Rakumembraani ÜL: kaitseb rakku, õhendab rakke kudeteks, tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel 6. Iseloomusta ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (õpik lk 75 – 77, slaidid) Passiivne:osake liigub kõrgema konsentratsiooniga lahusest madalamale, lisaenergiat ei vaja, võivad liikuda läbi membraani Osmoos- vee osake liigub madalamast konsentratsioonist kõrgemale Difusioon- o2 ja co2 liiguvad kõrgemalt konsentratsioonist madalamale 7. Iseloomusta ainete aktiivset liikumist. Selgita pinotsütoosi ja fagotsütoosi olemust. (õpik lk 78, slaidid) Aktiivne: osake liigub madalama konsentratsiooni lahuselt kõrgemale, vajab lisa energiat, liikumine toimub transportvalkudega Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistmise teel
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 → Na2SO4+H2O+S↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. KATSE 1
2) keskkond, kus liiguvad vabad laengukandjad 3) jõud, mis paneb osakesed liikuma Alalisvool Alalisevool elektrivool, mille tugevus ajas ei muutu Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju läheb edasi ühe sekundi jooksul. Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS. Voolutugevus ajavahemik t juhi ristlõike läbinud laengujuhi q ja selle sama ajavahemiku suhe. Voolutugevus sõltub: 1) laetud osakeste laengust (q) 2) osakeste konsentratsioonist n=N/V (osakeste arv/ruumala) 3) osakeste liikumise kiirusest (v) 4) juhi ristlõikest (ristlõike pindalast s) 5) Ajast (t)
2 2 2 Protsessiks on vaja süsihappegaasi (CO ) ja vett (H O) ja energiat (valgus) 2 2 • Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: • valguse tugevusest • süsihappegaasi konsentratsioonist õhus • taimede varustatusest vee ja mineraalainetega • taime seisundist • temperatuurist • lehe vanusest • taimeliigist (lehe suurus) • Fotosünteesi tähtsus: Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine tootmine (st taim toodab fotosünteesi käigus endale toitaineid – suhkruid, hapniku eraldumine on fotosünteesi kõrvalnähtus) o Orgaaniline aine (glükoos) on põhiline energiallikas enamikus organismides;
vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektrivälja suunas ehk dielektrik ühemärgilised laengukandjad, siis j=nqvk , kus q- polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide laengukandjate laeng ning vk laengukandjate
mitmeprootonilistele hapetele, mitme OH rühmaga alustele ja vesiniksooladele. Hapete astmeline dissotsatsioon näitab, milliseid soolasid võib hape moodustada. · Dissotsatsiooni määr näitab kui suur osa lahustunud aine molekulidest on dissotseerunud ioonideks. Nõrkades elektrolüütides on see 0-3%, keskmise tugevusega elektrolüütides 3-30% ja tugevates elektrolüütides üle 30%. Nõrkade hapete puhul dissotsatsiooni määr sõltub konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb. 2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine. 3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon:
Keskkond (ökoloogia) Selgitage mõisteid ökoloogilised tegurid ning biootilised ja abiootilised tegurid, tooge näiteid. Abiootilised Eluta organismid Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsetavast eluta loodusest. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline
kus mitokondimaatriksis on 13-15 ensümaatilist protsessi. Hingamisahel: toimub mitokondrites ja just sisemembraani harjakestes, kus pannakse vesinikioonidest ja hapnikust kokku vesi. Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates. C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38ATP Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O ->C6H12=6 + 6O2 Fotosünteesis muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2
Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena. I = q*n*S*v Sõltub vabade laengukandjate arvust, kiirusest ja konsentratsioonist, juhtme ristlõikepindalast, laengukandja laengust. 4. Elektriliseks varjestamiseks nimetatakse mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Teleri antennikaabel 5. Äikesepilves toimuv: Maapinna lähedal soojenenud õhk hakkab kiiresti ülespoole tõusma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne.
c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust aja ühikus.Milline on valem selle arvutamiseks? 9.Millest ja kuidas sõltub reaktsiooni kiirus? Reaksiooni kiirus sõltub reageerivate ainete iseloomust(mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja on kiirem reaksioon), segamisest (mida rohkem segada seda kiiremini reaksioon toimub), temperatuurist(mida kõrgem temp. Seda kiiremini reaksioon toimub), ainete konsentratsioonist(mida suurem on regeerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja kiireneb reaksioon), peenestamisest(mida peenemad ained, seda kiiremini reaksioon toimub), spetsiaalsete ainete lisamisest(kiirendab: katalüsaator, aeglustab: inhibaator), rõhust( gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaksioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel) 10. Mis on: Katalüsaator- Kiirendab reaksiooni kiirust. Katalüüs- Reaksiooni kiirenemine katalüsaatori mõjul
Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus, pead aru saama valemi tähedusest. Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n *molekulide liikumiskiirusest v P=mnv2/3 6. Millega võrdub impulsi muutumise kiirus? (õp 4.7) Impulsi muutumise kiirus võrdub JÕUGA F=impulss/aeg 7. Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk
närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid) Efektorid on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse.
Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. FOTOSÜNTEES- taime rohelise osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis pakneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. KATSE 1
2 MÕJU TERVISELE Bisfenool A-ga läbi viidud loomkatsed on kinnitanud aine seotust järgnevate terviseprobleemidega rinna-ja eesnäärmevähi, varajase puberteedi, hormonaalse tasakaalutuse, muutustega aju struktuuris ning südamehaiguste ja diabeediga. Ka juhul kui kogused on väga väikesed, jäävad need siiski kõrgemaks östrogeeni loomulikust konsentratsioonist organismis. Kanada oli maailma esimene riik, kes kuulutas bisfenool A toksiliseks aineks, mis kujutab endast riski inimese tervisele ja keskkonnale (Lock & Lock). Tabel 1 Toksilisuse andmed TD50 > 1000 mg/kg/päevas närilised LD50 (nahaalune süst) 841 mg/kg keha mass rott LD50(intravaskulaarne süst) 35.26 mg/kg keha mass rott MÕJU KESKKONNALE
2. 4 2 4 1,25 0,8 3. 3 3 3 1,67 0,599 4. 2 4 2 2,25 0,44 Katse andmete põhjal koostada graafik. Reaktsiooni kiiruse olenevus konsentratsioonist 1,2 Reaktsiooni kiirus 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 2 3 4 6 Konsentratsioon Reaktsioonikiiruse olenevus temperatuurist.
on 1 6 0 6 1,12 V1=1/01,12=0,89 2 4 2 4 1,72 V2=1/01,72=0,58 3 3 3 3 2,07 V3=1/02,07=0,48 4 2 4 2 3,02 V4=1/03,02=0,33 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 suhtelisest konsentratsioonist 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 5.5 6 6.5 Katse 2 Katseklaaside paar Katse temperatuur Aeg T min Reaktsioonikiirus t Co v=1/T min-1 1 30 0,62 V1=1/0,62=1,61
11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmine: · Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi · Üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide konsentratsioonist lahuses, ja teist võrdluselektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide konsentratsioonist ei sõltu · Mõõtes nende kahe elektroodi potentsiaalide vahet, saab suuruse, mis on otseses sõltuvuses H+- ioonide konsentratsioonist 14. Mis on lahus? Lahus on kahest või enamasti mitmest komponendist koosnev homogeenne süsteem. Millest see koosneb? Molaarsus e molekulaarne konsentratsioon; molaalsus e
soolade lahusest välja tõrjuma. METALL1+SOOL1 -- > METALL2+SOOL2 METALL1+SOOL1 +VESI -- > HÜDROKSIID + SOOL Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Reaktsiooni kiirus näitab ainehulga konsentratsiooni muutust ajaühikus. V= c : t Põhiühik: mol/dm^3 s Reaktsiooni kiirus sõltub: Reageerivate ainete iseloomust: Mida aktiivsem on metall, seda kiiremini toimub reaktsioon. Reageerivate ainete konsentratsioonist: Osakesed peavad kokku põrkuma, seega mida suurem on ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad. Gaasi rõhust: Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Tahkete lähteainete peenestatusest: kokkupuutepinna suurenemisel reaktsiooni kiirus suureneb. Reageerivate ainete segamisest: põrgete arv suureneb, kiirus kasvab. Temperatuurist: Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem
lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent. • Sülje ensüümid osalevad ka rasvade lagundamises (ensüüm lipaas) • Sülje lipaas mängib olulist rolli vastsündinute rasvade seedimisprotsessis, kuna nende pankrease lipaas on veel alaarenenud. • Süljel on ka oluline roll toidutükkide niisutamisel, mis hõlbsustab neelamisprotsessi. Maitseaisting • Maitsmisaistingu teke oleneb toiduaine konsentratsioonist ja gustiini olemasolust, mis seob tsinki Sülje funktsioon maitsmisaistingu tekkes: • Maitse substantside transport • Mõned sülje komponendid on võimelised maitseretseptoreid pidevalt stimuleerima, mis võib tulemuseks viia maitsetundlikkuse alanemisele • Sülg kaitseb maitse retseptoreid kahjustuste eest, mis tekivad suukuivuse ehk kserostoomia ja bakteriaalse infektsiooni pärast. Kiirituse mõju
Homogeenses segus on keemiline struktuur igas ruumiosas sarnane (õhk, lahused), heterogeenses aga ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind. Süsteem on ruumiosa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt. eelmiseid, 4)faaside kokkupuutepinna suurusest 5) reaktsioonisaaduste difusioonikiirusest 6) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast: Nt. A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) on reageerivate ainete konsentratsioon (mol/dm³), keemilise reaktsiooni kiirus jääval temperatuuril on võrdeline reageerivate ainete konsentratsiooni korrutisega
ja vetikate rohelistes osades veest ja süsihappegaasist orgaaniline ühend glükoos. Toimub kloroplastides tänu klorofüllile. Üks tähtsamaid assimilatsiooniprotsesse. 22. Klorofüll valk, mis võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. 23. Fotosünteesi kiirus sõltub: a. Valguse tugevusest b. Vee hulgast c. Süsihappegaasi konsentratsioonist õhus d. Taime füsioloogilisest seisundist e. Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega f. Temperatuurist g. Lehe vanusest h. Taimeliigist 24. Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm. 25. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel.
Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist Assimilatsioon. 6H2O + 6CO2 ----------> C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekuli talletub päikese energia. Eraldub ka hapnik. Tingimused: valgus, klorofüll Lähteained: H2O, CO2 Lõpp-produkt: glükoos, hapnik Pimedus-ja valgustaadium
sünteesida 36 ATP molekuli. Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Assimilatsiooniprotsessi mille käigus see toimub, nim fotosünteesiks. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: a) Valguse tugevusest b) Süsihappegaasi konsentratsioonist c) Taimede varustatusest vee ja mineraal ainetega d) Temperatuurist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikes 180 75 mm. Fotosünteesi portsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. 1. Fotosünteesi valgusstaadium Toimub vee fotooksüdatsiooni ja ATP süntees. 2H2O -> 4H + 4e+O2 Vesinikud seotakse NADP-ga ja NADPH2 Valgusestaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik
Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: valguse tugevusest süsihappegaasi konsentratsioonist õhus H2O CO2 taimede varustatusest vee ja mineraalainetega valgusenergi taime füsioloogilisest seisundist a temperatuurist ADP
. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine Paljunemise kiirus sõltub 1. Temperatuurist 2. Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas 3. Konkureerivate organismide olemasolust 4. Keskkonna pH-st 5. Hapniku olemasolust 6. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist
CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O. 44) Millises rakuorganellis toimub fotosüntees? Kloroplastides 45) Millistest teguritest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist 46) Nimeta fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Fotosünteesi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos ja hapnik. 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 47) Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Reaktsioonid kulgevad
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Reaktsioon on 1. järku. Vaatasin selle koenfitsentide järgi. Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjadeSelles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt
metalli tõstmiselt keevast veest kalorimeetrisse ning selle ajaga võis metall juba osa soojusest ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödetakse katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valatakse varem välja möödetud kogus (6 cm3)
KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud
aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes. 9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhtivus? n-tüüpi lissandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilsteks kandjateks. N-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. 5 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste? Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale. 2.Kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest. Elektronide orbiidid ei ole ringikujulised(nagu eeldab Bohri mudel) vaid ellipsikujulised, ja vastavalt
panna. →algloomade sümbioosts tsüanobakteritega kujunesid välja fotosünteesivad organellida, kloroplastid. klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaoliseid graanid. Klorofüll võimaldab valgusenergiat sünteesides lähtainetest CO ja H O orgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: →valguse tugevusest →süsihappegaasi konsentratsioonist õhus →taimede varustatus vee ja mineraalainetega →taime füsioloogilisest seisundist →temperatuurist →lehe vanusest →taimeliigist Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0 – 40 Sobivaim keskkond on troopika. Fotosüntees on kõige tõhusaim, kui taimele langev valgus on spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas.
aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes .9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? n-tüüpi lisandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilisteks kandjateks. N-tuupi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsiooni sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? Faasideks nimetatakse üksteisest ruumiliselt eraldatud homogeenseid süsteemiosi. Ühesuguste termodünaamiliste ja keemiliste omadustega. 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: 5 pilet 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste?Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale 2.kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele
· Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. · Fotosünteesi toimimiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosünteesi kiirus sõltub süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, temperatuurist, taime liigist, taime füsioloogilisest seisundist, valgusest jne. · Fotosünteesi võib jagada kaheks: · Valgusstaadium - reaktsioonid toimuvad ainult valgusenergia mõjul. Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste ühenditega fotosüsteeme, mis koosnevad klorofüllidest, valkudest ja pigmentidest. · Valgusstaadiumis muundub valguseenergia keemiliseks energiaks
tugevate hapete või aluste omadest Puhverlahuste pH avutamine: Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver HA +H2O = H3O+ + A A- + H2O = OH + HA VALEM! Henderson-Hasselbalchi võrrand-pH = pK + logCNaA/CHA Puhverlahuste omadused: Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel Väike kogus hapet või alust ei mõjuta pH-d Puhvermahtuvus:tugeva happe või aluse moolide arv, mis muudab ühe liitri lahuse pHd 1 ühiku võrra. Sõltub puhverlahuse komponentide konsentratsioonist. Konsentratsioonide suhetest. Nõrkade hapete tiitrimiskõverad tugeva alusega: Karbonaatide tiitrimiskõverad NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine: 1)Üldleelise määramine 2)Leelise määramine 3)Vee kareduse määramiseks 4)Lämmastiku määramiseks 5)Vabad happed Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted: Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi.
juba alates viiendast eluaastast ja saavutavad täiuslikkuse küpses eas. 5 Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest: 1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest) 2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist. 3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist 4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes) 5. lihaste elastsusest ja viskoossusest 6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest 7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib
Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013) Teine levinud allikas, mis sisaldab suurel hulgal fosforit on fosforiit. See on kivim, mis on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest. Fosforiit on tähtis maavara, mida kaevandati kunagi Maardus, kuid nüüdseks on tegevus lõpetatud selle ohtlikuse tõttu loodusele ja põhjaveele. (ENE peatoimetus, 1982, lk 243) Fosfori ja selle ühendite kasutamine Fosforit kasutatakse pesemis- ja puhastusvahendites, sest see parandab pesemisvõimet
Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete konsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 ml. Erineva kontsentratsiooniga Na 2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett,
25. 6 CO2 + 6 H20 + valgus = 6 C6H1206 + 6 02 Fotosüsteemi I pigmendid Osalevad NAPHH2 moodustamisel Fotosüsteemi II pigmendid Teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi 26. Fotosünteesi kaks tingimust: Valgusenergia olemasolu Klorofülli olemasolu 27. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: Valguse tugevusest CO2 konsentratsioonist õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalidega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 28. Fotosünteesi tähtsus: Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks Tasakaalustab CO2- te atmosfääris Võimaldab toota CO2-st orgaanilisi aineid (glükoos jt) FS-i vaheproduktidest saab kõiki teisi org. aineid
Keemia praktikumi KT I praktikum: Mõisted 1. Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus...
või aluste omadest Puhverlahuste pH avutamine-Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver HA +H2O = H3O+ + A A- + H2O = OH + HA Henderson-Hasselbalchi võrrand-pH = pK + logCNaA/CHA Puhverlahuste omadused- lahjenduste mõju:Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel tugevate hapete ja aluste lisamise mõju: happe aluse lisamisel pH muutub vähe puhvermahtuvus:tugeva happe või aluse moolide arv, mis muudab ühe liitri lahuse pHd 1 ühiku võrra. Sõltub puhverlahuse komponentide konsentratsioonist. Konsentratsioonide suhetest. Nõrkade hapete tiitrimiskõverad tugeva alusega- Karbonaatide tiitrimiskõverad- NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine-Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli
kaasa aminohapete kao. Näiteks tekivad isopeptiidid, mille lõhustamiseks ei ole meil ensüüme. Kuumtöötlemisel toimuvad muutused on seotud vee sidumise (hüdratatsiooniga valk lahustub või pundub), denaturatsiooniga, destruktsiooniga. Võib eristada kahte adsorpsiooni (ioonne muutuv, sõltub keskkonna tingimustest või molekulaarne püsiv, sõltub valgu molekuli ehitusest). Valkude lahustuvus sõltub valgu laengulisusest, soola konsentratsioonist ja keskkonna pHst. Kusjuures väikese soola konsentratsiooni juures lahustuvus suureneb. Kui valk lahustub, siis ta hüdratiseerub. Vees mitte lahustuvad valgud punduvad. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud.
metallitüki massi. Järeldus:Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne.Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri.Siis arvutustel on palju komakohti ning ümardamisel tekivad ebatäpsused.Ka ei katnud me kalorimeetrit kaanega,kui seal sees oli metallitükk ning Töö nr. 3 keemilise reaktsiooni kiirus a) Töö eesmärk: reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete konsentratsioonist Töö käik: Nelja katseklaasi mõõta 6cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem
Fotosünteesi protsess jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiteks, kus toimuvad vastavalt valguse neeldumine, fotosüsteemid ja sahhariidide süntees. Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust. Taimede fotosüntees ja saak olenevad mitmetest erinevatest teguritest: päikese kiirguse neeldumisest lehtedes, õhutemperatuurist, pinnase ja õhu niiskusest, mineraalsest toitumisest ja süstihappegaasi konsentratsioonist ja teistest tingimustest. Peamiselt toimub fotosüntees taime lehtedes. Fotosüntees tagab keemiliste elementide ringe suures aineringes. 13 Kasutatud allikad 1) Farabee, M. 1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table %20of%20Contents (viimati külastatud 29.10.08) 2 )Härm, T
Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest, näiteks keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete konsentratsioonist, temperatuurist. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad 24 tundi ja isegi kauem. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Baktereid leidub rohkesti nii mullas, vees kui õhus. Mullas paljunevad peaaegu kõik bakterid. Vees eristatakse seal paljunevaid pärisasukaid, perioodiliselt vees elutsevaid migrante ning juhuslikult vette sattunud transiente. Viimased ei suuda vees paljuneda. Õhus bakterid ei paljune. (EE nr.1 lk. 437)
· Esmase orgaanilise aine loomine; · Glükoos on põhiline energiaallikas organismidele · Toiduahela esimeseks lüliks; · Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. · Süsiniku- ja hapnikuringe; · Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); 51. Millised tegurid ja mil viisil mõjutavad fotosünteesi. · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist
3. Füüsikaline n.v - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid
o neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades o väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist o neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide
sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk- vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja (7,4-7,6 atm)(peab püsima) (atm=atmosfääri) - reg. vee sisaldust Onkootne rõhk- ül. hoida verd veresoonkonnas # sõltub plasmavalkude hulgast (25-30 mmHg 0,002 atm) Konstantne reaktsioon - sõltub H ja OH ioonide konsentratsioonist (näitab vere happelisust) Vere PH võib muutuda 7,0- 7,8. Väga hästi treenitud kehal on võime taluda ka 6,8. Rohkem happelisemaks minna ei saa! (kehalisel aktiivsusel muutub vere reaktsioon happelisemaks) Puhveromadused - omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola v nõrka alust ja tema soola TÄHTSAD VERE PH SÄILITAMISEL! Iseloomulik kõikidele vesilahustele. Vere puhversüsteemid: (nendega hoitakse ära vere happelised nihked, mis toimuks peale norm
Rakumembraan - vedelik-mosaiikne membraanimudel (JOONIS!) Rakumembraani funktsioonid: membraantransport ei vaja energiat nt difusioon-ainete liikumine kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale näiteks gaaside difusioon kopsudes või teine näide lõhnade tajumine osmoos-lahuste liikumine lahjemast lahusest kangemasse konsentratsioonide ühtlustumiseni (JOONIS) osmoosil rajaneb veel imamine mullast juurekarvadel, inimestel hõlbustatud difusioon-ainete ülekanne kõrgemalt konsentratsioonist madalemale ilma energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete liikumine madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale valkude ülekandel nt Na viimine rakust välja või K viimine rakku. membraani sopistumine võimaldab haarata rakku tahkeid ja vedelaid osakesi (fago-ja pinotsütoos) võimaldab liikuda
annaabi.ee 
