Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari keel Eellased alustasid rännet Doonau jõe äärde. Seda keelt rääkiv rahvas on soome-ugri kõige laiem. Keelt räägib 14 000 000 inimest. Permi keeled Eellased jäid paigale, hõimud nihkusid. Komi keel
keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami)
Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 13721375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste
Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid.
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni..
uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles ammuses idapoolses algkodus elanud algrahvas, kes kõneles üht enam-vähem ühtset algkeelt, rändas algkodust laiali ning aja jooksul tekkis uutes asupaikades algkeelest rida teatud määral erinevaid keeli, mis võisid edasise laialirände käigus omakorda veelgi hargneda. Rände väidetav põhisuund oli seejuures loomulikult idast läände. Mitmete teaduste uusimad uurimistulemused
Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest
keeles. • Valdav osa ühissõnu tähistab sugulussuhteid kehaosi ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste nimetusi. • Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks, nagu indoeurooplasele, vaid partneriks. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute
Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla. Kellele on määratud rippuda võllas see ei upu vees. Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti. Sumerite luuletused on säilinud väikeste katkenditena ja tihti ainult ka pealkirjadena. Sumeritelt pärineb ka teadaolevalt ka kõige vanem armastus luuletus, mis on pühendatud kuningas Susin ja kannab pealkirja ,,Armastus Laul". Sumerite hümnid on ülistuslaulud jumalatele. Eelkõige räägivad need inimese jõuetusest loodusjõudude suhtes. Hümnid ülistavad ka tänapäevalgi kehtivaid moraalinõudeid ning inimlikke väärtusi nagu ausus ja õigus ja headus jne.
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel
järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. 14
Ungari keelt räägib üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas. Ungari keel on üks Euroopa keeltest, mis ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid soomeugri keeleharru(Samamoodi ka handi ja mansi keel). Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid (täishäälikuühendid) Ei ole grammatilist sugu. Artikkel ja atribuut ei käändu. Sõnad on afiksite (liite) kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on verbiaegu. Kõige vanem Ungari kirjalik tekst on "Hauakõne", mis pärineb umbes aastast 1200. Kirjakeel hakkas tekkima 16.sajandil. Euroopas on Ungari keel emakeelsete kõnelejate poolest 14.kohal. Kiri Ungari keeles on kasutusel ladina kiri.
Väikseim keeleüksus, abstraktsioon. Allofoonid e. eri foneemide esindajad (foneem /i/ tähistab häälikut [i]). Minimaalpaarianalüüs. Minimaalpaar koosneb kahest sõnast, mis on eri tähendusega ja mis erinevad teineteisest vaid ühe hääliku võrra: pila-pala, muu-suu, kala-kana jt. Täiendav jaotumine e. komplementaarne distributsioon: kui kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad ühe ja sama foneemi esindajad e. allofoonid. Sel juhul on häälikute erinevus liiane e. redundantne. Näide täiendavast jaotumisest ja ühe ja sama foneemi allofoonidest: ja n. Vaba vaheldus: kui kaks häälikut esinevad ühes ja samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis. Erinevus ei ole distinktiivne ja häälikud on vabad variandid. Nt eesti keeles
Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto.
Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame ladina tähestikku- a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, s, z, z, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü. Kirjasüsteemi valimine on sageli poliitiline otsus, millel on vähe tegemist keele eripäraga( Venemaal kõneldavad soome- ugri keeled). Eesti kirjakeele arenemine algas 16. sajandil, õigekirjareeglid ei olnud siis veel järjekindlad, vana kirjaviisi arendas välja B. G. Forselius, see oli eesti esimene järjekindel eesti keele kirjaviis. Ta jättis ära saksa tähed aga veel ei kirjutatud häälduspäraselt. 17. sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkusi täpselt. Aastal 1739. ilmus Piibel, ning tänu sellele loodi alus ühtsele põhjaeestikeele põhinevale kirjakeelele
kohanimedes on teise silbi vokaal veel alles, nt Ardala, Hyrvelae, Kandalae, Kuckarus. Sisekadu on toimunud ka liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurretes, usutavasti omaette. 12. Uute häälikute teke eesti keelde. 1.1. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele (a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele: *numri > numbri, *kelri > keldri, murretes *kaenal > kaendla. Epenteesi teel tekkinud konsonandid on nn homorgaansed siirdehäälikud (sama moodustuskoht!), vrd mb, nd. (b) epenteetilised švaavokaalid, nt *(sepra > ) *sõpra > *sõpr > *sõber, *koorma > *koorm > koorem, *ansambl > ansambel; (c) samuti hiaatus (hääliku teke vokaalidevahelise silbipiiri kohale), nt *para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). 1.2
· keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika - häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus. Foneetikat huvitab näiteks see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid kaashäälikuid ja sulghäälikuid ja vokaale ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Häälikute moodustamine (artikulatsioon), akustika (heli), häälikute taju(psühholoogia). Fonoloogia - foneetikale lähedane teadus on fonoloogia. Fonoloogia uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid (väikseim keeleüksus) ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it kombineeruvad
[1; 2010, 03,06] Arheoloogiliste tõendite alusel jõudsid inimesed, kes varem elasid Oneega lõunakaldal ja Laadoga ümbruses, Põhja-Soomes Lapimaal olevale Utsjoele enne 8100 eKr. Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. [1; 2010, 03,06] 4 2. SAAMI KEELED 2.1. Saami keel kui rühm soome ugri keeli Saami keeled on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Ugri algkeelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aastat tagasi ja siirdusid kagu suunas teisel pool Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid
Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine) Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistilisi nähtusi mida võib jagada kahte rühma: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning ekstraverbaalne (keelevääline) kommunikatsioon e kehakeel. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente - häälikud, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev)
keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t.
võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t. Frikatiiv
Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit)
Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid. Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks.
K.-i on õnnestunud edukalt kasutada neis rakendustes, kus sihiks on konkreetse väljundinfo heliline väljastamine - audio-teabesüsteemid, nägemispuuetega inimeste ekraanilugejad jne. K. eeldab head helikaarti ja korralikku audiosüsteemi. Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded. 26. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju)- ehk häälikud. Artikulatoorne uurib kõneorganite tegevus kõneloome protsessis, akustiline uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi, pertseptiivne ehk tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise probleeme 27. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia, foneem, allofoon- fonoloogia ehk häälikute ühendid.
Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu.
Eesti keeles on kujunemas aspektipartikkel ära, mille lähtetähendus on kohatähendus "kusagilt ära, mujale". Aspekti väljendama sobib ära hästi hävimist ja lõppemist, seega kujuteldavalt vaateväljalt kadumist väljendavate verbidega (ära kaduma, ära surema, ära kaotama), kuid mitte tekkimist väljendavate verbidega. Kui grammatikaliseerub üksik sõnavorm, nagu partiklistuv imperatiivivorm (kuule, näe, vaata, oota), on peamiseks vorminähtuseks redutseerumine - hääldus lüheneb (kule, vat, ota), häälikuid võib kaduda (vaat, nää). Kaassõnakolmik kätte-käes-käest ei väljenda mitte üksnes inimese valduses, vaid ka mingite välisjõudude mõjualas olemist. Kaassõna tänu tähendus on üldistumas põhjuse tähenduseks, kaugenedes oma leksikaalsest allikast; sellega kaovad kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav.
Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada,
Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama. 3. Keelte morfoloogilised tüübid Morfoloogilised tehnikad on aglutinatsioon ja fusioon. · Analüütilised keeled laua peale (abisõnad)
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
