Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes
usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite
omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda. Kaitumuslik lojaalsus tähendab, et meie konatiivse lojaalsuse kavatsused saavad ka tegelikkuses ellu viidud klient sooritab esma- või kordusostu. B2B turundus Äriturundus on ettevõtte eesmärkide saavutamiseks toimuvate vahetusprotsesside juhtimine,
Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) hoiakuline, tunnetega seotud (Meeldimine, Eelistus) => [Võrdlev või väitev reklaam, Brändireklaam]; 3) Konatiivne d. - Käitumuslik, taotluslik (Veendumus, Ostmine) => [POS, Soodushind, Kingitused, Konatiivne d. - Käitumuslik, taotluslik (Veendumus, Ostmine) => [POS, Soodushind, Kingitused, Kupongid;]. Kupongid;].
Rahulolu all mõistetakse inimese rõõmu või pettumuse tundeid toodete või teenuste tajutud kvaliteedi suhtes vastavalt tarbija poolt püstitatud ootustele. Tarbija rahulolu on alati tähtis olgu selleks buumi või kriisi aeg. Tavaliselt on rahulolev tarbija kauem meile lojaalsem. Millal muutus aktuaalseks tarbija rahulolu mõõtmine? Tarbija rahulolu väljendumine: x Kognitiivne aspekt x Afektiivne aspekt x Konatiivne aspekt Toote omaduste olulisus tarbijale: x Instrumentaalne ehk toote funktsioneerimine x Sümboolne näiteks imidzi tõstmine (nt riietumisstiil) x Afektiivne toote kasutamise emotsionaalne tagasiside, mida annab konkreetse toote kasutamine tarbijale. Samas võib afektiivne tuleneda ka toote sümboolsest või instrumentaalsest omadusest Tarbija rahulolu elemendid: x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu
sõnumisse, olukorda. Analüüsides keelt informatsiooni seisukohalt, mida see kannab, ei saa seda piirata keele kognitiivse aspektiga. Endise Stanislavski Moskva Teatri näitlejat paluti öelda nelikümmend korda fraasi Sevodnja vetserom (,,täna õhtul"). Ta koostas nimekirja umbes neljakümnest emotsionaalsest situatsioonist ja esitas siis antud fraasi kooskõlas iga antud situatsiooniga, mille tema kuulajaskond pidi ära tundma vaid muutusest kahe sõna intonatsioonis. Keelel on ka tungiv, konatiivne funktsioon: sõnumi mõju vastuvõtjale. See väljendub kõige paremini vokatiivis ja imperatiivis. Keele faatiline ja metakeeleline funktsioon toimivad pikendamaks või katkestamaks kommunikatsiooni, kontrollimaks, kas kanal töötab ja tõmbamaks vestluspartneri tähelepanu ("Halloo, kas sa kuuled mind?"). Seda kontakti ehk faatilist funktsiooni võib esitada ohtra dialoogiga, mille mõte on suhtlemise pikendamine.
käima (ilma emotsionaalse sidemeta) ning emotsionaalne lojaalsus on see, kui tarbijal on tekkinud poega emotsionaalne side (ükskõik, millisel põhjusel). Joonis 3. Lojaalsuse liigid Lojaalsus Käitumuslik lojaalsus Emotsionaalne lojaalsus Sunnitud lojaalsus Afektiivne lojaalsus Intertne lojaalsus Konatiivne lojaalsus Funktsionaalne lojaalsus Aktiivne lojaalsus Allikas: Kliendilojaalsus ja seda mõjutavad tegurid AS Elion Ettevõtted näitel (Kuusik 2005) Käitumuslik ning emotsionaalne lojaalsus jagunevad mõlemad omakorda veel kolmeks (vt Joonis 3). Sunnitud lojaalsus on lojaalsus, kus kliendil puudub valikuvõimalus ehk tegemist on monopoliga või on lepinguga sätestatud
Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted. Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne. Saatja (addreser adressant) saadab vastuvõtjate (addressee adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Jakobson kutsub seda kontekstiks(asjaolud, milles sündmus kulgeb) Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function) ehk omandamise funktsioon. Keele need aspektid, mille siht on luua vastuvõtjas vastust, tema reaktsiooni. Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse). Faatiline funktsioon keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab:
ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne kontakt faatiline Jakobsoni kommunikatsioonimudel: kood metakeeleline Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuriga (ja maailma organiseerumise printsiipidega).
Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1. kognitiivne ehk teadmise komponent mida ma selle asja kohta tean või ei tea; 2. afektiivne ehk tunnete komponent kuidas ma selle asja suhtes ennast tunnen; 3. konatiivne ehk tegevuse komponent kuidas ma selle asja suhtes käitun. Millises seoses on käitumine ja hoiak? Kommunikatsiooni kaheastmeline voog: sõnumid või ideed voolavad raadiost ja pressist arvamusliidritele ja neilt populatsiooni vähemaktiivsesse ossa. (Katz & Lazarsfeld 1995). Selles käsitluses ei tule arvamusliidreid mõista kui ühiskonna autoriteete, vaid oma arvamusliidrid on kõigis sotsiaalsetes ja majanduslikes kihtides/rühmades.
kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, "valge müra" absoluutn kõikvõimalikke informatsioone. (????R Jakobson- Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. 1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? ) b) keelefunktsioonid R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne keel ühendab saatjat ja v
stereotüübid · kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi põhjuslik omistamine · kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: kognitiivne, afektiivne, konatiivne (käitumuslik) Kognitiivsed · isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta Afektiivsed · inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja ideede kohta Käitumuslikud · indiviidide kavatsus, tegevused ja käitumine situatsioonis HOIAK valmidus positiivselt või negatiivselt reageerida · inimestesse · situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks
..Kasu/Kahju...) Esmamulje on visuaalne, tekib automaatselt ja kujuneb sümpaatia alusel. Esmamulje põhjal annab inimene hinnangu, kas teine inimene talle meeldib või mitte. Hoiakud Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: x kognitiivne isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta. x afektiivne inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja inimeste kohta x konatiivne (e käitumislik) inimeste kavatsus, tegevused ja käitumine situstsioonis Hoiak on valmidus posiytiivselt või negatiivselt reageerida inimestesse, situatsioonidesse, toodetesse/teenustesse. See on püsiv valmisoleks teatud reageeringuks ja hinnanguks. Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. Väärtus- ja vajaduskonflikt. Th. Gordon'i mudel.
Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. See on minimaalne kommunikatsioonisüsteem. Ta loob keele 6 tähtsamat komponenti: 1. Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2. Tekst on orienteeritud saatjale адресант(emotiivne funktsioon) 3. Tekst on orienteeritud vastuvõtjale адресат– pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) – Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile – ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood)
4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu · Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline · Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt Täiskasvanueas õppimise kohta on levinud mitmed müüdid, mis kaudselt mõjutavad inimeste hoiakuid: * Täiskasvanud inimese õpivõime on halvenenud ehk hoiak "vanale koerale uusi trikke ei
/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline) Umberto Eco kommunikatsiooniteooria Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist. Kesksel kohal KOODI mõiste. Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist
seostuvad kommunikatsiooniakti mudeliga : 1. Emotiivne v. ekspressiivne -- emotsioone tekitav funktsioon (emotive), mis keskendub adressandile, püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole. Kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles eelkõige hüüdsõnad, nt. "Ootoot" või vokaali pikendus sõnas, nt. "miiis?". 2. Konatiivne (conative) funktsioon on orienteeritud adressaadile, leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st. "Joo!" puhul ei saa küsida , kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. 3. Faatiline (phatic) funktsioon on suunatud kontaktile, eelkõige
objektide hulgast. Objektiks võib olla toode, teenus, pakkuja, bränd vms. Mida enesekesksem ja ebameeldivam oled seda kallimalt pead armastust ostma kui keegi rohkem maksab oled nn kallimast ilma. Lojaalsust võib liigitada käitumuslikuks ja emotsionaalseks, need kaks mõistet teineteist ei välista. Käitumuslik lojaalsus võib olla sunnitud, inertne või funktsionaalne olenevalt lojaalsuse põhjustest; emotsionaalne lojaalsus afektiivne, konatiivne või aktiivne. Sunnitud lojaalsuse puhul peavad kliendid, isegi kui nad seda ei taha, leppima konkreetse ettevõtte või tootega näiteks loomulikud monopolid, turg, hinnaeelisele ülesehitatud esmatarbekaupade müügiketid, kasutatud riiete poed. Sunnitud lojaalsust saab luua ka väljumisbarjääridega kus pakkuja vahetamine on kliendile võimalikult raskeks ja kulukaks tehtud, sellisel juhul ei pruugi klient lojaalseks jääda. Väljumisbarjäärid: 1
Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiaku kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik (konatiivne) kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakute funktsioonid: Motivatsiooniline nähtus (kuulub käitumist motiveerivate ja suunavate tegurite hulka) Kognitiivne funktsioon (inimene püüdleb ennustatavuse ja korra poole, püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi). Ekspressiivne funktsioon: väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi, eelkõige väärtusi.
(lähtus K. Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. See on minimaalne kommunikatsioonisüsteem. Ta loob keele 6 tähtsamat komponenti: 1. Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2. Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3. Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood)
Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. See on minimaalne kommunikatsioonisüsteem. Ta loob keele 6 tähtsamat komponenti: 1. Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 20 2. Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3. Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood)
inimese poolt kujutletud tulevikulisele või ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt kellegi jäljendamisega. (tahan olla sarnane või kuuluda sarnasesse maailma) Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. 20 sajandi esimeses pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotuslikku protsessi: - Kognitiive (mõtlemist esilekutsuv) - Afektiivne (emotsioone esilekutsuv) - Konatiivne (reaktsioone esilekutsuv) Mis on reklaam? Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaam on mitteisiklik. See võib näida isiklik. Tegelikult ei ole, kuna reklaam on massikommunikatsiooni osa. Reklaam on kellegi huvides, ta ei ole vaba looming. Reklaamis töötab sõna
Pragmaatika Mimesis järgimine (tekst järgib elu) Ütlus loob maailma kirjanik võib luua sellist maailma, mida enna ei olnud, seda pole olnud vaid ainult ilukirjanduse puhul. Renessanskirjanduses ei peegeldatud seda, mis oli valmis, vaid ta loob maailma. Teadlase ülesanne on kirjeldada võimalikult täpselt maailma. Kunstnik aga on vaba, ta pole aheldatud selle maailmaga ja ta võib luua oma maailma. Jakobsoni keelefukntsioonid · Referentsiaalne · Emotiivne · Konatiivne · Faatiline · Metakeelne · Poeetiline tema põhiline väärtus on ta ise Juri Knorozov (1922-1999) Sõja ajal ta töötas luures. Ta oli lootusetu alkohoolik. Ta sai kuulsaks 1955ndal aastal, kui ta publitseeris oma käsikirja Mayade kirjast. Ta desifreeris mayade kirja. Mitu seltskonda üritas tema publitseeringut varastada. Ta oli legendaarne, töötas Leningradis etnograafia muuseumis ja tegeles põhiliselt Ameerika indiaanlastega
Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kognitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse positiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin – arvan – teen8 kombinatsioonina. Selliseid kolmeastmelisi mudeleid kasutatakse sageli ka tarbijakäitumise analüüsimisel. Põhimõtteliselt saab nende abil moodustada kuus mudelit (kombinatsioon kolmest elemendist kolmekaupa), kuid mõningates
kuid välistatud ei ole ka vastupidine: I Maailmasõja aegne edukas kampaania: isa istub tugitoolis, tütreke süles ja poeg mängib põrandal sõduritega. Lause küsib: "Daddy, what did YOU do in the Great War?" Ehk 20. sajandi 1. pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi : 1. kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. afektiivne (emotsioone esilekutsuv) 3. konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) Tasapisi aga süveneb arusaam ka alternatiivsest lähenemisest... · 1980 Zajonc - "Feelings are precognitive!" · 1994, 2000 Damasio limbilises ajus leiavad aset imetajate instinktiivseid, ellujäämisega seotud protsessid (sestap ka prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid 3 (Meenutuseks:
Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kohnitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse poitiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kognitiivne dissonants - Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin- arvan-teen kombinatsioonina.Kõik kolm hoiaku komponenti on tavaliselt kooskõlalised. Nende lahknevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Inimesed püüavad harilikult kognitiivset dissonantsi vältida, muutes oma uskumusi, hinnanguid või käitumist
annaabi.ee 
