2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored kannavad üha enam läänelikku riietust, kuid naised püüavad ka läänelikus riietuses konservatiivseteks jääda. Riietus Enne 1960ndat aastat koosnes toit peamiselt kalast, riisist, leivast, datlitest, jogurtist, juurviljadest, lamba, kitse ja kaamelilihast. Tänaseks kasutatakse toiduks rohkesti ka imporditud toiduaineid. Vastavalt islami traditsioonile ei sööda sealiha ega jooda alkoholi. Toit Tänan kuulamast!
mugavalt. Riietuse suhtes oleks lihtsam tõmmata piir eetilise ja ebaeetilise riietuse vahel ning teha õpilastele selgeks, et miniseelikud ja nabapluusid ei ole sobilikud koolis kandmiseks. Kuigi mainisin eespool, et kool ongi lastele ja noortele erinevuse näitamise koht, võib siiski õpilastele selgeks teha, kui ta sellest ise aru ei saa, et paljastav riietus ei ole kõige parem valik. Pole vaja kohe konservatiivseteks muutuda ja koolivormi sisse tuua. Veel üks väga hea põhjus miks koolivormi ei kanta on selle hind, mis mõndadele on ülejõu käiv. Summat pole vaja nimetada, eks igaüks ise teab palju ta selle eest välja käib. Ja kui siis selgub, et koolivorm ei sobi, on siis taljel liiga kitsas või rinnus liiga lai, siis tuleb see veel ümber teha ja ehk isegi mitu korda. Sellepärast kasutavadki paljud õpilased alternatiivi varianti ning ostavad omale poesti
vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses.Naise oma virkuses ja vaikuses. Kuidas need mõisted kombineeruvad/sobituvad? Eepose üks funktsioon on,kasutades suurt lugu,näidata alternatiive,kuidas oleks võimalik olnud.Jäävad juhtima konservatiivsed põhiväärtused,mida kultuurivaldkonnas hinnatakse. Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam. Taipame alternatiividele ei ütlemise kaalu. Soo käsitlus on ajastutruu. Sooline identiteed koosneb paljudet tavadest ja praktikumidest. Iliases on nähtaval soo erinevusest tingitud vahed. 20.saj 1935 ilmus Gerardoux' i "L' Iliade ou le poème de Force" Näidend Hitleri ähvardavast ohust.Oht ei ole Hitleris ,vaid sisserännanud juutides. 07.10.2009 Georges Duby ja Gillaume le Marèchal
asukohast, ei sõltu töö läbitud teest, vaid lõpp- ja algasukohast. 2 Töö vedru venitamisel A= kx /2. Jõuvälja nim. siis potentsiaalseks ja jõudusid konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on 0. A W EPOT ja F seos t U Jäiga keha pöörlemisel on keha suvalise punkti kiirus v = ω×ρ,
Inertsijäävusseadusel. 25. Millist keha punkti nimetatakse masskeskmeks? Sõnastada masskeskme liikumise teoreem. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondunud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud. Masskeskme teoreem: kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või nad on tasakaalus, siis selle süsteemi masskese liigub konstantse kiirusega või seisab paigal. 26. Milliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks, milliseid dissipatiivseteks jõududeks? Tuua näiteid. Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. Seega tuleb välja, et konservatiivse jõu korral joonintegraal ei tohigi sõltuda joone kujust. Konservatiivsete jõudude korral on töö üle kinnise trajektoori. (nt. Raskusjõud, staatiline elektriväli, elastusjõud) Dissipatiivseteks jõududeks nimetatakse jõudusid, mille töö oleneb jõu
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektor/vektoria...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja märkimisväärselt rohkem raha välja kui neil oli hoiuseid. Küpros suutis kasvatada SKP- d, hoida madala inflatsiooni- ja töötusemäära ning arendada oma majandust. 7 2.2. Kriisiaastad (2008-2010) Kriisiaastateks loetakse majanduses aastaid 2008-2010. Majanduskriisi all mõistame seda, et majandussituatsioon ja majanduslikud väljavaated langevad järsult. Antud kriis mõjutas kogu maailma majandust.
Selle energia muutus, võetuna vastandmärgiga annab tsentraalse jõu töö ainepukti nihutamisel ühest kohast teise. Seejuures ei olene töö trajektoori kujust,vaid keha potentisiaalsete energiate vahest trajektoori alg ja lõpp punktis A = - Wp . tsentraalseidvälju nim selle prast ka potentsiaalseteks väljadeks. Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga 6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks Tsentraalsetes süsteemides kus kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus nim jõudusi konservatiivsestes (lad. Conservatio säilimine) mittetsentraalsete jõudude olemasolul mehaaniline energia ei säili vaid hajub. 7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ? 8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ? Inertsiaalsüsteeme on lõpmata palju
Kui keha ka pöördub,siis tema kineetiline energia T=mVc²/2+I ²/2 Vc-raskuskeskne külgliikumise kiirus I-keha inertsmoment telje suhtes,mis läbib raskuskeset keha,massiga m,pöörlemise nurkkiirus Inertsi peatelk-inertsikeset ehk raskuskeset läbivad omavahel risti asetavad teljed. T+ U=0 T=mV ²/2+I ²/2 U<0,- U=mgh 1.3.Töö ja energia 1.3.1.Töö Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f¯ ja tema rakenduspunkti nihke s¯ korrutisega A=f ¯*s ¯=fscos -nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f¯ pole nihke ulatuses const,siis A=(S-all)f¯d¯s¯=(s-all)f(s-all)ds (s-all) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see m...
Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...
elastsusjõud) ja dissipatiivsed jõud. *Jõu töö mõiste - DEF Mehaanikas defineeritakse jõu ~F elementaartöö dA lõpmata väikeseks siirdel ds, kui dA= F*ds*cos, kus on jõu ~F projektsioon siirdele. *Elementaartöö: dA= F*cos*ds * Konservatiivsed (raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud) jõud - DEF: Jõude, mis töö rakenduspunkti üleminekul ühest kohast teise ei sõltu tee pikkusest, kujust, ega rakenduspunkti liikumise seadusest nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. * Dissipatiivsed jõud - DEF: mittekonservatiivseid jõude nimetatakse dissipatiivseteks 37. Potentsiaalne energia. Potentsiaalse energia tasemepinnad. *Potentsiaalne energia - DEF: Tingimust Fxdx+Fydy+Fzdz=-dU(x,y,z) täitvat funktsiooni U nimetatakse potentsiaalseks energiaks. F-n U näitab seda töö varu, siis nimetamegi seda potentsiaalseks energiaks - energiaks, mis on kehal oma asendi tõttu jõuväljas, asendist tingitud võimeks teha tööd.
. 17.Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia on määratud kehade vastastikuse asendiga (näiteks keha asend maapinna suhtes). Potentsiaalse energia mõistet võib rakendada üksnes nendele jõududele, mille töö ei sõltu keha liikumise trajektoorist ning on määratud üksnes alg- ja lõppasendiga. Selliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks. Kui keha Maa pinna läheduses paikneb ümber, siis mõjub sellele suuruselt ja suunalt muutumatu raskusjõud . Raskusjõu töö sõltub üksnes keha vertikaalsest nihkest. Mistahes teelõigul võib raskusjõu tööd väljendada nihkevektori projektsiooni kaudu vertikaalselt üles suunatud OY-teljel: , kus Fr = Fry = - mg on raskusjõu projektsioon ja sy on nihkevektori projektsioon. Keha
ümber võimekaid kultuuritegelasi, nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Tõnisson toonitas kõlbuse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt
energia ja laengu suhet. Elektrivälja potentsiaal punktlaengust q kaugusel r. =Ep/q =k*q/r Potensiaal on arvuliselt võrdne tööga , mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. Ühikuks on volt (V). Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Konservatiivsete jõudude väli? Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega. A=f*s*cos Elektriväli dielektrikutes Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Selliseid laenguid nim seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui
A = Wk = Wk 2 - Wk 1 = - 2 2 Tulemus ei olene trajektoori kujust, vaid ainult olukorrast selle alg- ja lõpp-punktis. 23. Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia. Keha potentsiaalne energia homogeenses raskusjõu väljas. Potentsiaalsete jõudude väli Tsentraalsed jõuväljasid nimetatakse ka potentsiaalseteks jõuväljadeks ja seal esinevaid jõudusid tsentraalseteks või konservatiivseteks jõududeks. Homogeenne jõuväli on tsentraalse jõuvälja erijuht, kus tsenter asub lõpmata kaugel vaatluskohas. Potentsiaalne energia Energia, mis kehal on oma asukoha tõttu jõuväljas, sest keha viimiseks jõuvälja on tulnud teha tööd. Hõõrdejõu potentsiaalne energia kx 2 Wp = 2 Potentsiaalses jõuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia W p = mgh Töö potentsiaalses jõuväljas A = - W p 24. Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas 2 r
Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Ke...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Raskusjõudude väli on samuti tsentraalse jõuvälja erijuht. Toodud näidetele on iseloomulik, et kehale mõjuvad jõud sõltuvad ainult keha asukohast ruumis. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis. Niisugusel juhul nim jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. 1. Jõu poolt tehtud töö ei sõltu trajektoorist 2. Töö sõltub alg- ja lõppasukohast 3. potentsiaalsed jõud on: raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud 8. Impulss, jäävus Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kasutades impulsi mõistet => dp/dt=F. Impulsiseaduse sõnastus - ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on
78. Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip? Kui kehale mõjub mitu jõudu, on nende mõju liikumisele samasugune nagu siis, kui on tegemist üheainsa resultantjõuga, mis kujutab endast mõjuvate jõudude vektorsummat 79. Millised jõud on fundamentaaljõud? Gravitatsioonijõud, elektrostaatiline jõud 80. Millised jõud on näivjõud? pseudojõud, ehk siis inertsjõud, tsentrifugaaljõud 81. Mis on konservatiivne jõud? Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Gravitatsioonijõud on tüüpiline konservatiivne jõud 82. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla samasuunalised? Jah 83. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei 84. Mis on keha kaal? Jõud millega keha mõjutab alust F=mg Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole 85
Potentsiaalse energia miinimumi printsiip. Mehaanilise energia jäävus. Võimsus. Mehaanika kuldreegel. Kui jõudu korrutada teepikkusega, saame uue füüsikalise suuruse, mida nimetatakse tööks. Peab kohe täpsustama, et kui jõud ei mõju keha liikumise suunas või keha ei liigu jõu mõjumise suunas, siis tuleb arvestada ka nurka liikumissuuna ja jõu vahel. A = Fscos . Selliseid jõude, mille korral tehtud töö ei olene teest, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. Raskusjõud ongi konservatiivne jõud. Potentsiaalne energia Ep on selline energia, mis on tingitud keha või selle osade asendist. Ep = mgh, kus m on keha mass, g raskuskiirendus ja h kõrgus maapinnast. See energia on võrdne tööga, mida tuleb keha tõstmisel teha raskusjõu vastu. Teine energia liik on kineetiline energia Ek = mv2/2. Seda nimetatakse eesti keeles ka hooks (hoog) Kui rakendame kehale jõudu, siis keha võib hakata liikuma. Kui takistusjõude mitte arvestada,
E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et
raskuskeset on järgmine: 1.3.1.Töö I=I0+ma² Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- Masspunkt-m,pöörleb ümber z,ringne lõppasukohast,neid jõude nimetatakse trajektoor,raadius R,joonkiirus V,nurkkiirus konservatiivseteks. => V= R Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse I0 inertsmoment telje suhtes ,mis läbib potentsiaalseks. raskuskeset ja on tegeliku pöörlemisteljega paralleelne, on kaugus keha Konservatiivsete jõudude väli on raskuskeskmest pöörlemisteljeni ja m on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul
ks suurust, mis näitab, kui palju tööd sooritatak-se ajaühiku kestel. Seega on võimsus W suurus, mis võrdub töö A ja tema sooritamiseks kulunud aja t suhtega: W = A / t . §20. Konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõpp-asukohast ruumis. Niisugusel juhul nimet. jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. Jõudusid, mille töö sõltub keha poolt läbitud teest, A= F*ds dA12= F*ds dA21= F*ds ´ dA12+dA21= =F*ds + F*ds´= F* ds- -F* ds= 0 nimet. mittekonservatiiseteks. Konservatiiv-sete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on 0. Tõepoolest, jaot. potentsiaalses väljas liikuva keha kinnise tee 2-te ossa: tee I, mida mööda keha läheb punktist 1 punkti 2, ning tee II,
E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
juristid (näiteks Paulus ja Ulpianus). Sabinuse peateos iseloomustab ka selle koolkonna kirjanduslikku tegevust: eelistati kirjutada ius civile käsitlusi, kommentaare, aga ka nende teosed kandsid sageli ka pealkirju epitomae (väljavõtted vanemate juristide teostest) või notae (vanemate juristide teoste kommentaarid). Kuigi leidus ka probleemkirjandust nagu prokuliaanidel, ei olnud sabiniaanide koolkonna autorite põhirõhk sellel. Traditsiooniliselt peetakse sabiniaane pigem konservatiivseteks. Seda sellepärast, et sabiniaanid tõid eelklassikalisele õigusteadusele tuginedes oma kaasaegsesse õigusteadusse tagasi mõtlemise printsiipides ja põhjendasid oma arvamusi ka loomuõigusele toetudes. Üheks oluliseks näiteks sellest on hea usu põhimõtete tagasitoomine juriidilisse argumentatsiooni. Bona fides on loomuõiguslikest printsiipidest kõige tähtsam nii Rooma kui ka tänapäevases õigusteaduses ja iseloomustab printsiibi kui sellise olemust ka kõige paremini
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
