Konkurentsi keelu osutamise tähendus ja rakendamine töösuhtes Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Lepingu kehtivuse aja eritasu maksta ei tule, kuid peal lepingu lõppemist tuleb tasu maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist. Minuarvates on konkurentsikeelu osutamine tööandjana mõistlik kuid töötajana mitte.
Klassikaliselt tähendab piirang keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu
Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olu korda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsi keelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis kohustab töötajal maksta tagasi tööandjalt saadud eritasud. Seetõttu seisneb tööandja kõige tõhusam õiguskaitsevahend leppetrahvinõudes. Tavalise kahju hüvitamise nõude korral on tööandjal reeglina väga raske tõendada seda, milles tema saamata jäänud tulu täpselt seisnes. Seega tuleks tööandjal töötaja konkurentsikeelu kokkuleppimisel kindlasti sätestada lepingus
Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. See tähendab seda, et piirangu keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustatud.
on nii lühidalt öeldud ja konkreetselt, ehk siis kes ei tohi konkurentsi osutada kellele ja kuidas seda kasutatakse töösuhetes ? Vastus sellele küsimusele saame uurides töölepingu seadust, kus ütleb väga konkreetselt, et töötaja ei tohi oma tegevusega osutada tööandjale mingit konkurentsi ega survestada tema äritegevust, ega tohi töötada sama tegevusalaga tegelevate ettevõtete heaks, näiteks rääkida neile antud ettevõtte ärisaladusi. Konkurentsikeelu rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja pakub tööandja klientidele või äripartnerite enda või kolmanda isiku teenuseid või kutsub kaastöötajaid enda või kolmanda isiku juurde tööle. Kui töötaja tegevus ei ole käsitletav pakkumise tegemisena, ei ole tegemist konkurentsikeelu rikkumisega. Teinekord võib konkureerivast tegevusest rääkida ka staadiumis, kus töötaja alles planeerib tööandjaga konkureerivat tegevust, kuid ei ole veel tegeliku konkureerimiseni jõudnud
Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel (koondamiseks) on vajalik ülesütlemisavalduse kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail). Vorminõuete rikkumine toob TLS § 95 kohaselt endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Tööandja peab enda poolt esitatud ülesütlemisavalduses ülesütlemist alati põhjendama. Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Töölepingus adekvaatse konkurentsikeelu sõnastamine on oluline, vältimaks hilisemaid vaidlusi selle sisu ja ulatuse üle. Erinevaid tõlgendusi on tekitanud mõiste "töösuhe" olukorras, kus endine töötaja asub keelu kehtimisel konkurendist äriühingu juhatuse liikmeks. Küsimus on, kas töösuhtena mõista üksnes töötamist töölepingu alusel või saab töösuhet tõlgendada ka laiemalt. Kohtud on eelistanud kitsendavat, töötaja suhtes soodsamat tõlgendust põhjusel, et juhatuse
kirjalikult. Kaua kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib kuni töölepingu lõppemiseni või kuni aasta peale TL lõpetamist. Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Kes määratleb fakti, kes on tööandja konkurent? Tööandja otsutab, kes on tema konkurent, kuid see peab olema mõistlik ja põhjendatud. Konkurentsikeelu kokkuleppe tingimused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Töötaja peab tingimata teadma, keda tööandja konkurendiks peab ja millist töötaja tegevust loeb tööandja konkurentsi osutamiseks, samuti seda, millistel tingimustel konkurentsikeeld kehtib nii ajaliselt kui territoriaalselt.
kirjas asjakohane keeld. Töötaja konkurendi juures töötamise keelamisel tuleb olla konkreetne konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, st iga töötaja suhtes ei ole piirang õigustatud töötajal on õigus teada, milles keeld seisneb keeld tuleb sõnastada ruumiliselt, ajaliselt ja sisult (kes on konkurent, milles konkurentsi osutamine seisneb), mõistlikult ja mõlemale poolele arusaadavalt konkurentsikeelu talumise eest tuleb maksta eritasu vm hüvitist eritasu peab hüvitama töötaja töökohavaliku piirangu Märt Aulik KP-41
konrtollida töötaja kohustuste täitmist, peab töötaja andma teavet oma tööalase tegevuse kohta. Töötajal on õigus ise määrata andmete esitamise ja teabe sisu nii, et tööandjal oleks võimalik kohustuste täitmist hinnata. Üldjuhul on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eelduseks asjaolu, et see on sõlmitud maksimaalselt üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. Uue TLS jõustumisega 1.juulist 2009 lõppesid kõik varem sõlmitud töölepingu lõppemise järgsed konkurentsikeelu kokkulepped, mis ei vastanud uue seaduse nõuetele. Loomulikult on võimalik konkurentsikeeld kokkuleppida ainult töösuhte kestvuse ajaks, sel juhul töölepingu lõppemisel ei ole osapooled enam millekski kohustatud. Tööandjal on õigus kokkulepe üles öelda igal ajal, etteteatamisega vähemalt 30 päeva. Töötaja võib lepingu üles öelda vaid 15 päeva etteteataisega, kui asjaolude muutmise tõttu ei ole see enam mõistlik
tööandjal on õigustatud huvi (kui tööandja soovib); hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma töövõimetusest ja selle võimalikust kestusest; andma tööandjale teavet oma tööalase majandus- või kutsealase tegevuse kohta (kui tööandjaga on sõlmitud kokkulepe konkurentsikeelu kohta). Töölähetuse kohustus (§ 21) töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise kohta (eeldatakse, et lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega); töölähetus ei saa kesta kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui pooled ei lepi kokku pikemat tähtaega; ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega last kasvatavat vanemat;
mitte töötama Äriühingu konkurendi juures; mitte osutama Äriühingu konkurendile teenust muul viisil; mitte omandama osalust Äriühingu konkurendis; mitte rikkuma äriseadustiku §-s 185 sätestatud konkurentsikeeldu. 2.15.Juhatuse liikmel raamatupidajal lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §-le 186. 2.15.Juhatuse liikme raamatupidaja poolt punktides 2.14. ja 2.15. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Äriühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt raamatupidajalt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme raamatupidaja kuue kuu tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi suurust. 3. JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA ENNETÄHTAEGNE TAGASIKUTSUMINE 3.1.Äriühingu osanikel on õigus Juhatuse liige raamatupidaja igal ajal Juhatuse liikme
ülesütlemise vaidlustamine, töölähetuste vormistamine, koolituskulude hüvitamise kokkulepe, töötasu vähendamine ja alandamine, taasarveldused, puhkused, tööandja hoiatus töökohustuste rikkumisel. 13. Nimeta põhitegevusega seotud protseduure? Toote/teenuse valmimise protsess, arendamine, klienditeenindus. 14. Nimeta tööga seotud dokumente? Tööleping, ametijuhend, varalise vastutuse leping, konkurentsikeelu kokkulepe, töötõend. 15. Milliste seaduste tundmine on oluline personalitöötajale (juhile)? Töölepingu seaduse, tervisekaitse seaduse. 16. Selgita mõistet ,,töö analüüs"? Tööanalüüs on personalijuhtimise funktsioon mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töötajale esitatavad nõuded. Tööanalüüs eeldab rikkaliku ja tõese informatsiooni olemasolu ja selle pidevat täiendamist. 17. Kirjelda töö analüüsi protsess? a
lepingu rikkumise eest(leppetrahv), määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 5)Töötasu koosneb nii rahapalgast kui ka mitterahalistest komponentidest, mis moodustavad ühtse terviku. Juurde võivad tulla lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelu- tasu jm. Töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 6)Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Põhipuhkus aegub 1 kalendriaasta möödudes. § 24. Puhkusetasu maksmine (1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (2) Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
tööandjal on õigustatud huvi (kui tööandja soovib); 4. hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 5. teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma töövõimetusest ja selle võimalikust kestusest; 6. andma tööandjale teavet oma tööalase majandus või kutsealase tegevuse kohta (kui tööandjaga on sõlmitud kokkulepe konkurentsikeelu kohta). Tööandja on kohustatud (§ 28): 1.tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks koolituse ja kandma koolituskulud; 2. austama töötaja privaatsust ja kontrollima tööülesannete täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (põhiõiguste rikkumisena on käsitletav nt ühinemisvabaduse piiramine või telefonikõnede pealtkuulamine); 3. tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töötamise ajal kollektiivlepingu tingimusi. 4
lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Ühingu kirjaliku loata: (a) mitte töötama Ühingu konkurendi juures; (b) mitte osutama Ühingu konkurendile teenust muul viisil; (c) mitte omandama osalust Ühingu konkurendis; (d) mitte rikkuma äriseadustiku §s 185 sätestatud konkurentsikeeldu. 2.11 Juhatuse liikme poolt punktides 2.9 ja 2.10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Ühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme [kuude arv] kuu Tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi suurust. 3. Juhatuse liikme esindusõigus 3.1 Juhatuse liikmel on õigus teha tehinguid Ühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Ühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega. 4
• konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja poolt); • tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist; • on sõlmitud tähtajaga kui üks aasta alates töölepingu lõppemisest. Tööandja võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal 30-päevase etteteatamisega. Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 15-päevase etteteatamisega, kui tööandja huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja tegutseb teisel 10 tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja olulise rikkumise tõttu. Pooled võivad konkurentsikeelu rikkumise eest kokku leppida leppetrahvi (§ 26). Tööandja võib nõuda konkurentsipiirangu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi. 3.5 Töötaja kulude hüvitamise kohustus (§ 40)
konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja poolt); tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist; on sõlmitud tähtajaga kui üks aasta alates töölepingu lõppemisest. Tööandja võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal 30-kalendripäevase etteteatamisega. Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamisega, kui tööandja huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja tegutseb teisel tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja olulise rikkumise tõttu. Pooled võivad konkurentsikeelu rikkumise eest kokku leppida leppetrahvis (vastavalt TLS § 26), mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata . (5:1) 15 Töölepinguseaduse § 27 sätestab, et töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja
alusel, mis on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teadasaamisest arvates Antud sätte kohaselt on osanike otsus kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Igal osanikul on õigus esitada kohtule vastav taotlus. ÄS-s sisaldub ka instituut - konkurentsikeeld. Konkurentsikeeld peab olema vastastikuse usalduse põhimõtte väljenduseks, täis- ja usaldusühingus on nimetatud põhimõte erilise tähtsusega. Konkurentsikeelu sisuks on asjaolu, et osanik ei või teiste osanike nõusolekuta olla teise täisühingu osanik samal tegevusalal, usaldusühingu täisosanik ega füüsilisest isikust ettevõtja. Kui ühingu asutamisel oli teistele osanikele see asjaolu teada, siis loetakse, et nõusolek oli olemas ja teised osanikud ei või hiljem enam nõuda vastava tegevuse lõpetamist. Ühingulepinguga võib näha ette tähtaja, mille jooksul konkurentsikeeld kehtib ka ühingu endise osaniku suhtes
(2) Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. Konkurentsikeeld Äriseadustiku kohaselt on juhatuse liikmel keelatud ametiajal olla äriühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtja, samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ning ka äriühingu juhtorgani liige (va juhul, kui ühing kuulub samasse kontserni). Näiteks osaühingu juhatuse liige ei või osanike (nõukogu olemasolul viimase) nõusolekuta olla
Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (§ 76). - Tööandja vabastab töötaja kahju hüvitamise kohustusest. - Hiljem saab töötajalt tagasi küsida. Töötaja suhtes saab leppida kokku leppetrahvi maksmise kohustuse, kuid seda üksnes seaduses nimetatud rikkumiste puhuks. - Tööle mitteasumine või omavoliline töölt lahkumine (§ 77). - Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22). - Konkurentsikeelu rikkumine (§ 26). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 11 8.Töölepingu lõppemine. Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga. Lõppemise alused. - Kokkuleppel lõpetamine (§ 79). - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3). - Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111).
Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust
Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (§ 76). - Tööandja vabastab töötaja kahju hüvitamise kohustusest. - Hiljem saab töötajalt tagasi küsida. Töötaja suhtes saab leppida kokku leppetrahvi maksmise kohustuse, kuid seda üksnes seaduses nimetatud rikkumiste puhuks. - Tööle mitteasumine või omavoliline töölt lahkumine (§ 77). - Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22). - Konkurentsikeelu rikkumine (§ 26). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 11 8.Töölepingu lõppemine. Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga. Lõppemise alused. - Kokkuleppel lõpetamine (§ 79). - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3). - Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111).
Konfidentsiaalsuskohustus on äriuhingu juhtorgani liikme kohustus hoida äriuhingu ärisaladust. Huvide konflikti vältimise kohustus on uheks olulisemaks lojaalsuskohustuseks. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus, millest tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. Muul viisil lojaalne käitumine o Konkurentsikeelu eest tuleb maksta. o Huvide konflikti vältimise kohustus esmakohal on siiski ettevõte, mitte keegi muu! o Konkurentsikeeld on see, et sa ei tohi töötada konkurendi juures. Võib ka olla, et lepitakse kokku et 6 kuud peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurendi juures töötada. Tööandja peab defineerima, kes on konkurent ja kes mitte. Konkurendid peavad olema defineeritud kuidagimoodi mingite sarnaste omaduste alustel.
Leppetrahv Leppetrahvi üldalus VÕS § 158-163 TLS-s leppetrahvi kohaldamise võimalik, kuid arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. Leppetrahv 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud. Töölepingu muutmine • Üldpõhimõte- üksnes poolte kokkuleppel TLS § 12 ja VÕS § 13. • Erandid: 1) muutmise õigus tuleneb lepingu sõlmimisel saavutatud kokkuleppest VÕS § 26, nn lahtised tingimused 2) raseda ja ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused- TLS § 18
arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud.
See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuse eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79). See on täisühingu oliline tunnus. Nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib TÜ võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. ÄS § 95 kehtestab osanikele konkurentsikeelu. Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida TÜ samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib TÜ samal tegevusalal. Täis- ja usaldusühingu asukoht on koht, kust ühingu juhitakse, või koht kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. Asukohta ei saa määrata osaniku elukohaga, tootmise asukohaga ega muu taolise kohaga, vaid selleks on vastav haldusüksus. Seda on vaja eelkõige kohtualluvuse määramiseks
Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. ÄS § 89 täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus. 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust
seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud tööseadused on erinormid, VÕS-i üldosa kehtestab aga üldnorme, siis reeglina tuleb töösuhetele kohaldata erinorme ehk tööseadustes ettenähtut. VÕS-i saab töösuhetele rakendada juhul, kui tööseadused mõnda VÕS-is sätestatud küsimust ei reguleeri (nt töötaja konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral makstava leppetrahviga seonduv) või ei reguleeri seda piisavalt detailselt (nt viivise vähendamise põhimõtted). 7 Töötaja Töötajaks võib olla 18-aastaseks saanud teovõimeline või piiratult teovõimeline füüsiline isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada kõrgendatud vanusemäära. 1
Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. 42 Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab sisesuhtes üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest. Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Rikkuda saab hoolsuskohustust,
arvestades seaduses olevaid erisusi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud.
Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühig läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 36. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust
Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühig läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 36. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust
põhjendamata oma seisukoha, millisel alusel saab kostja vaikimist hageja 19. jaanuari 2009. a tahteavalduse peale lugeda selle tahteavaldusega nõustumiseks. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas kostja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi
Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. 1. Vastutus aktsiaseltsi ees Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: a) Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine . Hinnatakse üldise hoolsuskohustuse kriteeriumi alusel., milleks on majandusliku otstarbekuse kriteerium. b) Kahju tekkimine. Saab nõuda vaid varalise kahju hüvitamist.
teistes äriühingutes ja nende projektides, tööandja müüdavate teenuste või toodete omahinda ning raamatupidamisarvestust. Suuremate projektide puhul võiks kaaluda ka eraldi konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist või täpsustada salastatud infoga seotut töötaja ametijuhendis. Tööandjal kui projekti tellijal on õigus kaitsta oma ärisaladust, samuti kindlustada end või kliente kahju vastu, mis võib kaasneda konkurentsikeelu rikkumise või salastatud teabe avaldamisega. Vastutust saab töötajale panna ainult juhul, kui: konkurentsikeeld ja salastatud teabe mitteavaldamise kohustus on töölepingus kehtestatud, tööandja on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määranud kindlaks salastatud teabe, millega töötaja projekti täites võib kokku puutuda, tööandja konkurendid on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määratletud,
annaabi.ee 
