tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu
Kristallid lahustusid, tekkis punakas-lilla lahus. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Jälgida 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. NaCl kristallide ümber olev lahus värvus siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl 4] 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. [Co(H2O)6]2+ + 4 NaCl → [Co(Cl4)]2- + 4 Na+ + 6 H2O tetraklorokoobaltaat(II) c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub. Lahus muutus roosaks. Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl 4] 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. [CoCl4]2-+6H2O→[Co(H2O)6]2++4Cl- heksaakvakoobaltaat(II)
juhul liidetega BI-, TRI-, TETRA- jne vastavalt sellele, kui mitu sidet ligand kompleksimoodustajaga on teinud. Head bidentaalsed liganid on näiteks need, millel on ,,peas" ja ,,sabaotsas" vabad elektronpaarid. Nt diamiinid jt. KOMPLEKSÜHENDEID KLASSIFITSEERITAKSE LIGANDIDE OMADUSTE ALUSEL: Kui kompleksühend dissotseerub suures ulatuses, siis on ta nagu tavaliste ühendite puhulgi, kui nad ioonideks lagunevad, head elektrolüüdid. Üldisel laguneb kompleksioon lahti sealt, kus on kõige intensiivsem iooniline side, mida on kerge lõhkuda. See esineb kompleksühendi välis ja sisesfääri vahel, sisesfäär dissotserub väga väikseses ulatuses ja harva, kuna see on juba hästi püsiv süsteem, nagu omaette kaitstud punt. Näiteid dissotseeruvast kompleksühendist: Na3[Ag(SO4)2] 3Na+ + [Ag(SO4)2]3 Väga väga paljud kompleksühendid dissotseeruvad. Nagu eelpool mainitud toimub ka
Lisades HCl aluselisse keskkonda, siis indikaator muudab lahuse värvusetuks, sest toimub happe ja aluse vaheline reaktsioon (neutralisastsioonireaktsioon). Soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Esialgselt tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2. Kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. 1. Katseklaas aktiivsem kui Zn
neutraalseks, sest tugev alus ja tugev hape neutraliseerivad teineteist. Soolhappe lisamisel on näha mullikesi ja seda sellepärast, et eraldub CO. Kompleksühendi teke Katse 6 4 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? H4 N¿ ¿ H O¿ ¿ CuS O 4 +2 N H 3 H 2 O ¿ H4 N¿ ¿ ¿2 ¿ H O¿ ¿ ¿ 2+¿+2 N H 3 H 2 O ¿ Cu¿ NH 3 ¿
lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl lahusele AgNO3 lahuse tilga lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis hõbekloriidi sade. Seejärel NaCl küllastatud lahuse lisamisel hõbekloriidi sade lahustus. Reaktsioonivõrrandid: AgNO3(aq) + NaCl(aq) AgCl(s) + NaNO3(aq) hõbenitraadi ja keedusoola reageerimisel tekib hõbekloriidi sade. NaCl(aq) + AgCl(s) [AgCl2]-(aq) + Na(aq) hõbekloriidi sademele reageerimisel kloriidioonidega tekib lahustuv hõbeda kompleksioon. 6. Kokkuvõte või järeldused NaCl vesilahusele AgNO3 lisamisel tekkis hõbekloriidi sade, kontsentreeritud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus ning tekkis [AgCl2]- kompleksioon. 3.2 a) 1. Töö eesmärk o Vaadelda, mis juhtub kui valada atsetooni Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: atsetoon, Co(NO3)2 x 6H2O. 3. Töö käik
neutraalseks, sest tugev alus ja tugev hape neutraliseerivad teineteist. Soolhappe lisamisel on tõesti näha mullikesi ja seda sellepärast, et eraldub CO. Kompleksühendi teke Katse 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Tekkiv sade oli . Loksutasin ja jätkas reageerimist Kõigepealt tekib tumesinine vedel sade, kuhu keskele jääb tahkem helesinine kiht, edasisel lahuse loksutamisel tekib tumesinine lahus- Tekkinud kompleksioon annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet
SO42- iooni tõestusreaktsioon: SO42- + BaCl2 → BaSO4↓ + 2Cl- Dissotsatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 → NH4+ + Fe2+ + 2SO42- Katse 2. a) K3[Fe(CN)6] + NH4SCN – lahus on helekollane, sadet pole. Lahuses ei ole Fe3+ ioone ja seetõttu ei teki ka värvilist [ Fe ( SCN ) ] 2+ ühendit. b) K3[Fe(CN)6] + Cd2+ - lahusesse tekib oranžikas sade, lahus ise kollane. Cd3[Fe(CN)6]2 sademe teke tõestab, et lahuses eksisteeris [Fe(CN)6]3- kompleksioon. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katse 3. Seitsmesse katseklaasi valasin Fe3+, Zn2+, Cu2+, Co2+, Ni2+, Pb2+ ja Al3+ ioone sisaldavat soola lahust. Neile lisasin tilkhaaval 0,1 M NaOH lahust kuni tekkis sade. Tekkinud sademete värvused on tabelis 1. Sademega lahused jagasin võrdselt kahe katseklaasi vahel, et ühte lisada konts. NaOH ja teise konts. NH3*H2O. Hüdroksokomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NaOH lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1.
ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid ligandiks on H2O molekulid;
lahuse pH on aluseline sest fenoolftaleiini värv sõltub keskkonna pH'st. Happelises keskkonnas on fenoolftaleiini värvus läbipaistev, aluselises roosa. Lisades olemasolevale lahusele tilkhaaval 1 M HCl vesilahust hakkab eralduma gaasi mullikesi. Kompleksühendi teke: Katse 6. Lisade Cu SO4`le tilkhaaval 6 M NH3H2O`d värvub osa lahusest tumesinises ning tekib valge sade. Lahust loksutades annab tekkiv kompleksioon [Cu(NH 3)4]2+ lahusele helesinise värvuse. CuSO4 (aq)+ 4NH3*H2O(aq) [Cu(NH3)4]SO4 (aq)+ 4H2O(l) Cu2+(aq)+NH3-(aq) [Cu(NH3)4]SO4(aq) Metallid, metallide pingerida: Katse 7. Pannes soolhappesse metallilist tsinki hakkab reaktsiooni käigus gaasiline vesinik eralduma. Zn(s) + 2HCl(aq) ZnCl2 (aq)+ H2(g) H++1e-H0 (oksüdeerija) Zn0 -2 e- Zn+2 (redutseerija) Pannes soolhappesse metallilist vaske reaktsiooni ei toimu. See on tingitud metallide paiknemisest pingereas
kuna seal on OH+ ioonid. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20 CO32- + 2H+ = CO2 + H20 Lahus muutus värvusetuks, kuna alusele lisati hapet. pH 8,3 (liikus pH=7 poole). HCl lisamisel eraldusid mulled, mis on CO2. Katse 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Alguses tekkis valge sade Cu(OH)2 Cu(NH3)4 tõttu tekib tumesinine lahus. Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis
Na2CO3 lahus on aluselise reaktsiooniga, sest ff-i lisamisel muutub lahus punaseks. 1 M HCl lisades neutraliseeritakse lahus ja kogu lahus muutub lõpuks happeliseks, indikaatori värvus kaob. Soolhappe lisamisel nägin gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2 Hüdraati lisades ja loksutades tekib tumelilla värvus [Cu(NH3)4]2+ tõttu. Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena
b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2-3 mm paksune kiht. Jälgida 3-5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. Lahus värvus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4 2- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon. Co(NO3)2 6H2O + CH3COOH = Co(H2O)6 2+ + 2NO3- Co(H2O)6 2+ + 4NaCl = CoCl42+ + 4Na+ + 6H2O c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett. Kirjelda, mis toimub. Lahus muutub helelillakaks Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4
1 M HCl lisamisel muudab indikaator värvust, sest pH väärtus väheneb (läheb happeliseks). Insikaator muutub läbipaistvamaks kuna alus reageerib happega. Lahuse aluselised omadused vähenevad. Soolhappe lisamisel nägin gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 * H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2 Tesise katseklaasi tekkis tumesinine värvus tänu komplektsioonile [Cu(NH3)4]2+ Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 25.11.2011 09.12.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Töö käik Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, mil...
teineteist. Lisaks tekivad ka H2O ja CO2, mis on ka mõlemad neutraalsed. Na2CO3 + 2HCl 2NaCl + H2O + CO2 CO32 + 2H+ H2O + CO2 Kommentaar: On näha eralduva CO2 mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+? CuSO4 + 4NH4·H2O Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH4·H2O [Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Kommentaar: algselt tekkiv sade oli Cu(OH) 2. Lähteainetest CuSO4 on helesinine, NH4·H2O on värvitu, tekkiv lahus on tumesinine. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Zn + 2H+ + 2Cl- ZnCl2 Zn redutseerja
happeliseks). Indikaator muutub läbipaistvamaks kuna alus reageerib happega. Lahuse aluselised omadused vähenevad, muutub neutraalseks. Soolhappe lisamisel oli näha gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 * H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Esimeses katseklaasis tekkis valge sade Cu(OH)2 Teise katseklaasi tekkis tumesinine värvus tänu komplektsioonile [Cu(NH3)4]2+ Redoksreaktsioonid: Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena
Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0,...
Katse 6 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahusele (helesinise värvusega) lisatakse tilkhaaval 6 M NH 3·H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO 4 + 2(NH 3 H 2O) Cu(OH) 2 + (NH 4 ) 2 SO 4 Cu 2+ + SO 24- + 2NH3 + 6H 2 O Cu(OH) 2 + 2NH 4+ + SO 24- Tekkinud sademe ülemine kiht on algselt tumesinine, sade ise lahustub helesiniseks. Sademe kadumisel on tekkinud lahus tumesinine. Sellist värvust põhjustab tekkinud kompleksioon [Cu(NH3)4]2+. CuSO 4 + 4NH3 H 2O [Cu(NH 3 ) 4 ]SO 4 + 4H 2O Redoksreaktsioonid: metallid Katse 7 Ühte katseklaasi võetakse tükk metallilist tsinki ja teise katseklaasi tükk metallilist vaske. Mõlemasse katseklaasi lisatakse lahjendatud (1 M) vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl 2 + H 2 Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija 2H + + 2e - H 02 oksüdeerija Cu + HCl reaktsiooni ei toimu
reaktsiooni. Kuna HCl lahus on happeline, siis see neutraliseeris ära aluselise keskkonna ja lahus muutus jälle värvituks. Reaktsiooni käigus eraldusid gaasi mullid. Na2CO3 + 2HCl 2NaCl + H2CO3 Katse 6 Katse nr 6 oli kompleksühendi tekke peale. CuSO 4 lahusele lisasin 1-2 tilka 6 M NH 3H2O lahust, mille tagajärjel algul muutus lahus häguseks ja helesiniseks. Kui lisasin veel seda lahust, muutus lahus tumesiniseks ja sade [Cu(NH3)4] lahustus ning lahus muutus läbipaistvaks. Kompleksioon [Cu(NH3)4] annabki lahusele tumesinise värvuse. CuSO4 + 4NH3H2O [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O 5 Katsed nr 7, 8, 9 on redoksreaktsioonide peale. Katse 7 Ühte katseklaasi võtsin tüki metallist tsinki ja teise vaske. Lisasin katseklaasidesse lahjendatud HCl hapet. Järgisin gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Reaktsioon ei toimunud mõlemas klaasis
vahel,on sobivam kirjeldada reaktsioone ioonvõrrandite abil. Näide. 2AgNO3 + BaCl 2 2AgCl + Ba(NO3)2 molekulaarne võrrand 2Ag+ +2 NO3 - + Ba+2+ 2Cl- 2AgCl + Ba+2+2 NO3- täielik ioonvõrrand Ag+ + Cl- AgCl taandatud ioonvõrrand Kompleksühendid sisaldavad mitmest aatomist koosnevaid aatomirühmitusi või ioone, mis on suhteliselt püsivad. Näiteks Na2SO4 sisaldab kompleksiooni SO4-2.Keerulisematel juhtudel märgitakse kompleksioon nurksulgudesse. Näiteks kaaliumheksatsüaanoferraat(II) K4[Fe(CN)6] sisaldab kompleksiooni [Fe(CN)6]-4 . pH iseloomustab lahuste happelisi ja aluselisi omadusi.Neutraalses lahuses on pH=7. Happelises keskkonnas on pH<7; mida väiksem pH,seda happelisem on lahus.Aluselises keskkonnas on pH>7; mida suurem pH, seda aluselisem on lahus.Paljude soolade lahused ei ole neutraalsed,vaid hüdrolüüsi tõttu happelised või aluselised.Soolade hüdrolüüs on tingitud nende reageerimisest veega.
1. Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute sum...
Na 2 C O3 +2 H 2 O →2 NaOH + H 2 C O3 H 2 C O3 Kuna on ebapüsiv, siis ta laguneb kohe H2O-ks ja CO2-ks. Miks nende vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga? Katse 5 - millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + fenooltaleiin Na2CO3 + 2HCl → 2NaCl + H2O + CO2 ↓ Katse 6 - mis sade tekkis? Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+? Cu ( NH 3 ) [¿ ¿ 4 ]SO 4 ↓+4 H 2 O CuSO 4 + NH 3 ∙ H 2 O→ ¿ Cu ( NH 3 ) [¿¿ 4 ]SO 4 ↓+ 4 H 2 O 2−¿+ NH 3 ∙ H 2 O→ ¿ 2+¿+ SO ¿4 Cu¿ Katse 7 - kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn+ HCl → Zn Cl2 + H 2 ↑ 2+ ¿ −¿ → Zn¿ Zn 0−2 e¿ redutseerija 2H+ + 2e- → H20 oksüdeerija Katse 8 - millised muutused toimuvad
tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant Õige reaktsiooni võrrand : Hg(NO3)2 + KI HgI2 + 2 KNO3 HgI2 + 2 KI [HgI4]2- + 2 K + Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas. Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on [HgI4]2 Nagu ka meie esialgsetest püüdlustest näha võis, on kompleksühendite tekkimine keeruline protsess, kus tegelikud reaktsioonid ei pruugi kohe silmnähtavad olla. Töö nr 13 : Redoksreaktsioonid Katse 1 : Raua oksüdatsioon Töö eesmärk : Jälgida raua roostetamist, aru saada elektronide üleminekust Reaktiivid : 0,5 M CuSO4 ; raudnael (Fe) Töö käik : Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3 5 minutiks
põhjas NaCl kristallide ümber ja miks. 4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise 2 2+ värvuse [CoCl]4 ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6] kompleksioon. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
reastatud tuumalaengu (aatomnumbri) kasvu järjekorras. Koosneb rühmadest ja perioodidest. KERGMETALLID- metallid (Na, K, Mg, Ca, Al) tihedusega alla 5 g/cm3. KIVIM- mitmest mineraalist koosnev moodustis. KOAGULATSIOON- kolloidosakeste liitumine. KOEFITSIENT- vt. kordaja. KOLLOIDLAHUS- vedelik (süsteem), milles pihusunud aine osakesed on suurusega 10-7-10-5 cm. KOMPLEKSÜHEND- keemiline ühend, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid. Kompleksioon koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist ja sellega seoses olevatest lisanditest (aatomid, ioonid või molekulid). KONDENSATSIOON- auru (gaasi) muutumine jahutamisel vedelikuks. KONTRAKTSIOON (lahuse)- lahuse lõppruumala vähenemine lahuste segamisel (näit. 100cm3 + 100cm3 200cm3 , vaid 180cm3). KONTSENTRATSIOON- aine osakeste arv ruumalaühikus (väljendatakse moolides). KORROSIOON- metallide hävimine keskonna toimel.
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H 2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe 3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi ...
Kuna Zn paikneb metallide pingereas Pb vasakule, on Zn aktiivsem metall, kui Pb, seega tõrjub ta Pb soolast välja. Arvutada redokspotentsiaalide vahe. E 0 0,13 0,76 0,63V Katse 14. Võtta kahte katseklaasi tükk metallilist alumiiniumi. Ühte lisada 1-2 mL soolhapet, teise samapalju konts. naatriumhüdroksiidi. Kas reaktsioon toimub mõlemal juhul? Jah. Mis gaas eraldub? Reaktsioonivõrrandi kirjutamisel arvestada, et aluselises keskkonnas tekib alumiiniumiga kompleksioon [Al(OH)4]–. Al 3 3e Al |⋅2 -1,66V – redutseerija 2 H 2e H 2 |⋅3 0,00V – oksüdeerija 6 H 6e 2 Al 3H 2 2 Al 3 6e 6 H 2 Al 3H 2 2 Al 3 6 HCl 2 Al 3H 2 2 AlCl3 2OH 2e H 2 2OH 2e H 2 2 H 2 O 2OH 2e 4 H H 2 2 H 2 O
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
