Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon. Esimesel kahel 2, inversioonil 1, unaarne. Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel võrdsed? Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk võrdset, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 1 või 0 Kuidas saadakse mingi loogikaavaldise jaoks tema duaalne kuju? Konjuktsioon disjunktsiooniks, disjunktsioon konjuktsiooniks, konstandid 0 konstandiks 1 ja konstandid 1 konstandiks 0. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed, kõik hulgaalgebra seadused kehtivad ka loogikaalgebras, tehes järgnevad asendused: ühend disjunktsiooniks, ühisosa konjuktsiooni,s tühi hulk konstandiks 0 ja universaalhulk konstandiks 1 Vaata põhiseoseid ja õpi selgeks lk 156-157 Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistel tehetel on nad olemas?
Complete aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Mark 1 out of 1 Select one: True False Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y , kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Question 2 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Integraal Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni [F(x)+c], mille tuletis on võrdne f(x). Funktsiooni f(x) algfunktsioonide üldavaldist F(x) + c nimetatakse funktsiooni f määramata integraaliks ning konstanti c nimetatakse määramata konstandiks. Määramata integraali tähistatakse sümboliga f ( x ) dx . Määramata integraal. f ( x)dx =F ( x) +c , kus F'(x) = f(x) x a +1 x 2 dx = a +1 + c , kus a -1 dx =x +c x2 xdx = 2 +c sin xdx =-cos x +c cos xdx =sin x +c dx cos 2 x = tan x + c dx x = 2 x +c e x dx =e x dx x
sajandi alguse itaalia teadlase Amedeo Avogadro järgi. Amadeo Avogadro postuleeris 1811. aastal, et eri gaaside ühes ja samas ruumalas sisaldub üks ja seesama arv algosakesi (Avogadro seadus). Avogadro ise ei püüdnud seda arvu kindlaks teha. Seda tegi esimesena 1875. aastal austria füüsik ja keemik Johann Josef Loschmidt, kasutades gaaside kineetilist teooriat. Esimest korda seostas leitud arvu Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Viimast nimetust kasutatakse ka tänapäeval, kuid sageli eristatakse Avogadro arvu, mis on dimensioonita ühik, ja Avogadro konstanti, mille dimensioon on mol1. Avogadro arvu ja Avogadro konstandi arvväärtused langevad kokku. Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL. Loschmidti arvu all on siiski mõeldud ka aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris (ligikaudu 2,687 · 1019).
katted, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, teleskoop, asendist(1täisvõnge=2piid). Valguse intensiivsus(I): objektiiv, Newtoni rõngad. Difraktsioonivõred: läbipaistvad võred on pinnaühikut läbiv energia sekundis(mõõtüh: 1J/sm2). klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100). Peegelvõredel on samuti difraktsioon: ..on lainete paindumine tõkete taha; ..on paralleelsed jooned. Ka väikeste punktide hulk võib moodustada valguslainete kõrvalekaldumine sirgjoonelise levimise teelt, difrakts.võre. Difr.võredega lahutatakse valgust spektriteks, uuritakse esineb väikeste avade ja tõkete juures. Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu
suhted. Fibonacci arvude reas suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0.618 korda väiksem ning arvule järgnev arv on 1.618 korda suurem. Kõige lihtsamini arusaadav seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega . Mis on Kuldlõige ? Kuldlõige on irratsionaalne matemaatiline konstant. Kui väga umbropsu öelda ja mitte välja arvutada lõpmatut numbrijada, siis on selleks konstandiks 1.61803398874989. See aga ei ütle vist palju? Asi on selles, et mitmed kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane jaotus, mille puhul lõik on jaotatud kaheks osaks nii, et selle pikkus suhtub pikemasse osasse nii nagu pikem osa suhtub lühemasse, teeb maailma täiuslikuks. Ka mitmed psühholoogilised uurimused (Fechner) on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige
Jääkfunktsioon on funktsioon, kus avaldises on osad tema muutujad asendatud konstantidega 0 või 1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse? Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273 Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Kui f(00)+f(01)+f(10)=f(11) Mis on loogikafunktsiooni süsteem? Loogikafunktsioonide süsteem on loogikafunktsioonide hulk. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele?
Pii (π) on tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhe. Kirjalikul arvutamisel võetakse π≈3,14 Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed
materjalist plaadile paralleelseid jooni. Joonte arv ulatub mõne tuhande jooneni ühe millimeetri kohta. Läbipaistvatest difraktsioonvõredest palju paremate omadustega on peegelvõred. Üheks peegelvõre näiteks võiks olla CD-plaat. Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre normaali vahel
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. 4. TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS
Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. Valemis (1) on suurus K konstant, mille väärtus lõpmatult pikkade paralleelsete juhtmete korral on Konstandi K väärtus sõltub juhtmete pikkusest ja vooluringi kujust, kuid enamasti võib kasutada lõpmatult pikkade juhtmete jaoks kehtivat väärtust. Ka 0 on konstant. Seda nimetatakse magnetiliseks konstandiks: Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on
Selgita sõnaliselt, difraktsioonivõre valemi alusel ja joonise abil difraktsioonivõre omadust lahutada valge valgus värviliseks spektriks. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Kui läbipaistvate pilude (või peegelduvate ribade) laius on a, läbipaistmatute vahemike (või valgust hajutavate ribade) laius aga b, siis nimetatakse suurust c=a+b difraktsioonivõre konstandiks. Naaberpilude servadelt lähtuvate lainete käiguvahe võrdub lõigu AC pikkusega. Kui sellele lõigule mahub täisarv lainepikkusi, siis kõikidest piludest lähtuvad lained liitudes tugevdavad üksteist. Kolmnurgast ABC saab leida kaateti AC pikkuse: |AC| = |AB|sin f=c sin f. Maksimumid paistavad nurga f all, mis on määratav tingimusest C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10.Milles seisneb valguse dispersiooni nähtus?
Arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S = 0 J K -1 mol -1 T 10,5 R (paljudel ainetel 87...89 J K1 mol1) Graafikud: Järeldus: Katse käigus mõõdeti keemistemperatuure erinevatel rõhkudel, mis annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Aine aurumissoojuse väärtus tuli arvutuslikult . Troutoni konstandiks sain , mis jääb piiridesse 87...89 J K1 mol1.
Andes ühele elektronile laengu +q, omandab teine q. Seega kondensaatori laeng võrdub ühe katte laeng. Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond.mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)väiksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline läbitavus epsilon. C=epsilon epsilon 0S/d Epsilon0=8,85*10-12F/m. Võrdetegurit epsilon nulli nim. Võrdeliseks konstandiks. Liigid:a)dielektriku põhjal: paberkondens, õhukondens, keraamilinekondens... b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega muudetava -:- e. Muutkondensaator c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused;kasutamine: 1)kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. Laetud kondens.energia=max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2
seletamisel, püstitas saksa füüsik Max Planck aastal 1900 hüpoteesi, mis pani aluse revolutsioonile teoreetilises füüsikas. Vagus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Valguse kvanti hakati nimetama footoniks. Ehk siis minimaalset energiahulka, mida süsteem võib neelata või kiirata nimetatakse energiakvandiks. Energiakvant on võrdne võnkesagedusega f. Valgusosakese footoni energia E. Võrdetegurit h nimetatakse Plancki konstandiks. h = 6,625 10-34 J s E=h f See hüpotees lahendas kehade soojuskiirguse teoreetilise kirjeldamise. Plancki saadud kiirgusenergia jaotuskõver, ühtis hästi eksperimendi tulemustega. Seaduse hea kooskõla katse tulemustega oli tema kvanthüpoteesi veenvaks tõestuseks. Kvanthüpoteesist oli kasu ka aaromi ehituse uurimisel ja optikas. M.Pancki tööd panid aluse nüüdisaegsele kvantfüüsikale.
Andes ühele laengu +q, omab teine laengu q. Seega kond. laeng võrdub 1katte laeng kond. maht C= q/U, kus U- elektroodide vaheline pinge. Kond. mahtuvus on seda suurem, mida 1) suurem on elektroodide pindala S, 2) väiksem on elektroodide vahekaugus d, 3) suuem on elektroodide vahelise aine dielektriline läbitavus. C= epsilon* epsilon (0) S/ d. epsilon (0)= 8,85*10(astmes -12) *10(-12) F/m. epsilon (0)= Cd/epsilon S Võrdetegur epsilon (0) nim. elektriliseks konstandiks. Liigid: a)dielektriku põhjal: paberkondensaator, õhkkond, keraamilinekond. b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega, muudetava maht.-ga e. muutkondensaator, c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused, kasutamine: kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. 1) Laetud kondens.energia= max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2
13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Le=l korda müü, erinev kinntamis viis annab erineva müü teguri. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Euler'i lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks) 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll?
kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja k on Boltzmanni konstant. Integreerides üle kõigi lainepikkuste, saadakse summaarne kiirguse võimsus: . Seda nimetatakse Stefan-Boltzmanni seaduseks (võrdeteguri väärtuseks tuleb , mida nimetatakse Stefan-Boltzmanni konstandiks). Seega kiirguse intensiivsus kasvab väga kiiresti temperatuuri tõustes. Kiirguse maksimum asub lainepikkusel, mis on arvutatav Wieni nihkeseadusega: . See näitab, et temperatuuri tõustes nihkub spektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Vastavalt muutub ka kiirguse värvitoon. Reaalsed kehad emiteerivad kiirgust vähem kui sama temperatuuriga absoluutselt must keha, vastavat koefitsienti nimetatakse keha
S/cm). Erijuhtivus iseloomustab kvantitatiivselt materjali võimet juhtida elektrivoolu ja sõltub temperatuurist, mitte aga materjali geomeetriast või mõõtmetest. 1 1 K = = = R S R Seega on lahuse erijuhtivus 1 m või 1 cm servapikkusega lahusekuubi elektrijuhtivus siimensites. Suurus K antud võrrandis on määratud juhtivusnõu geomeetriaga ning seda nimetatakse juhtivusnõu konstandiks (K = l /S, m1 või cm1). Lahuste puhul kasutatakse sageli elektrijuhtivuse iseloomustamiseks nn molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) mõistet (varem levinud mõiste on ekvivalentjuhtivus, väljendatuna mitte mooli vaid gramm-ekvivalendi kohta, S m2 g-ekv1). = / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles
kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Õige Selle esituse hinded 1/1.
kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1 Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Õige Selle esituse hinded 1/1.
0 Nõrkade elektrolüütide korral f=1 1===0,02066 2==0,01446 3===0,01044 4) Näiline dissotsatsioonikonstant 2c Kd = 1 - Kd1== 2,30910-5 Kd2== 2,24710-5 Kd3==2,33510-5 Näiliste dissotsatsioonikonstantide keskmine: Kd===2,298*10-5 Käsiraamatus on äädikhappe dissotsatsiooni konstant K=1,754*10-5 Katsevea arvutus: P=*100%=31% Järeldused: Arvutuste tulemusena sain äädikhappe dissotsatsiooni konstandiks 2,298*10- 5 , käsiraamatu andmetel on selleks aga 1,754*10-5. Katse viga oli suur 31%. Vead võisid tekkida lahjendamisel valmistatud ebatäpsetest lahustest, elektroodi mõõtemääramatusest kui ka sellest, et ei olnud võimalik veenduda, kas igal korral oli juhtivusnõus ühepalju vedelikku vedelik kallati sinna silma järgi, mitte ei lisatud pipetiga. Hinnates veaprotsenti, võib öelda, et katse ebaõnnestus.
.............. märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Teoreetilineosa: Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S Koefitsient ( cm) on lahuse eritakistus, tema pöördväärtus on lahuse erijuhtivus (S/m, S/cm). 1 1 K R S R Suurus K nimetatakse juhtivusnõu konstandiks (K = l /S, m1 või cm1). Molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) = / CM 1/2 = 0 A CM A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud C ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti.
.+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*1012 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SIs on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A ELEKTRIVÄLI. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS Elektriväli on materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektriväljal on kindlad omadused põhiomadus: elektriväli mõjub elektrilaengutele jõuga Elektrivälja isel füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil
S/cm). Erijuhtivus iseloomustab kvantitatiivselt materjali võimet juhtida elektrivoolu ja sõltub temperatuurist, mitte aga materjali geomeetriast või mõõtmetest. 1 1 K = = = R S R Seega on lahuse erijuhtivus 1 m või 1 cm servapikkusega lahusekuubi elektrijuhtivus siimensites. Suurus K antud võrrandis on määratud juhtivusnõu geomeetriaga ning seda nimetatakse juhtivusnõu konstandiks (K = l /S, m1 või cm1). Lahuste puhul kasutatakse sageli elektrijuhtivuse iseloomustamiseks nn molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) mõistet (varem levinud mõiste on ekvivalentjuhtivus, väljendatuna mitte mooli vaid gramm-ekvivalendi kohta, S m2 g-ekv1). = / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele.
massile võrdne. Seda nimetatakse laeva veeväljasurveks, mida väljendatakse tonnides. Laeva kandevõime on püsiv väärtus, tema täielikku kandevõimet kasutatakse laeva 7 varude (kütus, vesi, määrdeaine -, toidu-ja muud spetsiaalmäärded tarvikud) ja kasulike lastide pealelaadimiseks. Kütus ja erinevad spetsiaalmäärasid muutuvad reisist reisini ja sõltuvad oma pikkusest ja lasti massist. Nii et kuigi laeva kandevõime jääb konstandiks, tema cargo-kandevõime (cargo deadweight) muutub sõltuvalt laeva varude kaalust(.2005). Laev maksab lõivu erinevaid sadamaid külastades, samuti kanaleid läbides. Niisuguste läbisõide maksumus on erinev ja sõltub laeva sisemisest mahust. Veel üks laeva omadus on laeva lastide mahutavus. Konteinervedude intensiivne areng nõudis samuti konteineri mahutavuse mõiste teket. Konteinerlaev on uus laevatüüp.
kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Wieni seadus kirjeldab spektri käiku rahuldavalt ning määrab õigesti maksimumi asukoha. Viimase sõltuvust temperatuurist kirjeldab märksa enam tuntud Wieni nihke seadus: suurust nim. Wieni konstandiks. einstein Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki. Kui energia on suurem, kehtib valem See ongi Einsteini valem; konstant aga kannab väljumistöö nime. 20 loeng vesiniku spekter Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem kus on kahest suurem täisarv ( ), nm aga empiiriline konstant
Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuvad aga molekulide omavahelisel põrkumisel ja põrkumisel vastu anuma seina. Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob 3e gaasi parameetrit: See on Clapeyroni võrrand. Nende 3e suuruse vaheline seos on konstantnesuurus, mis on ühe mooli gaasi puhul kõikidel gaasidel ühesugune. Seda nim unevrsaalseks gaasi konstandiks ja tähis on R. Medeleejev andis olekuvõrranditele sellise kuju: See on Medeleejevi Clapeyroni võrrands. Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialusest, on tuletatud valem gaasi rõhu arvutamiseks: (m0=gaasi molekuli mass; V- molekuli kiiruse keskmine väärtus; n- molekulide konsentratsioon). Seda nim gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. (Seob makroskoopilise suuruse rõhu mikroskoopiliste suurustega- molekuli iseloomustavate suurustega).
Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega: R = T4. Võrdetegurit kutsutakse Stefan-Boltzmanni konstandiks ning selle väärtuseks on saadud . Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefan-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb , kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant.
Absoluutne murdumisnäitaja keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. Dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse värvusest. Spekter Värvuste skaala, mis tekib, kui valge valgus läbib korrapärast kolmnurkset prismat. Kvantoptika: Footon Energia portsion ehk kvant. Footoni energia ja sageduse vaheline seos Iga portsioni energia on võrdeline kiirguse sagedusega. Võrdetegurit k nimetatakse plancki konstandiks. Fotoefekt on elektronide väljalöömine ainest valguse poolt. Väljumistöö on töö, ida valgus peab tegema elektroni väljalöömiseks ainest ja elektronile kineetilise energia andmiseks. Einsteini valem fotoefekti kohta Ühe valgusportsioni energia läheb väljumistöö tegemiseks ja elektronile kineetilise energia andmiseks. Fotoefekti punapiir Piirsagedus, mille puhul veel toimub fotoefekt. AINE STRUKTUUR: Aatomifüüsika:
Tartu puhul, joonisel 24, valiti silumiskonstandiks 0,5, kuna katsetamise teel saadi sellega parim tulemus. Suurema konstandi valimisel hakkaks silumine järjest rohkem tegeliku rahvaarvu ,,hüppeid" ignoreerima ning seega järjest kasutumaks muutuma. Väiksem konstant aga oleks antud juhul samamoodi ebapraktiline, kuna kõikumisi on vähe ning silutud väärtused hakkaksid tegelikest väärtustest põhjendamatult kõrgemale minema. See on ka põhjus, miks joonisel 25 on konstandiks valitud 0,6, kuigi tegelikult juba nii sileda joone puhul, nagu ka varem mainitud, ei anna selle silumine tegelikult midagi juurde. 20 Joonis 24. Joonis 25. 21 2.4. Silumine regressioonjoonega Pärast erinevate regressioonjoontega katsetamist selgus, et kõige paremini kirjeldab joonistel 26 ja 27 ära toodud nii Tartu kui ka Tallinna rahvastiku arvulist muutust ajas selle silumine ruutpolünoomiga
st on tegemist sirgjoonelise liikumisega. Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlaselt muutuv kulgliigumine - Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus Pöörleva keha energia - Wk = I ω2 /2 (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v=√2as. Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s - pindala . Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Punktmassiks loetakse keha, mille Jôumoment.Impulssmoment
av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Punktmassiks loetakse keha, mille mõõtmed on palju väiksemad tema poolt läbitud tee teepikkusest. Massikese on punkt, mida läbivat mistahes sirget mööda mõjuv jõud kutsub esile selle keha kulgliikumise. Trajektoor on joon mida mööda punktmass liigub
19. Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all Isoleeritud termodünaamiline süsteem läheb alati iseenesest üle termodünaamilise tasakaalu seisundisse. 20. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks 21. Boltzmanni konstandi mõiste Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10-23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pV = RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R R 8314 R=8314 J/kmool K ja R
19. Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all isoleeritud termodünaamiline süsteem läheb alati iseenesest üle termodünaamilise tasakaalu seisundisse. 20. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks 21. Boltzmanni konstandi mõiste Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10 -23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pv=RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R Rµ 8314 R0=8314 J/kmool K ja R = =
mina y = 2), sest igale x väärtusele vastab ainult üks y väärtus. 2. Võrdeline sõltuvus Võrdeliste suuruste (vt punkt 1.2.) vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks sõltuvuseks. Võrdelise sõltuvuse valem on y = ax, kus a 0. Valemina antud võrdelisi sõltuvusi käsitledes on otstarbekas valemi y = ax asemel kasutada ka teistsuguseid tähistusi. 8. klassi füüsikakursuses kasutatakse ühtlase liikumise tee pikkuse arvutamisel valemit s = vt (ühe suurustest v või t loeme konstandiks) ning keha massi sõltuvus tihedusest ja ruumalast V esitatakse valemiga m = V. Kindlasti tasub õpilastele näidata, et mitmed varemõpitud sõltuvused on (või ei ole) võrdelised sõltuvused. Näited. a) s = 65v ühtlase liikumise korral sõltub tee pikkus s võrdeliselt kiirusest v; b) P = 4a ruudu ümbermõõt P sõltub võrdeliselt külje pikkusest a; c) S = a2 ruudu pindala S ei ole võrdelises sõltuvuses ruudu külje pikkusega a;
summaga(gaussi teoreem) Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud. Antud valemit võib veidi ratsionaliseerida (asendame võrdeteguri) SI-süsteemis: Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Coulombi seaduses on tegemist punktlaengutega, jõud mõjuvad sirgjooneliselt. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub
kristallograafilisteks sümmeetriaklassideks (kuubiline, tetragonaalne jne.). Seejärel leitakse Braggi valemi järgi võreparameeterite/konstantide väärtused, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. Võreparameetrite muutus sõltuvalt temperatuurist ja/või rõhust annab fundamentaalset termodünaamilist informatsiooni uuritava ühendi kohta. 70. Mida nimetatakse kristallvõre konstandiks(võreparameetriks)? Võreparameeter on Braggi valemiga n= 2dsin leitav väärtus, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. 71. Millise valemiga kirjeldatakse röntgenkiirte difraktsiooni? Teravmikroskoopia 72. Kas objekti paksus on oluline STM meetodiga aine uurimisel? Jah, SEM nõuab objektilt suurt massikontrasti ja lahutusvõimest ei piisa pinna üksikute aatomite eristamiseks 73
vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Weberi seadus Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Fechneri seadus Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet
omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 , kus r * ( T ) on absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime; T-selle keha absoluutne temperatuur; -võrdetegur, mida nimetatakse Stefani - Boltzmanni konstandiks. Wien'i seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime maksimumile vastav kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. b Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M
omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 , kus r * ( T ) on absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime; T-selle keha absoluutne temperatuur; -võrdetegur, mida nimetatakse Stefani - Boltzmanni konstandiks. Wien'i seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime maksimumile vastav kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. b Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M
CH 3COOH D CH3COO + H+ happe korral: Lahuses ioone vähe, seega ka elektrijuhtivus väiksem. C H+ = Ch Dissotsiatsiooni tasakaalu kirjeldavat tasakaalukonstanti nimetatakse dissotsiatsiooni- ja aluse korral: konstandiks (ka ionisatsioonikonstandiks). Vaatleme nõrka hapet üldvalemiga HA, mille dissotsiatsioonil tekib üks vesinikioon ning C OH = C a happejääkioon (anioon): Hapete ja aluste tugevus HA D H+ + A Mida suuremad on ionisatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe
Varda kriitiline survepinge saleduse kaudu (antud peatasandis): CR = ; 2 · Euler'i lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud CR P ; (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks): kus: P materjali proportsionaalsuspiir, [Pa]; · Euler'i valem kehtib, kui varda tegelik saledus ei ole väiksem Euleri piirsaledusest: Euleri piirsaledus: E Euleri valemi E E = ; E = ;
Mooli määramise aluseks on võetud C12. NA on Avogadro arv, mille väärtus on 6,022*1023 ja ühikuks 1/mol. Moolide arv avaldub: m µ= , kus m on gaasi mass ning M ühe mooli mass M Gaasi universaalkonstant R on ühe mooli gaasi paisumise töö selle soojendamisel 1 K võrra jääval rõhul. Kui see jagada Avogadro arvuga, saadakse töö, mida samas protsessis teeb keskmiselt üksainus molekul. Seda jagatist nimetatakse Boltzmanni konstandiks: R k= (valemite lehele) NA Molekulide kontsentratsioon: N n= - N on molekulide arv, V ruumala. (valemite lehele) V Ideaalne gaas ideaalne gaas ja selle olekuvõrrand, ideaalse gaasi mudeli rakendatavus reaalsete gaaside korral Ideaalne gaas on gaasi mudel, mis rahuldab alati selle olekuvõrrandit. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: p V = µ R T Reaalsed gaasid alluvad ideaalse gaasi mudelile, kui temperatuur on kõrge või tihedus väike.
suurus ei ole nii suur, et ta segaks tulemust. Mudelid olulised ja mitteolulised seosed. Mudelite tegemisel ei teata alati, mis see OLULINE on. Mudelite juures oluline must kast teame mis sisse läheb aga ei tea miks tulemus, mis välja tuli, just selline on. Inputs outputs Must kast Suurendame ühte sisendit, vaatame mis juhtub väljundiga. Kui muudame ühte sisendit, ja kõik teised muudame konstandiks, seda nimetatakse ceteris paribus. Kui on 2 tegurit A ja B, saame ristküliku AB. Kui A suurendada saab ristküliku delta AB. Kui suurendada B, saame ristküliku AdeltaB. Kui suurendada A ja B mõlemaid, siis tekib ühisosa. Ceteris paribus analüüs ühe faktori kaupa. Üks on muutuja, teised konstandid. Majandusteooria meetodid Meetod peab võimaldama ilma vastuoludeta jõuda eeldustest tulemuseni. Meetodi valik sõltub küsimuse püstitusest.
(stabiilsemad) kui nende naaberelemendid, mille aatominumber on paaritu arv. b Tuumade kindel stabiilsus-ebastabiilsus ongi eelduseks, et aine (paljude tuumade) poolestusaeg on kindel suurus. radioaktiivse isotoobi poolestusaeg konstantne suurus. See vastab olukorrale, kus aatomid eksisteerivad nii-öelda omapead, sõltumata välisest mõjust.Poolestusaega tähistatakse τ 1/2. Tõenäosust, et aatom laguneb kindla ajaühiku jooksul, nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks ja tähistatakse λ. c Aatomituumi koos hoidvaid jõude nim tuumajõududeks. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. (annab tuumadele stabiilsuse) Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju) hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid ja nende osiseid. Tugeva tuumajõu roll on
moodustub Bronstedi happe, nt CO2 moodustab H2CO3 Aluseline oksiid – moodustab veega reageerides Bronstedi aluse nt CaO + H2O -> Ca(OH)2 Amfoteersed oksiidid – moodustuvad poolmetallidest ja ka mõndadest teistest elementidest, mis reageerivad nii hapete kui alustega Vesi on amfiprotoonne – võib käituda nii Bronstedi happe kui alusena ja vahetada prootoneid teise vee molekuliga. Nähtust nimetatakse autoprotolüüsiks. KW nim vee ioonkorrutiseks e autoprotolüüsi konstandiks. Vesilahuse pH defineeritakse kui pH = -log aH3O+. Lihtsustades pH = -log [H3O+]. pOH!? Dissotsiatsioonimäär = A- ioonide kontsentratsioon/happe HA algkontsentratsioon * 100% Nõrga happe lahuse pH arvutamine !?!? Hüdrolüüs – soola koostises olevate ioonide reaktsioon veega, mis viib pH muutustele. Üldisem mõiste mittevesilahuste puhul on solvolüüs. Nõrkade aluste konjugeeritud katioonid moodustavad happelise lahuse.
(kohe otse, puu kõrgus on 1) Seega |x| <= m = m1 = mk (kuna k=1 ja max m on x pikkus). Induktsiooni samm: Eeldame, et võrratus |x| <= mn kehtib kõigi süntaksipuude korral, mille kõrgus n on väiksem kui k. Tuletuspuus kõrgusega k on puu juurel max m alampuud, mille max kõrgus on k-1. Seega kehtib |x| <= mk−1m = mk . T: Iga KV keele jaoks leidub redutseeritud KV grammatika. Olgu sellise grammatika G mitteterminaalide arv n. Valime konstandiks p = mn, kus m on produktsioonide paremate poolte maksimaalne pikkus. Sõne |z| > p tuletuspuu kõrgus peab siis Lemma põhjal olema vähemalt n+1. Seega leidub tuletuspuus tee, millel mingi mitteterminaal A esineb vähemalt 2 korda: Seega uwy ∈ L ja uv2wx2y ∈ L. Analoogiliselt uvjwxjy ∈ L iga j >= 0 korral. Kui valida vwx alampuu juurest kaugeimate korduvate mitteterminaalide järgi, saab alampuu kõrgus olla maksimaalselt n−1, seega |vwx| <= mn−1 < p.
HA + H2O H3O+ + A– , Kc = [H3O+] [A–]/[HA] [H2O], [H3O+] [A–]/[HA] = Kc [H2O]; siit tuleneb vee kui happe jaoks tema ionisatsioonikonstant Ka = Kc [H2O] = [H3O+] [OH–] / [H2O] Vee molaarne kontsentratsioon on 55,5 M, seega vee Ka = 1,8 10 –16 . Üldjuhul happe HA jaoks vesilahuses kirjutame Ka = [H3O+] [A–] / [HA], kus A– on happega HA konjugeeritud alus. Ka nimetatakse ka happelisuse konstandiks (pea meeles, et vee kontsentratsioon lahjendatud lahuseis on ca püsiv ja ei lähe võrrandi). Kahe- ja polüprotoonsed happed dissotsieeruvad astmeliselt ja astmete tasakaalukonstandid varieeruvad laiades piirides. Lahuse pH väärtus väljendab hüdrooniumioonide kontsentratsiooni lahuses, matemaatiliselt pH = - log[H3O+] . Analoogselt väljendatakse hapete tugevust pKa väärtustega, pKa = – log K a , seega vee pKa võrdub 15,7. Lahused pH
Toimub nõrga happe ja nõrga lause soolalahuse puhul. (CH3COONa4; pH=7) d) Tugeva happe ja tugeva aluse soolvesilahus praktiliselt ei hüdrolüüsu ja on neutraalne (KCl) Hüdrolüüs ja neutralisatsioon on vastassuunalised. NT: K+ +CN- + HOH K+ + OH- +HCN Hüdrolüüsi ulatust iseloom. HÜDROLÜÜSI ASTE , mis on hüdrolüüsunud soola kontsent. Suhe üld kontsentratsioonisse ja oleneb soola ja vee toimest ning kasvab temp tõusuga ning lahjendusega. =C/Cs HÜDROLÜÜSI KONSTANDIKS nim hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu konstanti: Soolade hüdrolüüsi kasut. vee puhastamisel, taimsete materjalide, nt. puit, õled hüdrolüüsil hapete vesilahusega lahustatakse polüsahhaariidid monosahhariidideks, mis on etanooli, glükoosi ja soodapärmi lähteaineteks. Biokeemilisel hüdrolüüsil on tähtis koht elusorganismide elutegevuses. 7. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemia redoksreaktsioonid on rekatsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste
annaabi.ee 
