Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Konn Heegelda kaks ühesuurust ratast. Heegelda rattad omavahel peaks kokku nii, et jääb suu ava. Heegelda kolmas ratas teist värvi lõngast nii suur, et sobib täpselt suu sisuks. Heegelda kaks ühesugust silmamuhku. Heegelda suu sisu pea külge ja täida pea, õmble silmamuhud pähe. Heegelda keha jaoks kauss ja kausile sobiva suurusega põhi. Heegelda põhi kausile alla ja täida keha. Heegelda keha ääre külge esijalad (Esimesse auku 4 õhksilmust ja 3-kordne sammas, teise auku 1 3x-ne sammas ja kolmandasse 1 3x-ne sammas ja 4 õhksilmust. Siis heegelda mööda äärt teise jalani ja tee samuti ka see) Heegelda 2 ühesuurust ratast (umbes sama suured kui pea jaoks) ja õmble need pelmeeniks kokku. Pane natuke täidist ka :) Õmble tagajalad keha serva külge. Tiki konnale sobivad silmad. Sinu konn on valmis!
8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae)
1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline.
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane e...
4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse
Tallinna Tehnikaüli Informaatikainstitu Töö Graafika Üliõpilane Nils Varik Õppejõud Jüri Vilipõld na Tehnikaülikool ormaatikainstituut Graafika Õppemärkmik 082723 Õpperühm MATB-14 Oled konn ja tahad üle tee saada. Liiklus on küll tihe, kuid õige aja saad kindlasti rõõmsalt üle tee. Kaks autot liiguvad etteaimatavalt, ette kolmanda auto eest, sest tema rikub liiklusreegleid. Saab regu raskusastet: konna kiirust ning liikluse tihedust(siinkohal üritasin tih jäljendada teelõigu pikkusega). Tegevustest on võimalik konna eda liigutada ning suvalisel teelõigul seisma jätta(väiksema kiirusega o proovida). Samuti saab jälgida edukaid tee ületamisi ja ebaõnnestu skoori all. Skoori saab ka nullida. Loomulikult on põhiprotseduurid mängu alustamine ja lõpetamine igal hetkel. Kirjutasin koodile juur märkusi, loodan et jääte rahule ning vabandan hilinemise pärast. K paremat, Nils Varik.
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne
Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega. Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Autori tutvustus Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste. Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : ,,Rehepapp", mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Raamatu lühitutvustus Raamat räägib üh...
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja
huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid, pannes nad põlema. Leemeti unistuseks oli kohata Põhja Konna, keda metsas kardeti ja kelle auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks. Raamatu lõpu poole räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse. Nimelt see sõrmusega kotike, mille Leemet oli saanud, on tehtud Põhja Konna nahast. Väidetavalt kui see kotike ära süüa, näebki ta Põhja Konna. Trikk oli aga selles, et siis peab ta eluks ajaks jääma Põhja Konna valvuriks. Leemet oli õnnelik, et tema unistus lõpuks täitub
ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta sööb ära sõrmusekotikese, mis on tehtud Põhja Konna nahast, siis tal on võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime
kelgut Vast ab? us: Potsataja 5. Üks kord otsustas kirjutada kuri Kuningas ladus ise endale jõuluõnnitlused, kuna keegi talle Vastus: 60 päevajooksul neid ei saatnud. Ta kirjutas endale 18 inimest 744 tellist. postkaarti ja 27 kirja. Telegramme saatis ta suusatab ja 5 korda rohkem kui kirju ja kaarte 12 inimest 1 3. Konna kokku. -s õnnitlustest soovis ta kelgutab. 9 lasteai 2 as on endale tervist, -s õnnitlustest 5 ( 72 : 6 = 12 36 soovis ta endale palju õnne, 12 x 5 = 60 ) konna
Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega. Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur
...........................................................................................16 Sissejuhatus Konnade ja kahepaiksete väljasuremisest sain ma teada paari kuu eest lugedes National Geographicut (april, 2009"Amphibians"). See teema tundus väga huvitava, ja ma leidsin, et seda võiks edasi uurida. Oma töö jaotasin vastavalt pealkirjas esitatud küsimustele. Kõigepealt tutvustan kõiki konni ja selles tutvustuses mainin ära ka nende hävimise probleemid. Samuti toon välja selle konna liigi isendite arvu. Järgmisena räägin ma konnade kaitse vajadusest, konni varitsevatest ohtudest ja konnade kaitse meetoditest. Viimaks mainin ära ka konni kaitsvad organisatsioonid. Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest. 1.Konnade lühitutvustus 1.1.Pärismaised konnad Uus-Meremaal elavad sugukonna Leiopelmatidae konnad, keda on alles jäänud 4 liiki ja kõik
ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad
oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni. Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on pulbristatud koos vitamiinide ja mineraalidega.. Selle tulemusena on konnad mitte
1937 "Päikselised päevad" (valikkogu) 1944 "Võidule" (Tallinnas 1970) 1950 "Uutele võitudele" 1965 "Heledamaks muutub päev" 1967 "Lühilood ajakajana" 1946 "Elu nimel" (valikkogu) 1958 "Külva ning loo!" (valikkogu) 1970 "Kui tulevad käod" (Loomingu Raamatukogu, loodusluule) 1975 "Luuletused : Mässulaulud" (valikkogu) 1976 "Avatlused. Heitluste kumad." (valikkogu) 1979 "Tööpoeesia" (valikkogu) Esimene uri Mina Ohverdan, ohverdan konna Tumes siniuduilmas Sussivussiseb tuli, ohverdan mina Konna säristes tuleltudiksel Keskel tooresrasked suitsumüsa Sitke suitsumüsa põsil Venib silm, teine silm, Suu kui kuu luitund ja lage lõdvalt laius: Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna Sulistes sügavas kaevus
TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST
Anni Tetsmann Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse
Ta on oma maalides kasutanud väga huvitavaid esemeid. Maalil ,,Maandatud pinge" on kasutatud portselani, mis on kildudeks läinud . Maal ise akrüül värvidega tehtud. Maalil on kujutatud naist ja meest. Põrandal on killud, millest võime järeldada, et nende vahel on olnud tüli. Maalil ,,Kuidas töö, nõnda palk" on kasutatud samuti akrüül värve, raha (kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks
Pärast pöörasime niveliiri 180 kraadi. Mull jäi keskele sllega on esimene nõue täidetud. II nõue: Niitristiku kontrollimine. Kuna meie niveleerimislattidel puudus vesilood tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud. III nõue: Pikksilma viseerimiskiiri kontrollimine. Läksime koos statiiviga ja niveliiriga koridori, kus panime kaks konna igaüks umbes 25m kaugusel. Esmalt panime statiivi kahe konna vahele panime ka latti mõlema konna peale ja hoidsime neid vertikaalselt siis võtsime lugemid. e1=1373 t1=1355 h12=t1-e1=1355-1373=-18 Siis panime tagasioleva konna juurde niveliiri umbes 10m kaugusel. Võtsime uued lugemid. e2=1355 t2=1375 e0=t2-h12=1355-(-18)=1373 Siis siis võrdlesime e0 e2-ga: 2x=e2-e0=1375-1373=2mm saime kollimatsioonivea.
Leemert ja vanaisa raudmeeste vastu võitlesid. Põnevust pakkus romaani sisutihedus, huvitavad karakterid ning kummalised juhtumid, mis kõik panevad teose sündmustiku üle mõtlema ja peategelasele kaasatundma. Teose lõpp on kurb, kui selgub, et Leemeti elu läheb halvasti, ta armastatud ja lähedased inimesed surevad, mets jääb tühjaks ning tema on lõpuks päris üksi. Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Varem valvas Põhja Konna vahva raudmeeste vastu võitleja, Meeme, kuid kellel nüüd oli ainsaks huvi- ja mõnu pakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ning juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet oli õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, kuid kurbusega tuli tõdeda, et ta oli ka viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. Võrreldes kirjaniku varasemate teostega paistab ,,Mees, kes teadis ussisõnu" isegi Kivirähki kohta äärmiselt pessimistlik ja julm nii eestlaste kui nende valikute vastu. Ometigi on karmide sõnade taga oluline mõte ning selle sõnumi võimendamiseks on kirjanik seekord eriti karmid meetodid valinud. Teoses on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile
Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. Nüüdseks on mul ammu juba teos edukalt läbi loetud. Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" (lk 5). Need ammused ajad, mil meie esiisad, maod ja kelmikad karud elasid metsas nagu vennad, lahingusse sõideti huntide seljas ja kümne tuhande mehe suust kajavate ussisõnade toel appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse
Haiguritel on pikad jalad. Nad seisavad või jalutavad madalas vees, oodates sobivat momenti kala või konna kättesaamiseks. Pelikanid ujuvad vees. Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg koorub umbes 28 päeva pärast. Kingnokal on massiivne nokk ja ta kaevab kopskalu mudast välja. Mõnikord ootab ta vaikselt, et saada kätte kala või konna. Iibised ja flamingod kurnavad pea küljelt küljele liigutades veest ja mudast endale toitu. Suled Keha katvad kohevad udusuled aitavad paljudel täiskasvanud lindudel püsivat kehatemperatuuri säilitada. Udusuled paiknevad teiste, tugevamate sulgede all, mis kaitsevad neid sileda veekindla kihina. Iga kattesulg koosneb sadadest suleroole kinnituvatest udemetest. Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele
Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei tohiks erineda 1-2’’. Kontrolliks asetati 15 m vahega 2 konna ning vastavalt Näbaueri meetodi eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m esimesest konnast). Kolme kontrolli tulemusena saadud c väärtused olid järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine.
Põlved peavad olema vee all ning puusaliigesest tulevad löögid peavad olema pikad ja kiired. Seliliujumist soovitatakse sageli seljavaevuste korral. Sellisel juhul on väga oluline õige tehnika, sest muidu võib endale veel rohkem viga teha. Pea painutamine liigselt ette või kuklasse võivad põhjustada tugevaid lihaspingeid kaela, õlavöötme ja selja piirkonnas. Rinnuliujumine e. "konn" Rinnuliujumine on kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Jalgade töö meenutab konna liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab väga head põlvede liikuvust. Konna ujumisel peavad õlad olema ühel joonel ja puusad vees. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt.
Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi.
Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks ning teose algul ei oma erilist rolli ka külarahvas. Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega, mis tegelikult oli Põhja Konna nahk, mida süües Leemet sai Meeme järel järgmiseks Põhja Konna valvajaks, viimaseks valvajaks. 36. Tegelaskujude analüüs 37. 38. Leemet Leemet on peategelane, kõik keerleb tema ümber. Ta sündis külas, kuhu tema pere oli metsast kolinud. Ta isa tahtis, et temast saaks tubli talumees. Isa aga suri karu käeläbi, kellega emal oli afäär ning peale seda kolisid nad tagasi metsa. Tema perekonda kuuluvad veel õde Salme ja onu Vootele
nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Kivirähki elulugu Andrus Kivirähk on eesti kirjanik. Ta sündis 17. augustil 1970. aastal. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Esimeseks A
Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu siili käest. Leemeti ansti peale Manivald matus kott kus sees oli sõrmus mille tähendudst ja mõju Leemet ei teadnud kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda uuesti kuid seekord kõrri munk suri silmapilkselt kui sõrmus jäi tema sisse.selleks et seda sõrmust kätte kutsusid nad kohale vaskussi kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse ära. Metsas elasid veel inimahvid kes olid alasti ja kasvatasid täisid
kus on veetaimestikku. Lehtmetsades võib ta elada ka veekogudest kaugel. Ta eelistab veekogusid, mille pH on 5,87,4. Tiigikonn tuleb talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Venemaal Luugas on uuritud tiigikonnade vanust. Selgus, et alla 1 aasta vanad olid konnadest 37,8%, 1-aastased 13,4%, 2-aastased 23,9%, 3-aastased 18,2%, 4- aastased 5,7% ning vanemad 1%. Seetõttu võib tiigikonna keskmiseks elueaks pidada 4 aastat, kuigi Volga-Kaama looduskaitsealal on mõõdetud konna elueaks ka 12 aastat (4). Joonis 3. Tiigikonna levila Veekonn- Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks (5). See tuleb sellest, et kui süüakse konnakoibi, siis kõige sagedamini on selleks konnaks veekonn. Veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne: emaseid on 68,6% ja isaseid 31,4% (4). Veekonn on levinud Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkani poolsaarel. Inglismaale viidi ta sisse 19
kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7. lk56 - Pirre & Rääk, kodustatud täid puurides, kitsesuurune täi, Ülgas arvab et vees ujuv täi on järvehaldjas, Ülgas tahab et Leemet ohverdaks järvehaldjale kõik oma hundid 8
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks kollektiivseks jõuks oli Põhja Konn. Ta oli vanade eestlaste salarelv, kes magas oma koopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Martin Ehala on kirjutanud artiklis "Õhuke riik ja Põhja Konn", et igal rahval on olemas oma Konn, kuid see, millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub rahvast. Eestlastele tuli see potentsiaalne kollektiivne jõud viimati appi laulva revolutsiooni ajal. Selleks, et säilitada kultuuri eelduseks ja aluseks olevat ühistunnet, on vaja traditsioone ja kombeid. Tänapäevane maailm, Euroopa ja Eesti on teistsugune kui aastakümnete eest: kunagine nooreestlaste loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” on tõeks saanud.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2
Suhtumisi oli erinevaid. Oli neid, kes uskusid, et kõik on läbi ja Põhja Konn enam kunagi ei ärka, usuti isegi ussisõnade hääbumisse. Kuid oli ka neid, kes üldse neisse uskumustesse ei uskunud (nt Tambet ja Ülgas). Osad olid kahevahel. Need, kes teadsid, et Põhja Konn ja ussisõnad on olemas, kuid lihtsalt olid kaotanud usu nende n-ö ,,taassündi". Leemet ja tema vanaisa seevastu aga tulihingeliselt lootsid veel Põhja Konna ärkamisse. 2. Mis on teoses loomulik ja tervemõistuslik, mis mitte, mis on maagiline ja mis mittemaagiline? Loomulik ja tervemõistuslik - inimesed elasid külas, tegid põllul tööd, sõid leiba, kartsid metsloomi, ei osanud ussisõnu Mitte tervemõistuslik - Inimesed (osad) oskasid ussisõnu, Ülgase usk haldjatesse ja ohverdamisse, Leemeti vanaisa ehitatud inimluudest tiivad (mis töötasid), tuulekott,
Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud. Meeme Endine Põhja Konna valvur. Johannes Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa. Magdaleena Johannese tütar. Jäi rüütlist rasedaks, tahtis Leemetit lapsele isaks. Ülgas tappis ta kättemaksuks Leemetile. Toomas Magdaleena poeg. Pirre ja Rääk Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele.
algas kuningannal sünnitus. Kui laps oli ilmale tulnud ei kuulnud kuninganna lapse nuttu vaid konna krooksumist. Kuningannale oli sündinud konn. Võlur Merlin leidis asjale ilmselge seletuse, nimelt kuningas oli kunagi olnud konn, kes peale printsessilt saadud suudlust printsiks oli muutunud. Kuningannat tabas paanika, selle kuningriigi ainukesed printsessid olid kuninganna ja kuninga plaanide läbi hukkunud ja polnud kedagi, kes konna printsiks muudaks. Konn-printsi tekitatud närvivapustus ning sünnitus, mis oli läinud palju raskemini kui eelmise kolme lapsega tapsid kuninganna. Enam polnud alles jäänud ühtki kuninglikku perekonnaliiget, kuningriigi valitsemise võttis üle võlur Merlin, kes lasi kogu oma maagia maailma valla, millest tekkisid kõik muinaslood, mis meile tänapäeval teada on ja kui te veel surnud ei ole ja selle muinasloo läbi lugesite, saite just teada õige maailma tekkimise loo.
Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad Nendeks on rebane, hunt, (kääpa)kotkas. Ökopüramiid Rebane sööb konna, loomtoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet, selle lehti, taimtoiduline. Saar toodab orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Toiduahelad Tammelehtlehetäilepatriinu tõuklehelind kodukakk Pähkeloravnugiskotkas Saarelehtmaipõrnikasrohukonnrebane Aitäh
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi
Ema miilustas karuga, kuid too hammustas raevuhoos Leemeti isa pea otsast. Nad naasid metsa, olles ümbritsetud onu Vootelest, Tambeti perest ja veel üksikutest elanikest. Seal elas ka Ülgas, kes uskus iidsetesse traditsioonidesse ja haldjatesse ning ohverdas iga päev mõne uue looma järvehaldjale. Räägiti ka lugusid Põhja Konnast, kes suutis kunagi võidelda kõigi vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga looma panna endale kuuletuma ja saada kõht täis. Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke
Majakeses ja Sisutaastavatel Abi: aastaaeg, öösel, päeval? metsas. e ja Mis juhtus ühel suveööl? Suveöösel. järeldamist ja tuletamist Mida avastasid Mati ja Muki hommikul? Konn läks ära oma nõudvatele Mis sa arvad, kuidas Konn ennast pisikeses pesast. küsimustele purgis üksi tundis? Et konna pole. vastamine. Mis sa arvad, miks konn oma pesast ära Üksikuna. läks? Talle ei meeldinud Mis sa arvad, miks ei meeldinud konnale pisikeses purgis purgis elada? elada. Mida Mati peale konna kadumist mõelda Ta soovis rohkem võis? ruumi endale.
Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab
Soolatüükad ja konnasilmad SOOLATÜÜKAD Nakatumisviisid Otseselt või kaudselt Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused Sümptomid Peiteperiood 412 nädalat Erinevaid variante on palju Harilikud tüükad Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustava...
Luts Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
