2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored kannavad üha enam läänelikku riietust, kuid naised püüavad ka läänelikus riietuses konservatiivseteks jääda. Riietus Enne 1960ndat aastat koosnes toit peamiselt kalast, riisist, leivast, datlitest, jogurtist, juurviljadest, lamba, kitse ja kaamelilihast. Tänaseks kasutatakse toiduks rohkesti ka imporditud toiduaineid. Vastavalt islami traditsioonile ei sööda sealiha ega jooda alkoholi. Toit Tänan kuulamast!
mugavalt. Riietuse suhtes oleks lihtsam tõmmata piir eetilise ja ebaeetilise riietuse vahel ning teha õpilastele selgeks, et miniseelikud ja nabapluusid ei ole sobilikud koolis kandmiseks. Kuigi mainisin eespool, et kool ongi lastele ja noortele erinevuse näitamise koht, võib siiski õpilastele selgeks teha, kui ta sellest ise aru ei saa, et paljastav riietus ei ole kõige parem valik. Pole vaja kohe konservatiivseteks muutuda ja koolivormi sisse tuua. Veel üks väga hea põhjus miks koolivormi ei kanta on selle hind, mis mõndadele on ülejõu käiv. Summat pole vaja nimetada, eks igaüks ise teab palju ta selle eest välja käib. Ja kui siis selgub, et koolivorm ei sobi, on siis taljel liiga kitsas või rinnus liiga lai, siis tuleb see veel ümber teha ja ehk isegi mitu korda. Sellepärast kasutavadki paljud õpilased alternatiivi varianti ning ostavad omale poesti
vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses.Naise oma virkuses ja vaikuses. Kuidas need mõisted kombineeruvad/sobituvad? Eepose üks funktsioon on,kasutades suurt lugu,näidata alternatiive,kuidas oleks võimalik olnud.Jäävad juhtima konservatiivsed põhiväärtused,mida kultuurivaldkonnas hinnatakse. Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam. Taipame alternatiividele ei ütlemise kaalu. Soo käsitlus on ajastutruu. Sooline identiteed koosneb paljudet tavadest ja praktikumidest. Iliases on nähtaval soo erinevusest tingitud vahed. 20.saj 1935 ilmus Gerardoux' i "L' Iliade ou le poème de Force" Näidend Hitleri ähvardavast ohust.Oht ei ole Hitleris ,vaid sisserännanud juutides. 07.10.2009 Georges Duby ja Gillaume le Marèchal
asukohast, ei sõltu töö läbitud teest, vaid lõpp- ja algasukohast. 2 Töö vedru venitamisel A= kx /2. Jõuvälja nim. siis potentsiaalseks ja jõudusid konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on 0. A W EPOT ja F seos t U Jäiga keha pöörlemisel on keha suvalise punkti kiirus v = ω×ρ,
Inertsijäävusseadusel. 25. Millist keha punkti nimetatakse masskeskmeks? Sõnastada masskeskme liikumise teoreem. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondunud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud. Masskeskme teoreem: kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või nad on tasakaalus, siis selle süsteemi masskese liigub konstantse kiirusega või seisab paigal. 26. Milliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks, milliseid dissipatiivseteks jõududeks? Tuua näiteid. Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. Seega tuleb välja, et konservatiivse jõu korral joonintegraal ei tohigi sõltuda joone kujust. Konservatiivsete jõudude korral on töö üle kinnise trajektoori. (nt. Raskusjõud, staatiline elektriväli, elastusjõud) Dissipatiivseteks jõududeks nimetatakse jõudusid, mille töö oleneb jõu
Jõuväli. Konservatiivsed jõud. Kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjutavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis. Niisugusel juhul nimetatakse jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha või kehade liikumist süsteemi töötegemise võimet, nimetatakse energiaks. Keha energia võib olla tingitud kahesugustest põhjustest: esiteks, keha liikumisest teatud kiirusega, ning teiseks, keha asumisest potentsiaalses jõuväljas.
kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga,
Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja märkimisväärselt rohkem raha välja kui neil oli hoiuseid. Küpros suutis kasvatada SKP- d, hoida madala inflatsiooni- ja töötusemäära ning arendada oma majandust. 7 2.2. Kriisiaastad (2008-2010) Kriisiaastateks loetakse majanduses aastaid 2008-2010. Majanduskriisi all mõistame seda, et majandussituatsioon ja majanduslikud väljavaated langevad järsult. Antud kriis mõjutas kogu maailma majandust.
Selle energia muutus, võetuna vastandmärgiga annab tsentraalse jõu töö ainepukti nihutamisel ühest kohast teise. Seejuures ei olene töö trajektoori kujust,vaid keha potentisiaalsete energiate vahest trajektoori alg ja lõpp punktis A = - Wp . tsentraalseidvälju nim selle prast ka potentsiaalseteks väljadeks. Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga 6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks Tsentraalsetes süsteemides kus kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus nim jõudusi konservatiivsestes (lad. Conservatio säilimine) mittetsentraalsete jõudude olemasolul mehaaniline energia ei säili vaid hajub. 7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ? 8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ? Inertsiaalsüsteeme on lõpmata palju
Kui keha ka pöördub,siis tema kineetiline energia T=mVc²/2+I ²/2 Vc-raskuskeskne külgliikumise kiirus I-keha inertsmoment telje suhtes,mis läbib raskuskeset keha,massiga m,pöörlemise nurkkiirus Inertsi peatelk-inertsikeset ehk raskuskeset läbivad omavahel risti asetavad teljed. T+ U=0 T=mV ²/2+I ²/2 U<0,- U=mgh 1.3.Töö ja energia 1.3.1.Töö Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f¯ ja tema rakenduspunkti nihke s¯ korrutisega A=f ¯*s ¯=fscos -nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f¯ pole nihke ulatuses const,siis A=(S-all)f¯d¯s¯=(s-all)f(s-all)ds (s-all) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on
Kui keha ka pöördub,siis tema kineetiline energia T=mVc²/2+I ²/2 Vcraskuskeskne külgliikumise kiirus Ikeha inertsmoment telje suhtes,mis läbib raskuskeset keha,massiga m,pöörlemise nurkkiirus Inertsi peatelkinertsikeset ehk raskuskeset läbivad omavahel risti asetavad teljed. T+ U=0 T=mV ²/2+I ²/2 U 1.3.Töö ja energia 1.3.1.Töö Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alglõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega A=f *s =fscos nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f pole nihke ulatuses const,siis A=(Sall)fds= (sall)f(sall)ds (sall) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke
deformeerime teda täiendavalt, uus pikkus pärast deformeerimist olgu x. Selle käigus tehakse elastsusjõu vastu tööd x x kx 2 kx02 A = Fel ( )d = 2 d = - = E p - E p0 . (5.30) x0 x0 2 2 Jõude, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. Kui keha liigutada konservatiivse jõu väljas, siis tema potentsiaalne energia sõltub tema koordinaatidest. Homogeenses raskusväljas lineaarselt z-koordinaadist, elastsusjõu väljas x- koordinaadi ruudust. Tsentraalses raskusväljas, kus proovikeha potentsiaalne energia GMm Ep = - , (5.30a) r 9
dt jõuvektori ja jõu rakenduspunkti kiiruse vektori skalaarkorrutisega- W=Fv. Võimsuse ühik on vatt(W=J/s). Potentsiaalne jõuväli Kui keha on tingimustes, et igas punktis mõjutavad kehad teda jõuga, mis muutub ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Kui punkti töö on vaadeldav ainult tema lähte- ja lõppasukoha järgi, siis nim seda jõuvälja potentsiaalseks ja neid jõudusid konservatiivseteks. Jõudusid, mille töö sõltub keha poolt läbitud teest, nim mittekonservatiivseteks. Kons. jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. Järelikult võib potentsiaalset jõuvälja defin kui jõudude välja, mille töö kinnisel teel on null. Tõestus, et raskusjõudude väli on potentsiaalne. Igas traj punktis mõjub kehale ühesugune, vertik alla suunatud jõud P=mg. Järelikult töö on- A=P(h1-h2)=mg(h1-h2). Nagu näha töö ei sõltu teest,
elastsusjõud) ja dissipatiivsed jõud. *Jõu töö mõiste - DEF Mehaanikas defineeritakse jõu ~F elementaartöö dA lõpmata väikeseks siirdel ds, kui dA= F*ds*cos, kus on jõu ~F projektsioon siirdele. *Elementaartöö: dA= F*cos*ds * Konservatiivsed (raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud) jõud - DEF: Jõude, mis töö rakenduspunkti üleminekul ühest kohast teise ei sõltu tee pikkusest, kujust, ega rakenduspunkti liikumise seadusest nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. * Dissipatiivsed jõud - DEF: mittekonservatiivseid jõude nimetatakse dissipatiivseteks 37. Potentsiaalne energia. Potentsiaalse energia tasemepinnad. *Potentsiaalne energia - DEF: Tingimust Fxdx+Fydy+Fzdz=-dU(x,y,z) täitvat funktsiooni U nimetatakse potentsiaalseks energiaks. F-n U näitab seda töö varu, siis nimetamegi seda potentsiaalseks energiaks - energiaks, mis on kehal oma asendi tõttu jõuväljas, asendist tingitud võimeks teha tööd.
. 17.Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia on määratud kehade vastastikuse asendiga (näiteks keha asend maapinna suhtes). Potentsiaalse energia mõistet võib rakendada üksnes nendele jõududele, mille töö ei sõltu keha liikumise trajektoorist ning on määratud üksnes alg- ja lõppasendiga. Selliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks. Kui keha Maa pinna läheduses paikneb ümber, siis mõjub sellele suuruselt ja suunalt muutumatu raskusjõud . Raskusjõu töö sõltub üksnes keha vertikaalsest nihkest. Mistahes teelõigul võib raskusjõu tööd väljendada nihkevektori projektsiooni kaudu vertikaalselt üles suunatud OY-teljel: , kus Fr = Fry = - mg on raskusjõu projektsioon ja sy on nihkevektori projektsioon. Keha
ümber võimekaid kultuuritegelasi, nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Tõnisson toonitas kõlbuse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt
energia ja laengu suhet. Elektrivälja potentsiaal punktlaengust q kaugusel r. =Ep/q =k*q/r Potensiaal on arvuliselt võrdne tööga , mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. Ühikuks on volt (V). Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Konservatiivsete jõudude väli? Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega. A=f*s*cos Elektriväli dielektrikutes Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Selliseid laenguid nim seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui
A = Wk = Wk 2 - Wk 1 = - 2 2 Tulemus ei olene trajektoori kujust, vaid ainult olukorrast selle alg- ja lõpp-punktis. 23. Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia. Keha potentsiaalne energia homogeenses raskusjõu väljas. Potentsiaalsete jõudude väli Tsentraalsed jõuväljasid nimetatakse ka potentsiaalseteks jõuväljadeks ja seal esinevaid jõudusid tsentraalseteks või konservatiivseteks jõududeks. Homogeenne jõuväli on tsentraalse jõuvälja erijuht, kus tsenter asub lõpmata kaugel vaatluskohas. Potentsiaalne energia Energia, mis kehal on oma asukoha tõttu jõuväljas, sest keha viimiseks jõuvälja on tulnud teha tööd. Hõõrdejõu potentsiaalne energia kx 2 Wp = 2 Potentsiaalses jõuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia W p = mgh Töö potentsiaalses jõuväljas A = - W p 24. Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas 2 r
101. Mida nimetatakse jõu võimsuseks? Valem. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõu võimsuseks nimetatakse tema töö muutumise kiirust antud ajahetkel. P=dW/dt Skalaarne, jõu projekteerimisel puutujale (kiiruse sihile) võib kasutada vetorite mooduleid. 102. Kuidas arvutada jõu võimsust? Jõu võimsus võrdub jõu ja tema rakenduspunkti kiirusvektori skalaarkorrutisega. 103. Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks? Konservatiivseteks ehk potentsiaalseteks jõududeks nimetatakse niisuguseid jõudusid, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest, vaid ainult alg- ja lõppasendist. 104. Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks ja mida dissipatiivseks jõuks? 105. Mida nimetatakse dissipatiivseks jõuks? Dissipatiivseteks jõududeks nimetatakse niisuguseid jõudusid, mille töö oleneb jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest. 106
kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga,
Raskusjõudude väli on samuti tsentraalse jõuvälja erijuht. Toodud näidetele on iseloomulik, et kehale mõjuvad jõud sõltuvad ainult keha asukohast ruumis. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis. Niisugusel juhul nim jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. 1. Jõu poolt tehtud töö ei sõltu trajektoorist 2. Töö sõltub alg- ja lõppasukohast 3. potentsiaalsed jõud on: raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud 8. Impulss, jäävus Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kasutades impulsi mõistet => dp/dt=F. Impulsiseaduse sõnastus - ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on
78. Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip? Kui kehale mõjub mitu jõudu, on nende mõju liikumisele samasugune nagu siis, kui on tegemist üheainsa resultantjõuga, mis kujutab endast mõjuvate jõudude vektorsummat 79. Millised jõud on fundamentaaljõud? Gravitatsioonijõud, elektrostaatiline jõud 80. Millised jõud on näivjõud? pseudojõud, ehk siis inertsjõud, tsentrifugaaljõud 81. Mis on konservatiivne jõud? Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Gravitatsioonijõud on tüüpiline konservatiivne jõud 82. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla samasuunalised? Jah 83. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei 84. Mis on keha kaal? Jõud millega keha mõjutab alust F=mg Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole 85
Potentsiaalse energia miinimumi printsiip. Mehaanilise energia jäävus. Võimsus. Mehaanika kuldreegel. Kui jõudu korrutada teepikkusega, saame uue füüsikalise suuruse, mida nimetatakse tööks. Peab kohe täpsustama, et kui jõud ei mõju keha liikumise suunas või keha ei liigu jõu mõjumise suunas, siis tuleb arvestada ka nurka liikumissuuna ja jõu vahel. A = Fscos . Selliseid jõude, mille korral tehtud töö ei olene teest, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. Raskusjõud ongi konservatiivne jõud. Potentsiaalne energia Ep on selline energia, mis on tingitud keha või selle osade asendist. Ep = mgh, kus m on keha mass, g raskuskiirendus ja h kõrgus maapinnast. See energia on võrdne tööga, mida tuleb keha tõstmisel teha raskusjõu vastu. Teine energia liik on kineetiline energia Ek = mv2/2. Seda nimetatakse eesti keeles ka hooks (hoog) Kui rakendame kehale jõudu, siis keha võib hakata liikuma. Kui takistusjõude mitte arvestada,
E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et
raskuskeset on järgmine: 1.3.1.Töö I=I0+ma² Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- Masspunkt-m,pöörleb ümber z,ringne lõppasukohast,neid jõude nimetatakse trajektoor,raadius R,joonkiirus V,nurkkiirus konservatiivseteks. => V= R Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse I0 inertsmoment telje suhtes ,mis läbib potentsiaalseks. raskuskeset ja on tegeliku pöörlemisteljega paralleelne, on kaugus keha Konservatiivsete jõudude väli on raskuskeskmest pöörlemisteljeni ja m on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul
ks suurust, mis näitab, kui palju tööd sooritatak-se ajaühiku kestel. Seega on võimsus W suurus, mis võrdub töö A ja tema sooritamiseks kulunud aja t suhtega: W = A / t . §20. Konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud. Jõudude puhul, mis sõltuvad ainult keha asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõpp-asukohast ruumis. Niisugusel juhul nimet. jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. Jõudusid, mille töö sõltub keha poolt läbitud teest, A= F*ds dA12= F*ds dA21= F*ds ´ dA12+dA21= =F*ds + F*ds´= F* ds- -F* ds= 0 nimet. mittekonservatiiseteks. Konservatiiv-sete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on 0. Tõepoolest, jaot. potentsiaalses väljas liikuva keha kinnise tee 2-te ossa: tee I, mida mööda keha läheb punktist 1 punkti 2, ning tee II,
E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et
(vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). 22 Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kummagi keha massiga ja
Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel. 8 Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise x mingi pikkus.
Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis
Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Konservatiivseteks (mehaanilist energiat säilitavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib. Dissipatiivseteks (energiat hajutavateks) nimetatakse jõude, mille mõjumisel see seadus ei kehti (mehaaniline energia muutub soojuseks ja hajub laiali). Tuntuim dissipatiivne jõud on hõõrdejõud. Tuntuim konservatiivne jõud on gravitatsioonijõud. 9 Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis
juristid (näiteks Paulus ja Ulpianus). Sabinuse peateos iseloomustab ka selle koolkonna kirjanduslikku tegevust: eelistati kirjutada ius civile käsitlusi, kommentaare, aga ka nende teosed kandsid sageli ka pealkirju epitomae (väljavõtted vanemate juristide teostest) või notae (vanemate juristide teoste kommentaarid). Kuigi leidus ka probleemkirjandust nagu prokuliaanidel, ei olnud sabiniaanide koolkonna autorite põhirõhk sellel. Traditsiooniliselt peetakse sabiniaane pigem konservatiivseteks. Seda sellepärast, et sabiniaanid tõid eelklassikalisele õigusteadusele tuginedes oma kaasaegsesse õigusteadusse tagasi mõtlemise printsiipides ja põhjendasid oma arvamusi ka loomuõigusele toetudes. Üheks oluliseks näiteks sellest on hea usu põhimõtete tagasitoomine juriidilisse argumentatsiooni. Bona fides on loomuõiguslikest printsiipidest kõige tähtsam nii Rooma kui ka tänapäevases õigusteaduses ja iseloomustab printsiibi kui sellise olemust ka kõige paremini
Selle käigus tehakse elastsusjõu vastu tööd kx 2 kx02 x x A = ∫ Fel (ξ )dξ = k ∫ ξ dξ = − = E p − E p0 . (5.30) x0 x0 2 2 Jõude, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. Kui keha liigutada konservatiivse jõu väljas, siis tema potentsiaalne energia sõltub tema koordinaatidest. Homogeenses raskusväljas on see võrdeline z-koordinaadiga, vt. valem (5.25), elastsusjõu väljas x-koordinaadi ruuduga, vt. valem (5.26). Tsentraalses raskusväljas on mingi proovikeha potentsiaalne energia GMm Ep = − , (5.30a) r
annaabi.ee 
