vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga. Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks. Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks. Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk ,,tõlgib" selle signaalide keelde. Teade: On sõnum mida edastatakse. Dekodeerimine: Dekodeerimine on kodeerimise vastandprotsess sõnaliste ja
Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
Esimeses peatükis käsitleme kommunikatsiooni ehk klassikalise informatsiooni juhtimist ning teised peatükis teadmusjuhtimist. 3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata.
Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi). Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja
ühiskonna osad ühiskonna tähendusliku sõnumina, on tegemist stabiilsusesse?" kommunikatsiooniga (lk 64) Millist funktsiooni täidab Uuritakse meediakasutuse motiive. massikommunikatsioon inimese jaoks? "Kelle reaalsust meedia Lühiajaline mõju passiivsele ikkagi pakub?" auditooriumile. Millist rolli mängib Seavad käsitluse keskmesse kommunikatsiooni vahendav meediumi tehnoloogia kommunikatsiooniprotsessis ja ühiskonna muutmisel? Kuidas inimesed maailma Erinevad representatsioonid kogevad? meedias (nähtused, inimesed jms) lk 125 Kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted. Uuritakse ka võimuvorme nagu klass, suhu, rass, koloniaalvõim jne. Uuritakse nende võimuvormide vahelist suhet
Süvaintervjuud – Individuaalsed küsitlused üksikutele vaatajatele Juhtumianalüüsid (case-study) – Vaatajate teatrikogemus reaalse elu kontekstis. Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista)
laoseisud jne. (Riina PL) 68) Miks peavad töötajad kontrollisüsteemi efektiivseks toimimiseks eelnevalt olema süsteemi omaks võtnud ja aktsepteerinud? Töötajad peavad mõistma, mida neilt oodatakse, lisaks peavad juhid mõistma, mida kontrollida. Kui juhid ei tea, siis ei tea seda ka alluvad. Et süsteemi omaks võtta, peavad töötajad kontrollisüsteemi mõistma. (Sigrid) Kommunikatsioon 69) Kirjeldage kanali olulisust ja infomüra rolli kommunikatsiooniprotsessis ühe näite varal. Kommunikatsioon toimib järgmiselt: kommunikaator ehk sõnumi edastaja saadab teate mööda kanalit vastuvõtjani ja vastuvõtja omakorda kas kodeerib või dekodeerib saadetud sõnumit. Saadetud sõnumi selgust mõjutab ka kanali omadused ehk see, kui suur oli sealne infomüra. Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra
1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu Olemuslike tunnuste kaudu ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Rahvaluule on: kollektiivne,
Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Soome folklore: kansanrunous henkinen kansanperinne Mõiste kansanrunous ja folklore mõisted kattuvad, kuid kasutatakse enam mõistet folklore. Folkloor on vaimne (suuline) rahvakultuur, üldiselt ja eriti suuline pärimus (Perinnetieteen terminologia 2001). Folkloor on rahvakultuuri osa, milles on ühendatud teadmised, kunstid ja kogemused (s.t vaimne kultuur) (Vt Leea Virtanen. Suomalainen kansanperinne, 1988).
3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi
jooksul teostub mitmesugusr informatsiooni vahetust (kontseptsioonide, ideede, tunnete, meeleolude, hoiakute jne.). Suhtlemise protsessi eesmärk on mitte niivõrd teabe edastus ühelt inimeselt teisele (teave nagu andmed), kuivõrd sõnumi tähenduse edastus (teave nagu tähendus). Hästi läbimõeldud kommunikatsiooni tulemuseks peaks olema informatsiooni adekvaatne arusaamine suhtlumise osalejate vahel. Info tajumise adekvaatsus sõltub olulisel määral kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsiooni barjääride olemasolust või puudumisest, st ridadest takistustest, mis rikuvad kommunikatsiooni efektiivsust ja tulevad erinevate põhjuste kogumist. Barjääri takistamise juhul informatsioon on moonutatud või kaotab oma esmast tähendust, ja mõnel juhul üldse mitte edastatakse saajale. 3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS. Kommunikatsiooni peaeesmärk on vastastikuse mõistmise tagamine inimestele, kes
õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele
NT lühend ETA – Eesti Teadete Agentuur. Valemid – SAA 1x5a2 jne 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Ka grafitit kui kirjalikku kultuuriilmingut saab käsitleda rahvaluule olulisemate omaduste alusel – folkloor püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, olles ühtlasi ise sotsiokultuuriline protsess, millele on omane pidev muutumine. Kindlasti kuulub grafiti nende nähtuste valdkonda, kus “verbaalsel keelel ja piltkujunditel pole praktilises kommunikatiivses rakenduses tihti selget ega üheselt määratletavat vahet, vaid need vallutavad teineteise territooriume ning on optimaalses funktsioneerimises sageli vastastikku sõltuvad”, grafiti võib sageli olla pilttekst, mis realiseerub pildi ja sõnateksti kooseksistentsis, kus
Kõigepealt tuleb keskenduda materjalile, mida teed, misiganes see ka ei oleks, sõltumata sellest, kas sulle meeldib või ei....kui keskendusmist ei ole , n.ö. "kui kedagi ei ole kodus", ei ole ka tantsu. Igal tantsul on rollid, dramaatilised või abstraktsed, soolo või grupitöö. Roll või ülesanne on see, milleks sa saad, jättes kõrvale selle isiku, kes sa oled. Jakobsoni mudeli järgi on sõnumi edastajal väga suur roll kommunikatsiooniprotsessis. Vaataja tajub ja näeb ära ebasiiruse ja valetamise, nagu ta tajub ka ehedalt ja päriselt kohalolekut. Tantsija võib töö läbi kukutada või suurepäraseks teha. Rolli interpreteerimine "omal moel"ja "mitte koreograafi nägemust mööda" nihutab töö aktsente. Algaja võib nõrgestada tööd, pakkudes välja ainult näoilmeid ja tunnetades midagi oma südames, selle asemel, et seda üle terve keha ja ruumi tajuda ja kogeda. Koreograafid soovivad tantsijates näha erinevaid kvaliteete:
see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ?? Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on dünaamiline: rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne
Iga sõnumiette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see sõnum saata tuleb (IP aadress) kust sõnum tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel Kanali- ja paketipõhised protokollid Kanalipõhised protokollid Näiteks: telefoniühendus nimetatakse ka olekuga (stateful) protokollideks osapoole loovad (virtuaalse) kanali enne andemvahetust on vaja kanal luua ja pärast sulgeda osapooled teavad teise olekut kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsioon on “vestlus” näiteks SMTP, TCP, ATM Paketipõhised protokollid Näiteks: postiühendus nimetatakse ka olekuta (stateless) protokollideks suhtlus toimub paketi kaupa kommunikatsioon on “küsimus-vastus vormis” näiteks DNS, NFS, UDP, IP, Ethernet UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti)
ettevõttest ja tema toodetest. Ühendab kõik kommunikatsiooni terviklikuks kampaaniaks. Tulemuseks on järjepidevam sõnum ning suurenenud mõju läbimüügile. · Kommunikatsiooniprotsess · See peaks algama erinevate infoallikate jälgimisega. Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4
Enesekontrolli teooria (Gottfredson ja Hirschi) Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine(Howard Becker) Primaarne ja sekundaarne deviantsus(Lemmert) Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1. Kriminaalne käitumine on õpitud, nagu ka seaduskuulekas käitumine. 2. Kuritegelikku käitumist õpitakse vastastikuste mõjutuste kaudu kommunikatsiooniprotsessis 3. Kuritegelikku käitumist õpitakse väikestes intiimsetes rühmades 4. Kui kuritegelikku käitumist õpitakse, peab õppimine sisaldama a) kuritegude toimepanemise tehniliste võtete b) seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste,ratsionaalsete seletuste ja hoiakuteselgeksoppimist 5. Motiivide ja taotluste suunitlust õpitakse seaduste jagamise teelvastuvõetavaiks ja mittevastuvõetavaiks
poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel
Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad teist inimest. Kui vanemad on väga väljenduslikud, siis see mõjutab ka lapsi. Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. -76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m. -2 m, tajutakse, et inimene on seotud
Näoväljendused On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse.
``hilise Wittgensteini'' perioodi. Wittgensteini hilist perioodi kokkuvõttev teos Philosophische Unterschungen (Philosophical Investigations) ilmus 1953. aastal, peale Wittgensteini surma. Investigations võtab maailma korrastatuse ning keele ja mõtlemise täpsuse suhtes Tractatusele vastupidise hoiaku. Keele ja mõtlemise mitmekesisuse taga ei ole universaalset ühist nimetajat. Keel on praktiline tööriist, mis tekib ja kannab tähendust ainult tegelikus kommunikatsiooniprotsessis. Wittgensteini lemmiknäide on sõna ``mäng''. Ta veenab lugejat, et mänguks nimetatavatel tegevustel pole ühist tuuma, pole mingit loogilist põhjust, miks neid kõiki just mängudeks nimetatakse - teisisõnu, loomuliku keele sõnu ei saa defineerida. Sõnade kasutus ongi sõnade tähendus. Defineerida ei saa ka selliseid filosoofia jaoks fundamentaalseid sõnu nagu ``teadmine'', ``väide'', ``reegel'', ``põhjus'' jne
vahekorda. Suletud tekst kitsas interpreteerimise võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. ,,Roosi nimi" on avatum kui A. Christie kriminaalromaanid Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik, helilooja, rezissöör etc) kodeerib mingi teksti ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida. Kuid alati tekib nihe, üks-ühele vastavust tegelikus kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see on võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse, st lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma harjumuspärast koodi. Eco eristab üle- ja alakodeerimist. Ülekodeerimise puhul otsitakse sügavust, mida tekstis tegelikult ei ole. Alakodeering aga primitiviseerib, keerulises tekstis nähakse eelkõige lugu. MOEKEELE FUNKTSIOONID Supernoova 2003 Liisi Eesmaa
• Mõistmine põhineb ka oskuskeeles kognitiivsetel mudelitel. • Määratlemisel oleneb vajaliku teabe liik, hulk ja valik konkreet- sest mõistmisüksusest ning kõneleja ja kuulaja teadmiste tase- mest; traditsioonilisest lähimat soomõistet ja eristustunnuseid kasutavast definitsioonist töötavad paremini Fillmore’i freimid või Lakoffi idealiseeritud kognitiivsed mudelid. • Sünonüümia ja polüseemia on kommunikatsiooniprotsessis funkt- sionaalsed, järelikult tuleb neid kirjeldada. • Mõistmisüksused arenevad pidevalt. Nende evolutsiooni ajaloo tundmine võib olla vajalik nende mõistmiseks. Mõistmisüksuse keeleline tähistus mõjutab kognitiivsete mudelite (nt metafoori) kaudu uute ideede sündi, mis teeb oluliseks terminite motiveeri- tuse. Freimipõhine terminoloogia Uusim kognitiivsel lingvistikal põhinev terminoloogiateooria pärineb Pamela Faber Benítezelt (2009)
Kohus peab jälitustegevuse lubatavust tagantjärele kontrollima ka uues kriminaalasjas. 29. Füüsilise isiku pealtkuulamiseks antud loa alusel saadud tõendid on kasutatavad ka asjas süüdistatavaks oleva juriidilise isiku vastu ilma, et oleks nõutav eraldi luba konkreetse isiku kui juriidilise isiku esindaja pealtkuulamiseks. 30. Sõnumisaladuse kaitse all on need sõnumid, mis on parasjagu kommunikatsiooniprotsessis, st sõnumi saatja ja vastuvõtja kontrolli alt väljas. Läbiotsimisel ära võetud arvutisse salvestatud elektronkirjade lugemiseks eraldi kohtu luba arvutisse sisenemiseks nõutav ei ole. 31. Ekspert peab taanduma, kui ta on samas kriminaalasjas osalenud muu kriminaalmenetluse subjektina, sh uurimisasutuse ametnikuna. Taandumiskohustust eiranud eksperdi koostatud ekspertiisiakt on tõendina lubamatu. 32
annaabi.ee 
