pruugi teadlikud olla a. Sigmund Freud Tagasiside b. Kurt Lewin Õige vastus on: kus inimestel on mingi ühine tunnus, millest nad ei pruugi teadlikud olla. c. Leon Festinger Küsimus 25 d. Wilhelm Wundt Küsimuse tekst Tagasiside Konformismi vastandiks on ... Õige vastus on: Leon Festinger. Vali üks: Küsimus 31 a. antikonformism Küsimuse tekst b. sõltumatus Zimbardo vanglakatse rääkis ... c. ei sõltumatus ega antikonformism Vali üks: d
püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima. Sherifi realistliku konflikti teooria- suvelaagri katse alusel tõi välja, et võõitlussitruatsioonis tekib rohkem eelarvamusi, diskimineerimistl Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik
aatelisusena. Vägivallatsevate äärmuslaste enamik on harimatud päevavargad, kellele, ,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast. Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene võtaks kuulekalt omaks mõttemallid, käitumisviisid, valikud ja väärtusarusaamad, mida talle pakuvad sootsiumi eeskujud. Eskapismi leebemaks viisiks on mitmesugused ,,argneurootilisuse" sümptomid (ärrituvus, agressiivsus, irratsionaalsed kujutelmad, apaatia, õpitud abitud, masendushood jne), selle kõige drastilisem vorm on aga pagemine psühhootilisse vaimuhaiglasse. Kasutatud kirjandus Kidron, A. (2005) Isiksus
Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid Aschi konformismi eksperiment läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele enamus vastas õigesti. Seejärel esitas ta samad küsimused teisele grupile, kuhu ta oli enne lisanud ka mõned õpilasi mängivad näitlejad. Üllatusüllatus kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile
·Vastuhakkava ini mese puudu mine ·Sam msa m muline lähene mine ohtlikule situatsioonile ·Eelnev kokkulepe kuulekuses püüd vältida sotsiaalse kokkuleppe rikku mist · Tegevusega kaasnev ärevusseisund, otsustamise ke erukus · Juhi pealekäi mine ("teil pole valikut") · NB! Val misolek varjatult mitte kuuletuda · Varase m ko ge mus tingi musteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda · Situatsiooni m õju Fundamentaalne o mistusviga tule muste seletamisel Konformismi mõjurid ·Ühtsustunne ·Staatus ·Avalik esitamine ·Varasem avaldatud arvamuste puudumine Konformismi põhjused ·Nor matiivne m õju grupinor mide järgi mine ·Infor matiivne m õju mitmetähenduslikud stiimulid, soov olla täpne PERSONAALSED ERINEVUSED ·Soolised erinevused ·Isiksusest tulenevad erinevused ·Kultuurilised erinevused Vastupanu sotsiaalsele survele ·Reaktiivne vastupanu ·Unikaalsuse taotlus Rahvuslikud erinevused Grupp
põhiolemust ja mängureegleid. Oskus mõista rituaalse, sümboolse, mitmetähendusliku ja peidetu olemasolu inimkäitumises. Võime ära tunda manipuleerivat käitumist ja suhtlemismänge ning oskust ette aimata nende kulgu. 3. Enesetundmine. See on võime enese suhtlemisoskust realistlikult hinnata. 4. Sotsiaalpsühholoogiline tähelepanelikkus oskus laias laastus ära tunda liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav
· julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega; · võtma lapse küsimusi tõsiselt; · tunnustama alternatiivseid soovitusi ja lahendusi; · hindama julgust sama palju kui õiget vastust; · kaitsma loovaid lapsi konformismi surve eest; · käituma toetavalt, mitte jäigalt. Kuidas andekat last ära tunda Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Vanemad, sõbrad või õpetajad märkavad, et laps saab mingite ülesannetega teistest paremini hakkama. Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam (mõnikord küll subjektiivne) võimekate väljaselgitamise meetod. Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest: · on kiire õppija;
"Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv, tegelaste eksalteeritud zestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni asemel alati panustanud sõjale ja tülile. Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks. (Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varajane looming, 2006)
Belglane peab tervet argimõistust paremaks sõbraks kui originaalset mõtlemist. Kaine mõistus, kõva töö, huumorimeel ning sallivus võõraste vastu muidugi mõistuse piires on belglase südamele kõige lähemal olevad head omadused, aga need omadused ei kehti belglaste omavahelise suhtlemise puhul. Kui flaamid räägivad valloonidest ning valloonid räägivad flaamidest kaovad head omadused ja kaine mõistus justkui nõiaväel. Lemmiktegevused Kogu selle sotsiaalse konformismi pealispinna all peitub selgelt välja kujunenud isikupärane rahvas ja nende isikupära ei väljendu mitte niivõrd nende omapärases riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad. Belglased oskavad kirglikult tööd rügada, olgu nad loomatohtrid, sõdurid, santehnikud või juustukaupmehed. Üks hiljuti tehtud uurimus näitas, et 70% belglastest
See on ka üks kõige efektiivsemaid võimu omamise viise. Kui mõjutava inimese staatus on kõrgem kui mõjutataval, siis on tema mõjuvõim väga suur. 5) Personaalne võim - st et B tahab A-le meele järgi olla, kuna A talle meeldib, A karisma on selline. Konformism ... on käitumise või mingi veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena. Grupi poolt tuleneb teatav surve, mis nagu ühtlustab grupi liikmete arvamusi. Erinevalt kuuletumisest, on konformismi puhul surve kaudne, kuna siin inimene tajub survet, otsest nõudmist aga ei ole. Esimesed konformismi katsed tehti Solomon Aschi poolt 1951.a. On kahte sorti konformismi: a)Normatiivne: - me tahame säilitada head mainet grupi seas. b) Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi (Kelman 1961):
sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid) 27. Postpositivistlik uurimus. 28. Postmodernne psühholoogia. e PP On tekkimisjärgus Puudub üks-ühene määratlus, erinevad tõlgendused PP püüab olla vastavuses uue maailmaga: Baumani liquid society (nt voolav
Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad. Probleemi saab leevendada, kui moodustada väiksemaid gruppe. Liiga lihtne ülesanne soodustab looderdamist. b) Konformism tähendab allumist grupi survele, käitumise muutmist, loobumist oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmist grupi survel. Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste üksmeele,mis on positiivne kuna liiga suur ideede hulk takistab ülesande täitmist. Konformismi võib jälgida hääletamise juures avalik hääletamine võib mõjutada tulemusi. Konformism tekib, kuna · Usaldatakse teiste arvamusi - arvatakse, et need on õiged ("enamus ei eksi"). · Avalik kontakt teiste liikmetega sunnib otsustama, kas tahab minna vastuollu või mitte.
tunnused. 39. Miks on tähtis teada grupimõtlemise põhimõtet? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; Usk grupi moraali; Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; Tugev surve grupiliikmetele; Tulemuste üksmeelsuse illusioon Kaitseseisund Nt: Kui organisatsioonis olevatest inimestest koosnev grupp arvab negatiivselt teisest organisatsioonist, arvavad seda kõik grupiliikmed- stereotüüp. 41. Selgitage mõistet „sotsiaalne logelemine grupis“
kokkulangevusi, ning mis eriti oluline, neis kõigis on eri tegelastel käitumisjuhte, mis alluvad otsekui ühtedele ja samadele seaduspärasustele. Teosest teosesse analüüsib autor oma tegelaste käitumist kriitilistes situatsioonides, vaeb teo ja tahte, determineerituse ja vabaduse vahekordi ning lõppkokkuvõttes esitab oma kontseptsiooni teatava inimtüübi käitumisest kriisiseisundis. Lühiromaanide keskmes seisab moraalse vastutuse probleem, mida uuritakse ühenduses konformismi ilmingutega. Tegelaste tasandil tuleb esile kõlbeliste väärtuste relatiivsus, ent autori tasandil on kõik hoopis absoluutsem, kuigi, tõsi küll, moraalsete väärtuste kõikumine ühiskondlike kataklüsmide tingimustes on temagi teema, eelkõige on teda aga huvitanud kõlbluse ja olemise kategooria vahekord. Uurib ju Vetemaa enamikus oma lühiromaanides tegelaste käitumist ja moraali eksistentsiaalses situatsioonis ja adub seal kõlbelise sisu vastuolu reaalse käitumisega
Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist? Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab?
See on ka üks kõige efektiivsemaid võimu omamise viise. Kui mõjutava inimese staatus on kõrgem kui mõjutataval, siis on tema mõjuvõim väga suur. Personaalne võim - st et B tahab A-le meele järgi olla, kuna A talle meeldib, A karisma on selline. 37. KONFORMISM Konformism on käitumise või mingi veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena. Grupi poolt tuleneb teatav surve, mis nagu ühtlustab grupi liikmete arvamusi. Erinevalt kuuletumisest, on konformismi puhul surve kaudne, kuna siin inimene tajub survet, otsest nõudmist aga ei ole. On kahte sorti konformismi: a)Normatiivne: me tahame säilitada head mainet grupi seas. b) Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi (Kelman 1961): 1) Nõustumine: nõustutakse grupi seisukohtadega, kuna muidu võidakse saada karistada. 2)
· kommunikatiivne teabe leviku teed, nii ametlik (formaalne) kui mitteametlik (mitteformaalne) suhtlemine · hierarhiline (alluvuseline) grupi liikmete formaalne (juhi) ja mitteformaalne (liidri) staatus juhtimisel, kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmine ja elluviimine Konformism allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele, sest liiga suur ideede, huvide ja toimimisviiside hulk takistab sageli ülesande täitmist. Konformsus kui grupi enamusest lähtuv survemehhanism. · Järeleandlikkus grupiliige annab teistele järele, kuid tegelikult ei muuda oma sisemisi arvamusi. · Normatiivne allumine grupile allumine saavutatakse sotsiaalse mõju vahendusel. Grupi liige muudab oma arvamusi, sest grupile alluda on kasulikum kui mitte alluda.
nii liikmed kui ka liidrid. ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Informatsioon jõuab grupiliikmeteni väga kiiresti. Grupisuhtluse tõkked võivad oluliselt häirida informatsiooni korralikku levimist grupis ning üldist grupitööd. 66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Konformismi suurim tase on umbes 5 inimesega grupis, sealt üle ei tajuta enam grupi terviklikkust. Väikesed grupid mõjutavad inimest oma arvamust enam muutma. Mida tugevam ja ühtsem grupp on, seda suuremat võimu omab oma liikmete üle. Tugevus siinkohal eeldab, et grupil on teatavad tunnused (näiteks hoolitseb oma liikmete eest, kaitseb, aitab) Inimesed muudavad tihti oma käitumist ka sõltuvalt teiste staatusest. Sotsiaalse mõju teooria
tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole , on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Stressist üle saamine on keeruline ja lahendusi väga pole. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Tekib konformismi pideval esinemisel. Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele
See on ka üks kõige efektiivsemaid võimu omamise viise. Kui mõjutava inimese staatus on kõrgem kui mõjutataval, siis on tema mõjuvõim väga suur. Personaalne võim - st et B tahab A-le meele järgi olla, kuna A talle meeldib, A karisma on selline. Konformism on käitumise või mingi veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena. Grupi poolt tuleneb teatav surve, mis nagu ühtlustab grupi liikmete arvamusi. Erinevalt kuuletumisest, on konformismi puhul surve kaudne, kuna siin inimene tajub survet, otsest nõudmist aga ei ole. Esimesed konformismi katsed tehti Solomon Aschi poolt 1951.a. On kahte sorti konformismi: · Normatiivne: - me tahame säilitada head mainet grupi seas. · Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle kohta, kuidas käituda. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki konformismi:
161. 3. Mis on grupimõtlemine? - on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 4. Mida tähendab konformism? 162. (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. 163. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; - Usk grupi moraali; - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; - Tugev surve grupiliikmetele; - Tulemuste üksmeelsuse illusioon - Kaitseseisund. 164. 5. Selgitage, vastavalt E. Shein´i järgi, kuut peamist põhimõtet grupis otsustamisel. o Otsustamine vastutuse puudumisel 165. Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest
Osaliselt on tegemist pettumisega selles vabariigis mis me oleme loonud. Passiivsuse levik on nagu hoiatussignaal. 5. Apoliitiliselt võõrandunud inimesed suhtuvad samuti eitavalt poliitikasse ja võimu. Nad ei osale poliitilises elus, pole sellest huvitatud ega ka informeeritud. Nad elavad kui väljaspool ühiskonda ja ühiskonna suhtes on neil tõrjuv hoiak. Samal ajal võib seda tüüpi inimeste seas olla väga andekaid isiksusi. Teistest sagedamini võivad nad kalduda konformismi (muganduda, alistuda). ,,Ükskõik mis toimub, ma püüan sellega kohaneda." Mõisted: indiviid looduslik loomulik ehk bioloogiline kategooria. Me kõik oleme omamoodi looduslapsed, kes on sündinud võrdsete ja vabadena. Kusjuures meie tahet ja nõusolekut ei küsinud keegi. Kõik inimesed on indiviidid. Isik juriidiline kategooria, mida saab identifitseerida ainult temale omaste tunnuste järgi. Eesnimi, nimi, sünniaeg, koht, elukoht, töökoht, vanemad, eriala jne
· M. Sherif(1936). Autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad. Sotsiaalse mõju liigid: 1) konformism 2) järeleandlikkus 3) allumine Konformism · Konformism on kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Puudub otsene mõju. Väline konformism teen nii nagu teised, ehkki seda ise õigeks ei pea(see on kasulik, ei taha vastuollu minna vms) Sisene konformism enamuse positsiooni omaksvõtmine ja järgimine. · Konformismi vastandid: sõltumatus antikonformist põhimõtteline teisiti tegemine, arvamine · Solomon Aschi konformismikatse (1951) konformismiuuringute alusepanija. 10 katsealust pannakse järjest istuma. Kõigil lastakse pilti vaadata ning määrata ühesuguste joonte pikkus. 9 esimesega lepitakse vale vastus kokku ja vaadatakse, mida ütleb 10. 10. inimesel tekib dilemma, kas lähtuda enda tajust või teiste arvamusest.
Uurime, kuidas suhestuvad omavahel ideaalne nägemus kultuurist ja utilitaarne, post- traditsiooniline kaubanduslik maailm. Nagu eelmises loengus kuulsime, kui liberalistid seovad vajaduse vabastamise isikliku vabaduse ja majanduskasvuga, siis kultuuri pooldajad leiavad, et materiaalne küllus ilma siduvate kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtusteta tekitab kroonilist rahuldamatust ning väärteadliku ühiskonna türanniat (me peame tegelema moe, kadeduse, konformismi, massikultuuriga) Kultuur kui sotsiaalne ideaal Kultuur: tavaline või ideaalne. Ühelt poolt kõik mõtekas sotsiaalne tegevus ja teiselt poolt mingi kõrgema väärtusega objekt (kunst, kirjandus, filosoofia) ja inimesed, kes neid väärtusi hoiavad või end nendega samastavad, elitistlik. Sellepärast on endiselt kuulus Raymond Williams ,,Kultuur ja ühiskond" (1985) näitab, et need on lahutamatult seotud. Isegi kõige peenema kultuuriilmingu puhul on tegemist
hakkama saada. Meeskonnas ollakse võimelised konflikti lahkama seni, kuni see laheneb või pinge väheneb sel määral, et grupi töö tõhusus pole enam häiritud. Meeskonnas tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritusest, seda soodustavatest ja takis- tavatest teguritest ning omavahelistest suhetest. Eksisteerib arusaam, et arvamuste erimeelsusi võib avameelselt väljendada. Meeskond ei nõua kitsarinnalist konformismi. Meeskonda kui täiustumist käsitledes on asjakohane arenguetappide eristamine. Meeskonna kujunemise etapid väljendavad üksteisele järgneivaid tegevusi, mida on vaja teha tasakaalustatud rollidega meeskonna kujundamiseks. Meeskonna kujundamise etapid vi on esitatud ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 45 tabelis 6, milles on näidatud millise etapil üks või teine roll on teistest pisut tähtsam. Tabel 6. Meeskonna kujunemise etapid
mitteformaalset sportlikku tegevust. Osaledes mitteformaalsetes aktiisustes on oluline inimestevaheliste suhete ja otsuse vastuvõtmise oskuste arendamine. Lapsed peavad organiseerima erinevaid mänge ja lahendama ettetulevaid probleeme. Näiteks Leonard Koppett (1994) ütles, et kõige olulisem osa on mitteformaalses spordikeskkonnas õppida seda, kuidas kujundada mänge, valida pooli, leida kompromisse eakaaslastega, konformismi, leidma erinevaid lahendusi ja andma korraldusi, selleks et mäng saaks jätkuda. Ta lisas, et see on oluline tsivilisatsiooni funktsioneerimiseks, mida ei leia organiseeritud sportlikest tegevustest. Patricia ja Peter Adler (1994) viisid läbi viie aastase uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata laste koolivälise mitteformaalse sportliku tegevuse mõju ja leidsid, et see aitab neil koguda
Kuidas selline tüüp tekib? Väga sageli on põhiline põhjus lapsepõlves kogetud vägivaldses või mitteloomulikus pereelus, kus on pidevalt see inimene pidanud olema valvel ja valmis, et talle tehakse haiget või teda rünnatakse mingil tasandil. 10) Konformist Selline inimene, kes kohandab enda vaated enamuse vaadete ja väärtustega. See on põgenemine massi, sest nii on ohutum ja turvalisem. Vastand on nonkonformist. Näide konformismi katstetest: 10 inimest istuvad toolide peal reas ja neile näidatakse ühte pilti. Nad peavad kirjeldama seda inimest (milline see inimene on). Kui 9 inimest on rääkinud ühte sama arvamust, siis kümnes inimene istub nagu süte peal ja ei tea, mida teha. Tema arust on seal naine. Need üheksa tükki on pandud meelega seda juttu rääkima. Vaadatakse, kas ta allub grupi survele või mitte. 12. PILET HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA
Ülikooli alguses 20%-l identsus saavutatud. Identsus kujuneb ülikooli ajal. Uurimuses kasutakse avatud intervjuusid, kus küsimusi elukutseliste, poliitiliste ja religioossete hoiakute omaksvõtmise kohta. Kognitiivne teooria: Identsuse saavutamine sõltub: * formaalsete operatsioonide tasemest, * suhete kvaliteedist oma vanemate ja eakaaslastega, * kultuurinormidest (kui varajast identsuse saavutamist normaalseks peetakse). 13. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsioon (T. Parsons). Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne
• Olla koostööaldis. • Kohandada õpetamisstiil lapse vajadustega. • Rakendada diferentseeritud õppekava ja õpet. • Hoiduda arvustamast laste ideid ja ettepanekuid. • Taluda ja aktsepteerida ‘mõistlikke’ vigu. • Soodustada enesehindamist ja aidata toime tulla tagasilöökidega. • Võtta lapse küsimusi tõsiselt. • Tunnustada alternatiivseid soovitusi ja lahendusi. • Hinnata julgust sama palju kui õiget vastust. • Kaitsta loovaid lapsi konformismi surve eest. • Käituda toetavalt, mitte jäigalt. 40 Motivatsioon Motivatsioon Kuna motivatsioon on andeka või loova käitumise määravamaid karakteris- tikuid ning andekate laste motiveerimine on eduka pedagoogilise protsessi põhiküsimusi, siis käsitleme seda andekuse aspekti pisut põhjalikumalt. Väljendid “ma armastan muusikat” või “mulle meeldib ülesandeid lahendada” peegeldavad inimestele omast kiindumust mingisse kindlasse
annaabi.ee 
