1937-1938 arreteeriti 165 200 vaimulikku, kuriteoks oma usundi praktiseerimine, ja neist lasti maha 106 800. Aastatel 1937 ja 1938 võtsid julgeolekuorganid väidetava nõukogudevastase tegevuse eest kinni hinnanguliselt 1 548 366 isikut, kellest 681 692 lasti maha - keskmiselt 1000 hukkamist päevas. Rahvaloendused näitasid, et 1932. ja 1939. aasta vahel vähenes NLi elanikkond 9-10 miljoni inimese võrra. Retseptsioonid Läänes Euroopa radikaalse poliitika peamine trend tegeles kommunismi sobitamisega kaasaesesse tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest.Taheti jätkate teed,mis oleks enam kooskõlas Euroopa poliitiliste traditsioonidega .Eurokommunism osutus ootamatult lahvatanud ja samas kustunud sähvatuseks
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi, nad tahtsid näidata, et nad on head inimesed ja neid tasub usaldada, Nad andsid vaestele inimestele maad ja nad saidki poolehoidu. 1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venel...
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud
detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt.
Selline olukord tekitas pingeid, sest tema eraellu tungimine muutus diktatuurse korra tõttu kiuslikuks. Stalin küll oli tegelikkuses autori töödega rahul ning luges mitmeid kordi üht tema teost, kuid piiras sellegipoolest viimase võimalusi leida tööd ja tuua päevavalgele näidendeid ning romaane, sest kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär. Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust. Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda”
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja ...
Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Na...
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega.
lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased
18. Aprill, 1902, Stalin arreteeriti pärast koordineerivat rünnakut Rothschildi tehase vastu Batumis. Pärast 18 kuud vanglas istumist, Stalin küüditati Sibeeriasse. (Vladimir Lenin, Jospeh Stalin Stalin jätkas sealt, kus Lenin lõpetas) Millised olid tema poliitilised vaated? Ta tahtis, et Nõukogude Liit oleks üks maailma kõige võimsamatest riikidest. Mõnede arvates Stalin uskus kommunismi ideele. Ta uskus, et kõik peaks olema kollektiviseeritud ja omatud valitsuse poolt, näiteks põllud ja põllult saadud saak. Ta uskus tugevalt sotsialismi, sest ta arvas, et see aitab riigil tugevamaks ja rohkem arenenuks saada. Ta tegi paljusid tegusid, et toetada sotsialismi. Näiteks kollektiviseeris kõik põllumaad oma Viie Aasta Plaanis, et Nõukogude Liit saaks samale tasemele kui kõike teised kõrgelt arenenud riigid 10 aastaga.
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima
Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada
Võib väita, et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ni ng asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks võimsaks riigiks oli Nõukogude Liit , kes seevastu pooldas kommunismi ja idapoolset mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL -i ja USA vahel põhjustasid pikaleleveninud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Saksamaa lõhenemine algas, kui Hitleri-vastased koalitsiooniriigid jagasid Saksamaa omavahel neljaks okupatsioonitsooniks. NSV Liidu kontrolli alla sattusid Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. Läänetsoonist kujunes välja Saksa Liitvabariik ja idatsoonist Saksa Demokraatlik vabariik.
22. Kommunism 22.1. Sissejuhatus (Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002) See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias
Kahepooluselise maailma vastasseisud Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht
üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia
Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud
aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt
samas oli ka hea kaitseehitis. Teise maailmasõja lõpu suurimaks probleemiks sai sõja võitnute ühisleeris tekkinud USA ja NSVL (ideoloogide, sõja ja majandusliku) vaheline tüli, mis avalikustati 1949 aasta märtsi kuus, ning mis võttis hiljem nime ,,külm sõda". Külm sõda algas NSVL mõju kasvuga ida Euroopas ehk ,,raudse eesriidega", ning lõppes NSVL taganemisega Euroopas. Teises maailmasõjas muutus USA ülessandeks kommunismi leviku piiramine, millele aitas aitas palju kaasa George Marshalli loodud kava, mis kujutas endas Euroopa taastumist ning USA abistamist Euroopa riikides. Selline plaan pidi andma USA-le hea eelise võtluses NSVL ja kommunismi vastu. Sellise raske plaani põhimõtteks sai lootus vähendada Euroopa riikides olevat kommunismi, NSVL mõju ja pidurdada kommunismi levikut terves maailmas. Arvan et 1940. aastatel olevad suhted riikide vahel olid suhtelised halvad, ning
Lääneriigid võidavad Külma sõja Uus jõudude vahekord maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele USA võitles tugevalt kommunismi vastu NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud
Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis pani aluse Euroopa integratsioonile. 2. Kes olid ja millega on silmapaistnud: W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma kõnes mainis ta esimest korda raudset eesriiet. Fidel Castro - Kommunistlik Kuuba valitseja, kes tahtis saarel luua kommunistliku diktatuuri ja samuti lubas ta NSV Liidu tuumalõhkepeadega raketid enda alale. M. Thatcher - Suurbritannia peaminister, kes rajas majanduspoliitika suunaga kava, mis tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu. Harry Truman - USA president, kes esitas seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab
Läänemaailma eestvedaja Koostajad : Randel Konnula ja Kaisa Kängsep Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King Majandus Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rahvusvaheliseks valuutaks Ameerika tähtsus
prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud
mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning jättis USA domineerivaima sõjalise jõuga riigiks. Külm sõda on tegelikult ka lääne ja idaploki vaheline võitlus. Ida plokk modustati Venemaa mõju alla jäänud riikidest ning sai nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Lääneplokk aga algselt Saksamaa vastu koostatud liidust, mille uueks eesmärgiks sai kommunismi leviku peatamine. Läänepool oli sõjaliseks liiduks NATO, ida pool aga VLO. Ploki siseselt toimusid lisaks liitude koostamisele ka erinevad majandusabi lepingud, lääne pool näiteks Marshalli plaan. Plokid joonistusid hästi välja euroopas ja eriti veel jagatud Saksamaal, kus Berliini müür sai tõeliseks jagatud euroopa sümboliks. Plokkide vahel koostöö põhimõtteliselt puudus, kuid toimus pidev ploki sisene koostöö ja abistamine, lisaks ka võimas propaganda
Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva
Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva
Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal viidi käiku Marshalli plaan, mis kujutas endas sõjas kannatada saanud Euroopa riikide abistamist majanduslikult . Sellega lootis USA saada demokraatiale poolehoidu ning peatada kommunismi levikut . Nii Trumani doktriin kui George
vähenes ülejäänud maailma suhtes. Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski. Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat. Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru, kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord. Ghandi ideoloogiaks oli see, et piisab sõnadest, pole vaja tappa, et edasi anda mingisugust märki või arvamust, kuigi ta ise tapeti pärast seda. Marshalli plaan oli siis USA 1947. Aasta algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa
ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustas USA Euroopat majanduslikult toetada.
Marshalli plaan Sissejuhatus Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis asi oli Marshalli plaan? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks loodi Marshalli plaan? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi Kes liitusid Marshalli plaaniga?
1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika
trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik.. NSV Liidu peamiseks eesmärgiks oli kommunismi levitamine, kuid USA üritas seda iga hinna eest piirata. Kommunismi leviku piiramiseks 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda hakati nimetama Trumani doktriiniks. Peale selle pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning abi pakkumist sõjas kannatada saanud riikidele.
Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid jms. 1970.aastate algul tagasi USA-d majanduskriis, mille põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa Külma sõja puhkemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat.
*USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV Mitteriiklikud osapooled- Vietkongid(Lõuna-Vietnami kommunistlik vastuliikumine) Põhjused: *Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami *Põhja-Vietnami vietkongidele *USA eesmärk takistada Kagu-Aasias kommunismi levikut Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala
-1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine. *Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises). *Sulaaeg-N.Hruštšovi võimul oleku periood *Liberaliseeriv poliitika. *Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses- 1)Maisikasvatamine 2)Kartulivagudest loobumine *Kommunismi ülesehitamine- 1)Uudismaade harimine 2)Löök töö 3)7-aastaku plaanid Kommunismi ülesehitamine põhines vabatahtlikkuse alusel. Kuid peale paari aastat kadus inimestel töötahe, väetis sai otsa jne. -1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase
Maailm külma sõja ajal Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja
VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4. Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust 5
Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO
Külma sõja põhjused : a)kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis b)NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias c)Marshalli plaani käivitamine USA poolt d)Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Milliste "relvadega" sõditi külma sõja ajal ? Üritati üksteist rohkem üle trumbata igal alal nt: majanduses ja relvastuses. Oli vastasseis kommunismi ja demokraatia pärast. Kõige rohkem vaenutsesid USA ja NSV Liit ja kartuses, teine võib igal hetkel rünnata hakkati tootma massihävitusrelvi, milleks olid ka ABC relvad (atomic , biological , chemical). Mõisted : Trumani doktriin -1947. USA presidendi seisukoht, kus toetatakse vabade rahvaste püüdeid sise- ja välissurve vastu. Marshalli plaan -1947. Nägi ette Euroopa taastamist USA abil. Berliini blokaad -1948. NSV Liit üritas blokeerida lääneliitlaste kontrolli all olevaid
Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Põhjuseid, tänu millele kehtestati Saksamaal natsionalistlik diktatuur, oli palju. Riigijuhiks sai aastal 1933. Adolf Hitler. Eesmärgiks oli uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Valitsevaks oli aaria rass, alamrassid ( juudid, mustlased, slaavlased jt. ) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem
sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 kommunismi pidurdamise poliitika Truman tunnetas ohtu (NSVL surve Iraanis, Türgis, Kreekas) ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo'd, siis ei saa USA sellega leppida. Seda doktriin järgides hakkas Washington otse või kaudse kommunismi ohtu sattunud riike ja rahvaid abistama.
Seetõttu muutus poliitilises plaanis Stalini jaoks oluliseks oma opositsionääri Lev Trotski ja tema pooldajate võimult tõrjumine ja kõrvaldamine. Stalin viis parteis läbi puhastuse. Trotskistide vastu rakendati erinevaid vahendeid. ,,Esimesena proovis Stalin ,,kägistada" Lev 1 Overy, R. Diktaatorid: Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn: Varrak, 2007. Lk. 42. 2 Service, R. Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu. Tallinn: Varrak, 2010. Lk. 178. 3 Sebag Montefiore, S. Stalin: Punase Tsaari Õukond. Tallinn: Varrak, 2005. Lk 54. 4 Trotskit. Tema võitlus trotskismi vastu oli silmapaistev just oma ulatuse poolest. Kõik algas 1927. aastal. /.../ Isoleeritud ja üha enam nõrgenenud vasakopositsioon (see oli ametlik nimetus) sai GPU (Riiklik Poliitiline Peavalitsus T.L
annaabi.ee 
