ja kodanikuõiguste'' deklaratsioon) Inimesed olid seaduse ees võrdsed Muudatused riigi valitsemises ja omavalitsustes Saksamaa 1806 kontinentaalblokaadi välja kuulutamine Inglismaa vastu SALAKAUBANDUS Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi 24.06.1812 prantslased sisenesid Venemaale venelased taganesid (nurjates seega Napoleoni plaani) 07.09.1812 Borodino lahing Tagajärjed: Napoleon sai lüüa (võõrasmaa, palju vastaseid ja talvevarustuse puudumine) 2/3 Moskvast põletati maha
suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni eesmärgisk oli Inglismaa vallutada Saksamaa abiga, kuid põrus. Euroopa vanade riikide valitsejatele ei sobinud Napoleoni plaanid. Seejärel püüdis Napoleon Inglismaad majanduslikult survestada ning kuulutas välja majandus-ehk kontinentaalblokaadi. Piirates sellega Euroopast kõik sadamad Põhja -ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Euroopa kontinedi sulgemine Inglismaa suhtes sai talle kinnisideeks. Selle tagajärjel mõjutas see ka Prantsusmaa majandust. Hakkas arenema salakaubandus Inglismaaga. Kuna Napoleon oli võitlushimuline ning vallutused pakkusid talle rahuldust,siis proovis ta ka Ida-Euroopat vallutada. Algas sõjategvus Venemaa ja Prantsusmaa vahel mis lõppes
5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva Euroopa inimressursid ja koondas Venemaa vastu Suure Armee üle 650 000 mehe. Prantsusmaa jaoks lõppes sõjakäik katastroofiga. VIII Sõda Euroopas (lk 90) Suure Armee purustamine ei tähendanud veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aastaks suutis Napoleon kokku kutsuda äärmiselt tugeva armee ning saavutas mitu hiilgavat võitu. Kuid 1813. aasta
vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks
ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a
itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli
........................................3 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed?...................................................3 1) Napoleoni langus 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest. Prantsusmaa sõltlasriigid: Itaalia kuningriik, Reini liit Prantsusmaa liitlased: Austria keisririik, Preisi kuningriik 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon
SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend). • 1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule tagasi tulla. • 1815 - sai Waterloo lahingus lüüa. Waterlo o lahing
ning arhiive, et kultuuripärandit kuskil kaitsta ning hoida. 14. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? - Rahva rahulolematus võimul olijate vastu. Populaarsus sõdurite seas. Tema andekus ning tema isiklikud ambitsioonid (tahe midagi korda saata; sihikindlus). 15. Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida? - Läks liialt auahneks ning astus mitmete liialt tugevate Euroopa valitsejate vastu sõtta. Kontinentaalblokaadi tõttu sattusid mitmed Euroopa riigid raskustesse, mis põhjustas suurt rahulolematust ning otsiti väljapääsu Napoleonile vastuhakus (Ei saavutanud oodatud edu) 16. Anna hinnang Napoleoni osale ajaloos - Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai
Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad
tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid.
keisrid Tilsitis ning sõlmisid rahulepingu. Napoleon arvas ekslikult, et oli saavutanud oma ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist saavutas Prantsuse impeerium oma võimsuse tipu. Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine, kuigi maailma ümberjagamine oli meeltmööda mõlemale. Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi all lüüasaamist. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa oli rikkunud kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine pidi paratamatult viima sõjani, seda mõistsid mõlemad pooled. 1812. aastal alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, kus ta eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. 7. septembril toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud Vene armee lõplikku purustamist. Prantsusmaa-vastane sõda hakkas meenutama Venemaal pigem rahvasõda
paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele.
monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja- ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult halb, Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi lahingu kaotust. Napoleoni langus 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast
1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810
4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805.a Trafalgari merelahing (prantslased saavad peksa) 2) 1805.a dets. Austerlitzi lahing e. Kolme keisri lahing, vastase hävit 3) 1806.a Inglismaa vastu kehtestab N kontinentaalblokaadi 4) 1811.a hakkas N ettevalmistama nn. Suurt armeed>Borodino lahing>Moskva vallutamine>prantslaste taganemine · Vene ja Preisiväed jälitavad prantslasi>1814.a Pariisi langemine ja Viini kongress 1) 1813.a okt Leipzigi lähedal Rahvaste lahing>N esimene kaotus reetmise tõttu · 1815.a märtsis algab N ,,100 päeva"> juunis Waterloo lahing>Preisi võit · 1814.a sept 1815.a juuni toimus Viini kongress e. Tantsiv kongress, valsi
Edu tuli sõdades eelkõige võimekate väejuhtide ja rahvustunde arvelt. Revolutsioonilised sõja olid muutunud vallutussõdadeks, sest suured Euroopa osad langesid Prantsusmaa kätte. Järgnenud konsulaadiajastul süvenesid vallutussõjad Napoleoni juhtimisel. Prantsusmaa sattus seetõttu vastasseisu kogu Euroopaga. Inglismaast sõltus väga suures osas Prantsusmaa majandus, sest sealt tuli suur osa kaupadest. Kui Napoleon ei saanud Inglismaast väevõimuga jagu kehtestas ta Inglismaaga kontinentaalblokaadi Inglismaaga kaubitsemine oli keelatud. See tõi aga Prantsusmaale kaasa suure majanduskriisi. Inglismaad see väga ei mõjutanud. Enamus Euroopa riikidest sõltus Prantsusmaast liitlasena, vasallina või vallutuste kaudu. Siiski oli ka sõltumatuid riike. Prantsusmaa sai endale hiigelalad kogu konti- nendist. Napoleoni võidu- ja võimujanu kasvas ning ta läks oma hiigelarmeega vastu Venemaale, vaatamata sõlmitud Tilsiti rahust. Igal asjal on algus ja lõpp ning
· uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. *1815.a
Lahing demonstreeris liitlastele karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Oma aja kohta oli Napoleon vaieldamatult andekas väejuht. Sõjakäik Venemaale Aastal 1807 sõlmitud Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli lühiajaline, kuna Venemaa keiser Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist. Venemaal hinnati Tilsiti rahu kui rahvuslikku alandust ja lüüasaamist. Kuna Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, viis see kaks impeeriumit omavahel sõjani. Paraku lõppes see sõjakäik Napoleonile katastroofiga. Kui Napoleon 1812.aastal 24.juunil vägedega Venemaale jõuab taganevad Aleksander I väed. Aleksander I määrab enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustab pidada lahingu Napoleoniga Borodino küla juures. Venemaa ei lõpetanud taganemist, kuid hoidus samas ka rahuettepanekutest. Taganedes põletasid Vene armeed tee peale jäävad linnad, et Napoleon oma
väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust. Aleksander I tahtis Napoleonit hävitada, et oma häbi leevendada. Napoleon ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. 1812. aasta juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, ta tahtis vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. Napoleon kaotas 1812. aasta sõja Venemaa vastu, see viis tema languseni. 5. Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) Alguse sai langus nurjunud sõjakäigust Venemaale 1812, sellele järgnesid lüüasaamised Saksamaal 1813.a
1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810
detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi. 4 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st. ta keelas Mandri-Euroopa riikidel Inglismaaga kaubelda. 1807 - Napoleon pidas Poola pinnal sõja Venemaaga, misjärel sõlmiti Tilsiti rahuleping. Selle lepinguga jagati ühtlasi mõjusfäärid: Venemaa tunnustas Prantsusmaa võimu Lääne- Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast).
võimuga riigiks. Suurim sõjaline võit oli Venemaa ja Austria ühendatud väe purustamine Austerlitzi lahingus 2. XII 1805. Prantsuse laevastik sai Trafalgari lahingus 21. X 1805 inglastelt lüüa; pärast seda püüdis Napoleon Suurbritannia vastu võidelda maj. Vahenditega ning 4 kehtestas 21. XI 1806 kontinentaalblokaadi. Napoleon vallutatud maadel vallandus rahvuslik vabadusliikumine, rahvasõja ilme omandas see kõigepealt Hispaanias (aastast 1808). Alistatud rahvaste vabadusliikumine hoogustus pärast Napoleoni armee purustamist Venemaa 1812. a. Isamaasõjas. Pärast lüüasaamist Leipzigi lahingus 16.-19. X 1813 pidi Napoleon 6. IV 1814 troonist loobuma ja võidukad liitlased pagendasid ta Elba saarele (keisritiitel säilitati). Teisel võimuoleku ajal (20. III 22
Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks). 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi. 4 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st. ta keelas Mandri-Euroopa riikidel Inglismaaga kaubelda. 1807 - Napoleon pidas Poola pinnal sõja Venemaaga, misjärel sõlmiti Tilsiti rahuleping. Selle lepinguga jagati ühtlasi mõjusfäärid: Venemaa tunnustas Prantsusmaa võimu Lääne- Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas. 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul. Euroopa riigid olid kas 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast).
+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal. 21) Venemaa vallutas Soome 1809. aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. + 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler K.W.v. Metternich. 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s.+ 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.+ 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 28) Kolmikliitu kuulusid 1882 Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia.+ 29) Püha Liit ühendas konservatiivseid monarhe revolutsioonide mahasurumiseks.+ 30) Venemaal püsis absolutism 1905.aastani.+ 31) K. Marx rajas kommunistliku õpetuse.+ 32) Antanti kuulusid Suurbritannia, Venemaa ja Prantsusmaa 33) Prantsuse revolutsioon lõppes 1799 Napoleoni riigipöördega.+ 34) Agraarühiskonnas töötab enamus inimesi põllumajandussfääris.
o 19. Talleyrand oli Napoleoni välisminister. o 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal o 21) Venemaa vallutas Soome 1809.aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler O.v.Bismarck o 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s. 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni. o 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 28) Kolmikliitu kuulusid 1882 Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. 29) Püha Liit ühendas konservatiivseid monarhe revolutsioonide mahasurumiseks. 30) Venemaal püsis absolutism 1905.aastani. 31) K. Marx rajas kommunistliku õpetuse. o 32) Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa 33) Prantsuse revolutsioon lõppes 1799 Napoleoni riigipöördega. o 34) Agraarühiskonnas töötab enamus inimesi põllunduses.
sellest turg prantsuse kaupadele; Euroopa Liidu üheks loomise põhjuseks oli samuti tagada vaba kaupade ja kapitali liikumine Euroopas. Kuid erinevalt Napoleoni ideest ei kuulu Euroopa Liidus ükski riik teise mõjuvõimu alla ning tegemist on eelkõige majandusliku-kultuurilise ühendusega. Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida? Nimetage vähemalt kolm põhjust. - ta läks liialt auahneks ning astus sõtta mitmete tugevate Euroopa valitsejate vastu - Kontinentaalblokaadi tõttu sattusid mitmed Euroopa riigid raskustesse, mis põhjustas suurt rahulolematust ning otsiti väljapääsu Napoleonile vastuhakus - ????? vaata õpikust järele Otsige internetist või mujalt kolm (huvitavat) fakti Napoleoni kohta, mida te enne ei teadnud. · tema alustas Prantsusmaal juutide emantsipatsiooni leidis, et niimoodi tuleb rohkem juute Prantusmaale ning prantsuse majandus saab sellest kasu
a vastu ,,Tsiviilkoodeks," mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon lõi Reini Liidu 1806.a loodud 16 Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist loodud liit, millega liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist ja põhjustasid selle kadumise Euroopa poliitiliselt kaardilt. Kokkuvõttes koosnesid Napoleoni sõjad seitsmest erinvast sõjast, millest ühes, majandussõjas Inglismaa vastu, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Berliinis 1806.a, mis keelas Prantsusmaa liitlastelt ja sõltlasriikidel igasuguse kauplemise Inglismaaga. See mõjutas väga tugevalt Inglismaa majandust, kuid sellegipoolest suutis Inglismaa sellest kuidagi üle olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal
olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Täieliku sõltumatuse säilitanud riigid Euroopas olid Inglismaa, Rootsi, Poola, Portugal ja Türgi. Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa ei saanud rahul olla Venemaa-poolsete kontinentaalblokaadi rikkumistega ega tolli tariifi tõstmisega. Napoleoni eesmärgiks sai Venemaa välispoliitiline isoleerimine. Venemaa suutis aga isolatsiooni vältida Napoleon kogus Venemaa vastu temale alluva suure armee kokku üle 650 000 mehe. Jah. Prantsusmaal süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega. Napoleon nägi seal enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus saarelt 100 mehega ja maabus 1815 märtsi algul uuesti Pariisi. Päev varem oli pealinnas pagenud kuningas Louis XVIII.
tuulekuu.Kevad algas idanemiskuuga,jätkus õitsemiskuuga ja lõppes heinakuuga.Viimane aastaaeg oli suvi:lõikuskuu,kuumakuu ja viljakuu. Arhitektuuris- Kunstis- 11.Kes ja miks moodustasid Prantsusmaa vastaseid koalitsioone? Prantsusmaa vastu moodustasid koalitsioone Inglismaa,Austria ja Venemaa.Nende oli Prantsusmaal ka kõige rohkem tegemist.Teatavasti tahtis Prantsusmaa laiendada oma alasid palju,ning endale saada ainuvõimu kõige üle.Inglismaale tegi ta aastal 1806 kontinentaalblokaadi,kus ta keelas kogu Euroopal suhelda ja läbi käia Inglismaaga.Tahtis nõrgestada teda ning siis ära vallutada.Kõik see ja sõdimised lõid järjest kilde nende omavahelistesse tegevustesse ning see põhjustaski Prantsusmaa vastaseid koalitsioone.Austria ja Venemaa samamoodi.Muud ei jäänud üle,Prantsusmaast ei saadud muud moodi lahti kui pidi kuidagi vastu hakkama.Venemaa oli ka eriti vihane,sest et Prantsusmaa ise murdis nende vahelist lepingut,rünnates neid kuid ise lüüa saades.Kuid
ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Prantsuse ülevõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal
1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Waterloo lahingus purustati aga ka see ning Napoleon oli lõplikult langenud. 1814
1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Waterloo lahingus purustati aga ka see ning Napoleon oli lõplikult langenud. 1814
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist. See oli hiljem eeskujuks paljudele riikidele. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aastal loodi Reini Liit ,kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Reini liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810 aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee hävimine Venemaal. Euroopa nägi selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. Aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba saarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee. Toimus Waterloo lahing, milles sai Napoleonile
vabastati isiklikest sõltuvustest. Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism. Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele. Põhjused olid majanduslikud, mõisate ja taluda majandamise raskused. Viljahindade languse tõttu hakkasid ka mõisat majanduslikesse raskustesse sattuma. Viljahinnad langesid Napoleoni sõdade tõttu. Kui ta väed olid võidukad, siis ta sundis kehtestama kontinentaalblokaadi inglismaa vastu. Seega vilja ei saanud enam sinna saata ja viljahinnad langesid. Venemaal olid ka rahalised probleemid, kehtisid nii panko rubla/paberraha ja ka hõberaha. Mõisnike sundis reideerima 1804 aasta seadusi oli maamõõtmise teema, kahte moodi: Eestimaal tahtis riik, et eestimaa mõisnikud mõõdaksid maad ära ja koostaksid vakuraamatud, mõisnikele oli see aga kallis protseduur. Liivimaal maamõõtmised toimusid, aga seal oli häda selles, et 1804 aasta seaduses oli
päriliku keiserliku aadliseisuse loomine (1808). Algas III koalitsioonisõda (1805): Napoleon võidab Austerlitzi lahingu ja okupeerib Viini. IV koalitsioonisõda (1806 1807) seostub eelkõige Preisimaaga. Preisimaa brutaalne kaotus. Napoleon likvideerib Saksa-Rooma keisririigi (1806), mille asemel luuakse Reini liit. Saksa maailmas levib vaimne ülestõus ja patriotismi laine. Moodsa natsionalismi areng. Suurbritannia vastu kuulutab Napoleon 1806 kontinentaalblokaadi Suurbr likvideerimiseks (ebaõnnestub). 1807 sõlmivad Napoleon ja Venemaa Tilsiti lepingu. V koalitsioonisõda allutas Austria (1809). Koalitsioonisõdade tulemus: suveräänne Napoleon lõi Euroopasse oma riigisüsteemi, kuhu kuulus kogu Euroopa (v.a Suurbr ja Türgi). Riigisüsteem on mitmeosaline: I) vasallriigid (võimul Napoleoni sugulased-sõbrad), II) allutatud liitlasriigid (Austria, Preisimaa, Venemaa), III) Prantsumaaga suurenenud valdused.
Saksamaal olid ümberkorraldused kõige põhjalikumad. Veebruaris 1803 imperiaalne retsessioon, seejärel lakkas Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik formaalselt olemast 1806 augustis. Napoleon vähendas saksa väikeriikide arvu, liites pisiriike oma liitlaste-satelliitidega (Baier, Hesse-Darmstadt, Württemberg, Baden). Need ühendati omakorda Reini Liiduks. 1806 novembris kuulutas Napoleon Berliini dekreediga välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1812 – 1814 toimus Briti-USA sõda (teine ja viimane üldse). Napoleoni purustamine Esimene tõsisem tagasilöök tabas Napoleoni Hispaanias. 1808 sunniti troonist loobuma kuningas Carlos IV oma poja Fernando VII kasuks, seejärel aga ka viimast. Algas rahva vastupanu prantslastele. 1808 augustis maabus Portugalis sir Arthur Wellesley (hilisem hrts Wellington) 15 000 mehelise briti väega. 1809 tungisid britid Hispaaniasse, kuid sunniti taanduma Portugali
võim. SB kõige suurem võitja Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused. Austriale anti Saksa Liidus 1815 1866 juhtiv roll. Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli hakanud toetama kontinentaalblokaadi SB vastu. Venemaale anti juhtroll Püha Liidus Aleksander I initsiatiiv 26. sept 1815. esimene rahuorganisatsioon maailmas. Kõige ägedam Kreeka vabadusvõitlus. Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Ultra- rojalistid prm 1814. a põhiseadus nägi valimisõigust ette ainult 100 tuhandele kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kunginas ise
SB ja Prantsusmaa oht Läänemerel. 1801 Venemaa, Rootsi ja Taani ,,relvastatud neutraliteedipoliitika". 1801 Taani sattus SB ja Pr vahele: SB hävitas Taani laevastiku. 1800-1801 jätkusid Rootsi diplomaatilised mahhinatsioonid Norra omandamiseks Venemaa abil. 1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele. Venemaa kaotas lahingutes ja pidi poolt vahetama (SB poolelt Pr poolele). Tilsiti leping 1807 7.7.1807 Tilsiti rahuleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel (Aleksander I ja Napoleon) 1) Venemaa nõustus Prantsusmaa hegemooniaga Lääne- ja Kesk-Euroopas 2) Venemaa ühines SB-vastase kontinentaalblokaadiga 3) Aleksander I pidi painutama oma vanad liitlased Taani ja Rootsi ühinema
1810 abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega 1803 Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi 1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300% salakaubandus Tilsiti rahu: juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis 1808-1809 sõdis Vm Rootsiga, Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) ! Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre jäi riigina püsima tänu A eestkostele Reformid Sm-l: pärisorjuse kaotamine linnad said omavalitsuse koat. aadli eesõigused
annaabi.ee 
