Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunikatsiooni vahendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
faks, programme, miinus, osadeks, kiireks, suhtluseks, lisatasu, elekter, võrdväärne, teisena, millelt, tasuline, ostmine, edastamine, reklaam, saatmine, kahanema, elektron, alternatiivne, faksi, saata, postiga, kirjade, raadiot, telekat, senini, meelelahutus, saamis, arvutidhankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks, et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja Interneti. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefonidega, oma soodsuse ja mugavuse tõttu. MUUTUV MAAILM Infoühiskond
Võrk hakkas jõudsalt kosuma ja temaga ühinesid (st. ühendati) esialgu arvutid USAst. Asi pakkus aga huvi tunduvalt laiemale seltskonnale teistestki riikidest ningf arvutivõrk ületas peagi ühe riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele ots
(16, 32, 64 bitine), sisemälu mahust, kõvaketta kiirusest ja mahust jt. Mikroprotsessori kellasagedus (taktsagedus) on nagu metronoom, mis defineerib arvutis sündmuste toimumise sammud ja ajastamise. Tänapäeva mikroprotsessorid töötavad sagedusel 233 MHz kuni 1 GHz. Ketas Mahutavus Flopi 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB HDD 10 GB - ... CD 650 800 MB DVD 4,7 18,8 GB USB-pulk 128 MB 10 GB 4. Tarkvara 4.1 Tarkvara tüübid Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: süsteemitarkvara (ingl. system software) ja rakendustarkvara (ingl. application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (ingl
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
"kohta", kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks. (B2C) Organisatsioonituru moodustavad isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid kas edasimüümiseks või millegi tootmiseks. (B2B) 3.2. Turu segmenteerimine Turu segmentimine on protsess, mille käigus koguturg jaotatakse mõtestatud osadeks ehk segmetideks. Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms). Tuntuimad segmenteerimisnäitajate grupid on:
Aga näiteks isiklikud andmed. Nad on kättesaadav paljudele, samas neid ei tohi muuta. Siin abiks tuleb juba riigi poolt sätestatud turvasüsteem. Üldiselt on tänu tehnoloogia pidevale arengule võrdlemisi keeruline täpselt paika panna, kuidas tuleks lahendada turvalisusega seotud probleeme. Selline tegevus juhib aga tähelepanu kõrvale arvuti tegelikult rollilt sellelt, et arvuti on siiski eelkõige inimese abiline. Tavakasutajale ei olegi vaja kõike neid uusi programme, kuna see toob kaasa ainult lisakulutusi. Samas ta ei saa maha jääda, kuna tootjad mõtlevad uusi programme ja võimalusi, mida toetavad ainult kõige uuemad programmid. Tootjad ei mõtle lihtinimese rahakotile. Aga kui lihtinimene ei saa endale lubad kõige parema, siis ka tema nauding on poolik. Privaatsus ja jälgimine Privaatsus on enese kehtestamine ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalse õiguste hulka
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.
räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel. Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena. Näiteks koosneb pikaajaline imago loomise programm mitmest osast: esimene võib olla organisatsiooni seni kaootilise ning klienditeenindust segava sisemise infoliikumise korrastamine, teine osa organisatsiooni visuaalse identiteedi (vt ptk 6) kontseptsiooni loomine ning kolmas osa meediasuhtluse parandamine.
samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere’i videoklippides ja palju muid andmeid. On olemas kaks TIFF-formaadi liiki: PC ja Macintoshi jaoks. Põhjuseks on see, et protsessorid Intel ja Motorola kasutavad erinevat arvude esitusviisi. Reeglina loevad graafikaprogrammid mõlemat liiki formaati. Kõige suuremaks probleemiks on LZW-pakkimine, mida TIFF vahest kasutab. Rida programme (näiteks, QuarkXPress 3.x ja Adobe Streamline) selliseid faile lugeda ei oska, pealegi nende printimine võib võtta rohkem aega. 10
Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale
organisatsiooni käimasolevatest proektidest ja plaanidest; Annab nõu organisatsiooni juhtkonnale mitmel alal (meedasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega) ; Aitab arendada olemasolevaid organisatsioonisiseseid projekte- osaleb töötajate koolitusprojektides jne, planeerib ja teostab organisatsiooni suhtekorraldust; Uurib, juhendab ja hindab jätkuvalt organisatsiooni teostatavaid programme ja suhtlemist avalikkusega, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest, Planeerib või atab kaasa organisatsiooni püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas. Alaliigid Nõustamine- juhtkonna nõustamine poliitikate, suhete ja kommunikatsiooni osas. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtumise määratlemine
lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada. Selleks kirjutati põhimälus resideeruv monitor, mis kontrollis programmide käivitamist. Kui üks programm lõpetas, siis monitor käivitas kohe teise ootava programmi. Kui kõik oli tehtud võttis operaator lindid välja ja pani sisse uue sisend lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida. Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm laadur tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. 8 Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku ko
CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel arvutitel ka megahertsides (MHz). Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 13 GHz. 6. Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta erinevaid andmekandjaid. Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Diskett ja kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. Kompaktketas (CD), CDlugeja ja CDkirjutaja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on alu
Samuti võib tekitada sõltuvust, millega võib kaasneda igasugused tervisehäired ning lisaks ka eraldumine seltskonnast. Üha rohkem on tagasihoidlikke inimesi, kes ei julge tavaelus ennast väljendada, küll aga teevad seda julgelt internetis. Viirused Viirus on programm, mis võib väga lihtsalt interneti, e-posti vms teel levida. Ta on võimeline kasutajate teadmata tegema endast koopiaid ning võib häirida arvuti tööd, rikkudes kettale salvestatud andmeid, hävitab faile ning programme. Hullemal juhul tekitab viirus juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele (nö häkkeritele), kes koguvad paroole ning neid oma tarbeks kurjasti ära kasutavad. Kõige lihtsam viis viiruse levimiseks on e-posti teel. Viirusega nakatunud kiri saadetakse suvalisele aadressile suvalise saatjanimega, ilma et postkasti omanik sellest midagi teaks. Näiteks www.gmail.com on oma e-posti võimaluses loonud lisaks niiöelda spam filtri, kus
lugeja, mis salvestab kaardimaksja info. Eavesdroppinguga kuulatakse pealt teiste kõnesid ja vestlusi. Vanasti kasutati telefoniposti otsas kuulamist. Täna on selleks moodsamad vahendid. 3.3 Pahavara Malware (pahavara) on programm, mis on mõeldud arvutite nakatamiseks. Spyware on programm, mis kogub salaja kasutaja informatsiooni ja saadab seda edasi ilma kasutaja loata. Samuti häkib spyware sinu arvutis, asendades kodulehti, avab võõraid linke. Selline spyware tuleb tõmmates erinevaid programme, mänge, wallpapereid, screensavereid, muusikat, ja videosid, olles avalikes wifi-võrkudes. Adware spywarega nakatumise korral ilmuvad erinevad pop-upid, ja muud reklaambännerid, mis koguvad infot arvutikasutaja kohta. Adware on legaalne, kuid tihti häkkerid peidavad sinna sisse ka spyware, mis muudab programmi pahatahtlikuks. Key Logger salvestab info, mida on arvutiga tehtud ja milliseid lehti külastatud.
Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation’i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free"
Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free"
· Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus, siis nõudlus on hinnaelastne ja elastsuse väärtus on suurem kui 1.( neid tooteid saab asendada nt eksootilised puuviljad. ) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna oma, siis on jäik nõudlus ja väärtus on väiksem 1. ( hambapasta , elekter ravimid)Kui nõudlus on ühikuelastne siis kui mõlemad muutused on võrdsed ja väärtus on 1. · Tarbija hinnatundlikkus tarbija hinnang toote eest küsitavale hinnale. · Kliendid ja nende ootused hinna suhtes · Konkurents · Turustuskanali nõuded · Riiklikud regulatsioonid · Hinna eesmärkide määramine · Kasumile orienteeritud eesmärgid · Hind tuleb määrata nii kõrge, et ettevõte saaks kasumit. Selleks peab olema täielik info turu, konkurentide ja muude tegurite kohta.
Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist, · määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning · plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu. Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu tema tegevust mõjutav
Üle S2 on võimalik kanda kõike informatsiooni, mis on määratud ISDN-ga. Tuleb ent märkida, et PRI tähendab 30B+D ühendust ainult Euroopas. Aasias on see standard 31B+D, Ameerikas 23B+D (1564 kbit/s). S2 vajab k traadipaari, kasutades üht saatmiseks, teist vastuvõtuks. ISDN RAKENDUSALAD JA KUIDAS NEID ELLU VIIA Lihtne andmeside See on see, mida on põhiliselt tehtud modemitega. Paljudel on tarvis kõikvõimalikke andmeid, faile, pilte, programme jm vajalikku ühest kohast teise tirida. ISDN-i eeliseks on siin mõistagi ülekandekiirus. Mida kiiremini me ülekandeoperatsioonidega ühele poole saame, seda väiksemate arvude keeles on neil vaja telefonioperaatoriga vestelda. Etandmeid arvutist kuidagi telefonivõrku saada. on meil vaja mingisugust aparaati nende vahele, mis nii arvuti kui ISDN-ga suhelda oskab. Üks võimalus selleks on ISDN-modem. See tähendab sellist modemit, mis oskab suhelda ISDN-liiniga
Selle programmiga on lihtne hallata rahaasju sest see sisaldab andmeanalüüsi tööriistu. OneNote 2010 on keskne koht, kus saab hõlpsalt korraldada olulist infot alates koosolekute protokollidest ja klienditeabest ning lõpetades koduse remondi eelarvega. Loodud dokumendid saab lihtsalt veebi üles laadida ja anda kolleegidega ühiskasutusse Windows Live SkyDrive'i abil. 1.3MS Office Professional 2010 Sisaldab: Word, Excel, Outlook, PowerPoint, OneNote, Publisher, Access programme. Microsoft Office Professional 2010 pakett on loodud ärialaseks kasutamiseks, sellel on mitmekesiste võimalustega tarkvara- ja tugiteenustepakett, mis hõlbustab ettevõtte juhtimist ja äritegevust. Lisaks on paketti lisatud Access ja Publisher. Publisher 2010 sisaldab malle millele on võimalik luua brosüüre, postkaarte või kujundada meelepärane visiitkaart. Täiustatud tüpograafiariistade ja valmiskujunduste abil on võimalik luua professionaalse
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused.................................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 2 Aj
kogudes on tihti kirjandust, mis ei ole mujal nii hõlpsalt saadaval. Kooli tarbeks kasutan ka erinevaid veebisõnaraamatuid (ÕS 2006, seletav sõnaraamat, eesti- inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti sõnaraamatud). Samuti kasutan ka raamatukogude e-kataloogi Ester, mille abil saab näha, kas ja millises raamatukogus leidub soovitud kirjandust ning näiteks laenutustähtaegu pikendada. Koolitöö tegemisel kasutan suhteliselt palju arvutit ja eelkõige kontoritarkvara programme. Kuigi mulle meeldib käsitsi konspekteerida, siis kõikvõimalikke kodutöid teen mina ja teevad mu eakaaslased arvuti abil. Interneti kaudu saab kätte ka palju operatiivset informatsiooni. Kasutan tihti veebikaarte, et orienteerumine läheks ladusamalt. Samuti on internetis üleval ühistranspordi sõidugraafikud, ilmateade, rääkimata kõikvõimalikust informatsioonist asutuste lahtiolekuaegade, telefoninumbrite jm taolise kohta.
Veebilehte omav ettevõte on kliendi jaoks alati leitav ning klienti huvitav informatsioon on tema jaoks alati kättesaadav. Levitada turundusinfot Infot on võimalik viia väga suure hulga inimesteni väga väikeste kulutustega. Parandada suhtlust partneritega Suhtluse saab viia täiesti automaatseks, liidestades omavahel ettevõtte ja partneri infosüsteemid. Paberivaba asjaajamine ning automaatiseeritud sõnumivahetus hoiab kokku kulusid ning muudab kliendi päringutele reageerimise väga kiireks ja veavabaks. E-turunduse peamised ohud ja probleemid E-turunduse ohud jagunevad kahte suurde rühma. Ühelt poolt tegurid, mis takistavad ettevõttet Interneti kasutamisega kohanemast ning teisalt tõkendid klientide poolel, mille tõttu ei soovita võrgus tegutseda. Ettevõtte probleemid Mõõdetavate kasude puudumine Ettevõtte ei näe tehtavate uue meediumi kasutusele võtmisest kasu äritegevuse paranemisele. Väikeste
pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge. Mõned võivad nakatada kõiki täidetavaid programme, kaasa arvatud .SYS, .OVL, .PRG ja .MNU failid. Koos programmi installeerimisega installeeritakse ka viirus · Süsteemi- või buudikirjeviirused. Need viirused nakatavad kõvaketta teatud piirkondades asuvaid täidetavaid programme. Nad haakuvad flopiketta DOS- buudisektori või kõvaketta Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma
7. Ignoreerimine (exclusion) korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest online mängudesse osalema või ei lisata oma ,,sõbra-listi" vms. (http://www.peremeedia.ee/public/NaruskovBakalaureusKyberkiusamine.doc) Kuidas ära tunda küberkiusamist? · Ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jne korduv saatmine · Isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist · Enese kellegi teisena eksponeerimine (murdes sisse tema elektroonilisse kirjakasti, vale nime alla esinemine, ebaõigete e-kirjade ja sõnumite saatmine) · Internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks · Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajad mitu (http://www.peremeedia.ee/?id=10653, 28.02.2010) Mida teha? · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks
interneti kui sellise arendamist. Sellel aastakümnel saatis NASA kosmosesse esimese palja silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO. Nii venelased, kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid. Neid erakordseid sündmusi on veel suur hulk, kuid nad kõik põhjustasid ühe ja sama vajaduse. Nimelt tekkis erakordselt suur vajadus informatsiooni kiireks edastamiseks. Erinevad arvutikasutajad See, milleks kasutab tavakasutaja ja milleks professionaalne arvutikasutaja internetti on ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks. Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks
Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist akkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline.
annaabi.ee 
