Täisühingus langetatakse otsuseid kas siis kõigi osanike nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud juhtimisõigus. Usaldusühingus otsustab täisosanik iseseisvalt ühingu äritegevuse üle. Osaühingus langetatakse otsuseid hääletuse kaudu. Hääleõiguse suurus sõltub nende poolt ettevõtesse paigutatud kapitali suurusest. Aktsiaseltsis langetatakse otsuseid aktsionäride üldkoosolekutel. Ühistus võetakse otsuseid vastu hääletuste kaudu konsensuslikult või 9/10 enamusega. ÄRIÜHING Äriühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Isik võib oma kapitali investeerida äriühingusse ning osaleda ka ise aktiivselt selle tegevuse juhtimisel.(nt osaühing) Võib osaleda ka finantsinvestorina, paigutades sellesse oma kapitali ja oodata kasumi jagamist ilma, et ta ise rohkem kuidagi osaleks selle tegevuses (nt aktsiaselts või börsiettevõte). ÜHISTU
võrrelnud tulemusi lähisriigi Leedu omadega. Töö on sisuliselt jaotatud kaheks suuremaks osaks, millest esimeses on autor uurinud lähemalt Eesti kohtute ja kohtunike seotust eelnimetatud põhimõttega ning teises kõrvutanud saadud tulemusi Leedu omadega. 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses Eestis mainiti kohtusüsteemiga seonduvaid termineid tänapäevases mõistes esimest korda aastal 1920, kui Asutav Kogu võttis konsensuslikult vastu põhiseaduse, mille 4. peatükk kandis pealkirja "Kohtust". Seitsekümmend kaks aastat hiljem otsustati, et ainuõiguslikuks õigusemõistmist tegevaks institutsiooniks saab kohus. Selline punkt on sätestatud meie vabariigi põhiseaduses, koos mitme kohtusüsteemi alla käivate oluliste printsiipidega, nagu seda on sõltumatus. Nagu mainitud, pole Eesti sõltumatute kohtute ajalugu märkimisväärselt pikk. Enne Esimest
Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine
rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Pikaajaline eesmärk majanduspoliitikas oleks Eesti inimeste jõukuse suurendamine senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamise ja majanduse struktuuri suuremale tootlikkusele ümberorienteerimise teel ning efektiivsema energia- ja materjalikasutuse ja teadmiste tootmise läbi. Kõik otsused võetakse vastu konsensuslikult (http://www.valitsus.ee/?id=1307 ). Peamiseks vahendiks riigi majanduse suunamisel on erinevad maksud ja toetused läbi eelarvepoliitika. Nende läbi toimub loodud väärtuste ümberjaotamine selliselt, et oleksid rahuldatud ühiskonna erinevad vajadused, et areneks ja muutuks rikkamaks riik ning kõik ühiskonna grupid oleksid enam-vähem rahul. Riigi üldise stabiilse arengu tagamiseks peab riigieelarve kindlustama
Kohtuvõim Kohtu põhiülesanne on mõista kohut; tõlgendada seadusi ja neid rakendada. Õigussüsteemid: 1. Mandri-Euroopa ÕS · Kohtunikud on ametisse nimetatud · Kohtumõistmise aluseks on mahukad seadused · Aluseks on Rooma õigus 2. Angloameerika ÕS · Kohtunik on valitud kodanike hulgast · Vandenõukogu- moodustavad valitud kodanikud, kelle ülesanne on konsensuslikult langetada otsus · Kui seadus on puudulik, siis muutub kohtuniku karistus seaduseks · Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu)
tehnoloogilised ja elektrivõrkudega liitumise võimalused. Tasuvusuuringuni jõudmiseks tuleb veel vähemalt neli aastat pingutada ja raha kulutada. Uuringust selgub, et iga valdkond neljast on praegu nii toores, et võib Ignalina projekti uppi lükata. Asja hoiavad koos vaid osaliste usk ja tahe. Finantseerimine Avalikkuses käib äge vaidlus, kuidas kaasata Ignalinasse poolakaid. Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku lahendada finantseerimisküsimused konsensuslikult, kuid leedulased kutsusid Poola ametlikult jaama ehitamises osalema, ilma et oleksid partneritega nõu pidanud. Kõik osalised soovivad Poola kaasamist, sest Poola tahtest sõltub Balti riikide liitmine Euroopa elektrivõrkudega. Nüüd tundub Lätile ja Eestile, et leedulased on alustanud mingit seljatagust mängu. Vaidlus Poola kaasamise üle on jätnud tähelepanuta üllatava fakti: praegune Lietuvos Energia
. Kirjeldage asutamiskoosoleku korraldustööd ja põhitoiminguid. Asutamiskoosolekust võtavad osa ainult need asutajaliikmed, kes on enne koosoleku toimumist alla kirjutanud asutamislepingule.Koosoleku läbiviimiseks valitakse asutamiskomisjoni ettepanekul mandaatkomisjon, kes kontrollib enne koosoleku algust saalis olijate õigust osaleda asutamiskoosolekul. Asutamiskoosolek formuleeri lõplikult ühistu põhikirja ja võtab selle konsensuslikult vastu; vormistab asutamislepingu, millele on eelnevalt alla kirjutanud kõik asutajaliikmed; valib vastavalt ühistu põhikirjas kehtestatud korrale ühistu juhtorganid. Kuidas toimub ühistu registreerimine? Tulundusühistud registreeritakse maa-või linnakohtute juures olevates äriregistrites vastavalt juhatuse poolt registripidajale esitatud kirjalikule avaldusele. Mittetulundusühingud registreeritakse selle asukohajärgses mittetulundühingute registris.
Päevakord ja otsustamine Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt. Protokollimine ja allkirjastamine Valitsuse istungi protokolli koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokolli kantakse iga päevakorrapunkti kohta vastuvõetud seisukohad ja otsused ning hääletustulemused ja vajadusel eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär. Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei. Vabariigi
c) EP saab seadusloomeprotsessi mõjutada läbi eelarveprotsessi d) EP saab mõjutada Komisjoni iga-aastase seadusandliku aastaplaani kokkupanemist e) EP menetleb koos Nõukoguga EL seadustloovaid akte 1. Euroopa Komisjoni ülesanded ja struktuur (eelkäija ülemamet, esimene Jean Monnet, Hallstein) Struktuur: volinik igast liikmesriigist, riigid nimetavad presidendi, ja koos nimetatakse liikmed, heaks kiidab parlament. Otsuseid tehakse lihthäälteenamusega konsensuslikult. Volinikud ei vastuta, koduriigiga ei suhtle. Kasvav volinike arv on ära võtnud otsustusvõimekuse. Ülesanded: algatusfunktsioon (omab ainsana poliitikate algatusõigust), täidesaatev funktsioon (viib ellu vastuvõetud otsuseid), järelvalve (valvab lepingute täitmist, teeb järelpärimisi, ettekirjutusi, trahve), adminfunktsioon (juhib üht peadirektoraati või valdkonda), välissuhtlus ja eelarve ettevalmistamine.
Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i... VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades. Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille
1) rahu tagamine maailmas 2) inimõiguste kaitse 3) arenguprogrammid vaesematele maadele 4) UNESCO ÜRO allorganisatsioon, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega 5) UNICEF ÜRO lastefond, mis tegeleb laste õiguste kaitsmisega NB! Eestis on UNESCO kaitse all laulu- ja tantsupeod, Tallinna vanalinn, Kihnu kultuur. ÜRO julgeolekunõukogu langetab otsuseid konsensuslikult (ühehäälselt) Kuidas Eesti osaleb ÜRO tegevuses? 1) rahuvalvemissioonid, kus on võimalus osaleda ka Eesti sõdurite; 2) UNICEF'i jõulukaartide müümise kampaania 3) kevadlille kampaania 4) Kultuuriväärtuste kaitsmisel osaleb: UNESCO tegevuses. Eestis on kujunemas UNESCO koolide võrk. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4.aprill 1949, Eesti liitus 2004 NATO peasekretär: Anders Fogh Rasmussen
Nt. tolli seadlusandluse/tingimuste muutus, käibemaksuseaduse muutus, Finantsjuhtimises tuleks võimalikult kursis olla ettevalmistavate ja menetluses olevate seaduseelnõudega teades neid, tuleks finantsjuhtimises kavandada võimalikud tegevusvariandid muutuste jõustumisel. · Ebatöenäolised lepingud lepingud võivad sisaldada tingimusi, mis pole ettevõttele alati kasulikud. Nt. ei suudeta kokku leppida konsensuslikult, ja nt leping näeb ette suuremad kogused kui ettevõtte vajab. Seetõttu peab finantsjuht üle kontrollima kõik olemasolevad lepingud ja osalema uute lepingute sõlmimisel ning püüdma tagada seda, et ettevõtte on teadlik taolistest lepingu probleemidest ning oskab neid kuidagi lahendada. · süsteemi kokkuvarisemine ettevõtte infrastruktuurile võivad kahjulikult mõjuda erinevad looduslikud
o kus RO-d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom? (Kegley ja Whitkoff) globaalne/universaalne (ÜRO, Rahvasteliit) globaalne/spetsiifiline (UNESCO, IMF, WB, ) regionaalne/universaalne (EL) regionaalne/spetsiifiline (Läänemeremaade Nõukogu, LMN) o kuidas toimub otsustamismehhanism? otsus tuleb konsensuslikult – räägitakse läbi, kuni kõik on nõus otsus tuleb häälte jagunemise kaudu foorum – turuplats; org, kus ei otsustatagi midagi, vaid tullakse pigem kokku ja arutatakse küsimusi (Araabiamaade Liiga); proovitakse kooskõlastada oma seisukohti, kombitakse osapoolte arvamusi teenindusorganisatsioon – otsus on erakordselt konkreetne, tegeletakse
kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal. Kui viimased langevad kokku 5 esimese riigiga, siis täidetakse need kohad ülevalimiste alusel. Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse rühma: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti. Direktoraadid toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMF’i üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus. Selle tagamiseks koordineerib IMF riikide majanduspoliitikat, mille keskseks positsiooniks on liikmesriikide maksebilansi tasakaalustatuse saavutamine. Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi
ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e šariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. Demokraatliku ühiskonna
tagandamine on väga raske. 2) Anglo-Ameerika õigussüsteemis on kohtunikud kodanike poolt ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e sariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. 7.3. Eesti kohtusüsteem:
Euroopa rahvusvaheliste suhete süsteemid 19.-21. sajandil 15. september 2012. a. 23:46 Kontserdidiplomaatia (1814-1914) Viini kongressist (1814) Esimese maailmasõjani (1914), Riigid on juriidiliselt aktsepteeritud hierarhias: suurriigid ja teised riigid, Suurriigid: SB,Vn.,Pr.,Sks.(Preisi),Austria, hiljem ka Itaalia, (Hisp.,Türgi ja Rootsi on kaotanud suurriigi staatuse, Poolat pole enam), Suurriigid otsustavad kõiki Euroopa asju koos (kontsert) ja konsensuslikult. Konsensuse rikkujaid karistatakse koos (Venemaa, Krimmi sõda), (Saksamaa, Entente). Versailles’ süsteem (1919-1933) Pariisi rahukonverentsist (1919) Hitleri võimuletulekuni (1933), Euroopas toimuvat juhitakse I MS väljakujunenud Briti-Prantsuse koostööformaadi (Entente) kaudu, Entente seob Saksamaad Versailles’ rahulepinguga, Venemaa/N.Liit jääb süsteemist välja, Uus nähtus(1): Rahvasteliit kui Br.-Pr
koloniaalimpeerium 1934. a Prantsusmaa Rahvarinne, hoiti ära Saksa fasistide laienemine Prantsusmaale. 2. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemnõukogu- s. o ELi riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, kujutades endast likkmseriikidevahelise poliitilise koostöö kõrgeimat taset. Käib koos vähemalt 4 korda aastas. Praegune eesistuja Donald Tusk, kes valitakse kaheks aastaks. Kohtumisel võtavad riikide juhid konsensuslikult vastu otsuseid liidu üldiste sihtide ja prioriteetide kohta ning annavad vajaliku tõuke liidu arenguks. Euroopa Nõukogu- kohtuvad liikmesriikide ministrid, et arutada ELiga seotuid teemasid, teha otsuseid, võtta vastu seadusi. Nõukogu tööd juhib eesistuja riik. See vahetub iga poole aasta tagant. Et aga töö oleks stabiilne, tehakse tööd nn. kolmestes tühmades. Euroopa Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte, määruseid, direktiive, mis on kohustuslikud kõikidele riikidele
Ladina-Ameerika – sõltuv Euroopast finantsmõttes, aga suuresti sõltus ka USAst. Erandid on ka! 2) Osised – rahvusriigid. Esimeseks rahvusriigiks loeti Kreekat, mis tekkis väga pika ... tulemusena 1880ndatel. Nation state Neid tuli järjest juurde: Saksamaa, Itaalia (ühendamine), Balkanil palju... 3) Struktuur – erakortne nähtus „Püha liit“ - nagu mingi kõrvalekalle Westfaalist. Konsensuslikult püüdsid lahendada toonase Euroopa probleeme, nt Rahvasteliiga juhtorganite tegevust, julgeolekunõukogu. Venemaa pärast Krimmi sõda muutus mõneks ajaks teisejärguliseks riigiks Euroopas. Kui Püha Liit lagunes, siis tekkis taaskord klassikaline jõudude tasakaal. Riike küll vähem, aga JT oli täiest olemas. Jõudude tasakaalu tagasid mitmed liidud, tuntuim Antant, väiksemaid väga palju veel.
siduvaid kohustusi. (NB! See ei tähenda konkreetses asjas kindlat ministrit.) Nõukogu formaalsed kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i.Eesti on eesistuja 2018 I poolel. Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini. Esindab EU huve eraldi, üksikult! ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades. Alates 1
kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal, kui viimased langevad kokku viie esimese riigiga, siis täidetakse need kohad üldvalimiste alusel. Valimised toimvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eesti kuulub ka samasse rühma, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Läti, Leedu. Direktoraadi koosolekud toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMFi üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus, selle tagamiseks kordineerib IMF riikide majanduspoliitikat, mille keskseks positsiooniks on liikmesriikide maksebilansi tasakaalustatuse saavutamine. Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga
· enamushääletusele lisati erandiklausel, mis pehmendas selle tähendust... ... ometi, enamushääletuse klauslit hakati tõlgendama teleoloogiliselt => enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks => konsensus jäi sisuliselt erandiks seda enam, et enamushääletusele omakorda lisatud erandiklausel lubas üksnes suuremat kaitstust... -> kuigi faktiliselt võeti otsuseid vastu konsensuslikult, siis selle taustal oli nüüd 'oht' enamushääletuseks Luksemburgi vetot kasutatakse harva Enamushääletus omandas erilise tähtsuse just möödunud perioodide (konstitutsionaliseerumise) taustal => algne tasakaal oli löödud paigast: > erinevalt tavapärasest rahvusvahelise läbikäimise kogemusest on nüüd liikmesriigid sõltuvuses normidest, mis võivad olla vastuvõetud ilma nende heakskiiduta Weiler: kuidas selline areng sai toimuda?
kohalolevatest ministritest. Päevakord ja otsustamine Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt. Protokollimine ja allkirjastamine Valitsuse istungi protokolli koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokolli kantakse iga päevakorrapunkti kohta vastuvõetud seisukohad ja otsused ning hääletustulemused ja vajadusel eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär. Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei.
vähenevad ka läbirääkimise kulud vastavalt sellele, kui suured mõlemad kogumid on. 66. Millised on põhiseaduse vastuvõtmisele ja selle reformile esitatavad nõuded, sh kompetents? Loogikast lähtudes tuleb arvestada, et põhiseaduse reformi teostamise kompetents peab jääma indiviididele, sest põhiseaduse võtavad vastu indiviidid. Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik? Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon
Alates 1992. a on peaminister vabatahtlikult tagasi astunud kahel korral: Tiit Vähi (1997) ja Mart Laar (2002). Kõige pikem valitsemisperiood on Ansipil (alates 5. aprill 2007 - ...). Järgmine on Mart Laari II valitsusel (2 a 10 kuud 1999-2002). Korralised istungid on tavaliselt kord nädalas (neljapäeviti) ja on pädev, kui lisaks peaministrile võtab sellest osa vähemalt pool valitsuse koosseisu. On kujunenud tavaks, et valitsus üritab langetada otsused konsensuslikult. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Lisaks peab valitsus ka nõupidamisi, kus arutatakse peamisi päevakajalisi probleeme, mis kuuluvad valitsuse pädevusse – neil otsustel pole õiguslikke tagajärgi. Valitsuse ülesanded: 1. Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. Suunab valitsusasutuste tegevust 3. Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist, annab selleks vajalikke määrusi ja korraldusi
teooriaks" (371) · ,,Referentsid, andmed, muutujate nimekirjad, diagrammid ja hüpoteesid ei ole teooria ... juhul kui küsimus on laiskuses ja mittetäielikkuses" (385) · Konsensuslikult siiski arvatakse et teooria ei ole pelgalt: · ,,Teooria on pigem kontiinum [pidev areng] kui kaheksjagunev" on või ei Referentsid. Referatiivsus, viitamine olemasolevatele teooriatele, ole teooriat (386) viitamine tuntud ja paljuviidatud töödele (372-373) · Sõnaraamatu järgi on teooria ,,oletus, spekulatsioon, ..., selgitus, mudel" Andmed
a. ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Kõige pikem valitsemisperiood Ansipil alates 5.aprill 2007 - 6.aprill 2011 ehk kogu valitsemisperiood. Korralised istungid tavaliselt kord nädalas (neljapäeviti) ja on pädev kui lisaks peaministrile võtab sellest osa vähemalt pool valitsuse koosseisu. On kujunenud tavaks, et valitsus üritab langetada otsused konsensuslikult. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Lisaks peab valitsus ka nõupidamisi, kus arutatakse peamisi päevakajalisi probleeme, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, neil otsustel pole õiguslikke tagajärgi. Valitsuse ülesandeid: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2) suunab valitsusasutuste tegevust 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist, annab selleks vajalikke määrusi ja korraldusi
annaabi.ee 
