vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist. See linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Egiptlastel ei ole kombeks käia haual mälestamas, nende arvates läheb elu lihtsalt edasi. Sfinks Sfinks on lõvi keha ja inimese Tuntuim sfinksi kuju peaga mütoloogiline olend. on Chephreni sfinks, Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Samuti on kuulus Egiptuses tähistasid sfinkside sfinkside allee, mis skulptuurid valitsejat kulgeb Karnaki templist L või päikesejumalat, tavaliselt oli
George Bizet "Carmen" Regina Kaasik 11. a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi
pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse
Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased. Kombeks on ka pruudi juuste punumine patsi ning kaunistamine värviliste paeltega, mis on omakorda kaetud looriga. Viimasel päeval enne pulma on kombeks neiul riietuda ukraina traditsiooniliste riietesse. Lauldes ja jalutades mööda küla koos oma sõbrannatega peab pruut astuma igasse majja ning kutsuma kõiki oma pulmadele. Pulma päeval vara hommikust hakatakse pruuti riidesse panema ning ilusaks tegema. Ukraina rahva kombeks on kihlumine, mida tehakse kirikus
1.Minu nimi on Jekaterina Kudenko. Minu teema oli juubelipidustused. 2.Et teada saada missugused tavad on seotud selle peoga ja kuidas inimesed üldse juubelit tähistavad, viisin ma läbi väikese küsitluse. Ilmnes, et juubeli tähistamise organiseerimine sõltub põhiliselt perekonna tavadest, vanusest ja külaliste arvust. 3.Pidu korraldatakse kas kodus või suure juubeli puhul renditakse ruumid restoranis. 4.Kodus juubeli tähistamist on kombeks alustada sünnipäevalauluga. Levinud on ka sünnipäevakinkide tegemine ja küünalde puhumine sünnipäevatordilt. Õhtul kaetakse suur peolaud, kuhu lähedased ja tuttavad kogunevad juubilari õnnitlema. 5.Kui isiklikult ei ole võimalik juubilari õnnitleda, siis helistatakse või saadetakse õnnitluskaart. 6.50 aasta juubeli puhul paljud tööandjad kingivad oma töötajatele lilli, teevad mingi firmapoolse esemelise või rahalise kingituse
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone
ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet. Väldi, kui kahtled: Sa peaks vältima kehakeelt, mis võib olla mitmeti mõistetav, või tunduda kaasvestlejale ebaprofessionaalne. Näiteks on mõnel inimesel nalja tehes, kombeks silma pilgutada, see on väga ok sõprade seltskonnas, võõramas seltskonnas aga võib see olla tõlgendatav mitmeti. Silmside: Stabiilne ja pidev silmside on suur osa kommunikatsioonist. Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu: Paljudel inimestel on kombeks rääkides keskenduda kõrvalistele tegevustele või objektidele, nende väitel, aitab see neil vältida ärevus ja ebamugavustunnet. Kuid
- naine- lugema- kohus- austama- sõbrad- kasutama- tõsine- suudlema- võõras- lähedane- kohtumine- -- - vanus- idamaine- rumal- teistsugune- läänelik- igaüks- tundmatu- kombeks- kohal olija- oma- vana- üksteisele- Välja nägema- Ainult- Rääkima- samuti-o Suruma-- vanem-e Zestikuleerima- sellepärast- Teadma- tavaks- Meelde jätma- alati- Teretama- lihtsalt- kutsuma- tavaliselt-o embama- näiteks- vastama-- tingimata- pöörduma kellegi poole- millal- erinema- kuiv-
Kristlusel on küll suur mõjuvõim ka praegugi, kuid inimene ei ole enam kohustatud ainult ühte ja ainsat jumalat järgima. Asjata ei tohtind suhu võtta ka Jumala nime. Selle kohta ei tea ma ühtegi seadust, mis seda praegu keelaks. Piibel ütleb, et pühitsema peab nii hingamispäeva kui ka puhkepäeva. Praegu, kui minna hingedepäeval surnuaeda, leiab sealt suure küünaldemere, mis näitab, et see on inimeste jaoks nüüdki justkui seadus. Meil peres on kombeks panna isegi kodus kadunute auks küünal põlema ja sama tava on ka meie tutvusringkonnas. Siiski ei saa öelda, et see on seadus. Küll aga võib seda nimetada kombeks või siis armsaks viisiks austada surnuid. Puhkepäeva aga tähistatakse vähem. Siiani on küll kombeks olla pühapäeviti kodune, teha sauna ja puhata, kuid väga vähesel määral. See sõltub ju ikkagi inimeste töögraafikust. Viimased käsud ütlevad, et sa ei tohi himustada ligimese koda, abikaasat ega vara. Need
kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi seda vähem kasutasin, ei ole mina see, kes hakkab teisi sildistama, iga inimese enda asi kuidas käitub ja elab. Sõelumist on kombeks mul kasutatada oma väikese õega suheldes. Nagu juba ennem mainisin siis kasutan endaarust kõiki tõkeid enamvähem sama palju. Võib-olla teistest esile kerkivad natuke rohkem nõuandmine ja takka kiitmine. Ma ei ole eriti hea kuulaja. Ma kuulan aga ei kuule. Vähe on asju, mis minu arust on kuulamist väärt
Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombeks olnud on olnud. Aga eeskirjades on nii Me võime leida kompromissi öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat teinud ja väga rahul. aastat ma seda tööd olen teinud?
Kuid mis on need väärtused, mida võtan kaasa eluteele ja mis on see käitumismuster, mida kasutan? Meie peres on viis liiget, ning sellest tingituna on vajalik oma lähedasest hoolimine, tema aitamine. Meie peres on seda väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on andnud kindlustunde, et sa oled vajalik ja julguse enda eest seista ja saad vajadusel alati tuge ja abi kui seda vajad. Meie peres on palju traditsioone. Meie peres on kombeks koos õhtust süüa. See on aeg, kus saame rääkida, kuidas kellegi päev möödus, mida õppis, nägi või tegi. See on hea aeg suhtlemiseks. Seda tradistsiooni soovin kindlasti ka ise tulevikus järgida, sest nii kuuled ja märkad oma perekonnaliikmete muresid, rõõme ja oled osanik aktiivses perekonna toimismises. Meie perel on ka kombeks koos reisimas käia. See annab tunde, et perekonnas peitub tugevus ja väärtus, õpid arvestama teiste inimestega ja
T-A-C-G-C-T- A- C-C Met -- Ser -- Val -- Phe | | | | | | | | | A-U-G-C-G-A-U-G-G A-U-G-U-C-G-G-U-A-U-U-U | | | | | | | | | | | | Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A 1 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb
pare maks, tublimaks turvalisuse ja optimaalse Kasvatusprotsess on tee arengu eest juhendamiselt iseseisvusele Vanemate kasvatusülesanded 1. Esmaseks ülesandeks on lapse turvalisuse tagamine 2. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks ning pakkuma malle, mida järgida 3. Raskeim ülesanne on normide ja väärtuste esindamine; lapsele seaduste ja korra sisendamine Vanem teeb seda, mis tundub õige, kuid lastel on kombeks piire proovile panna Vanemate kasvatusülesanded Kasvatusülesanded Hea arendamise võtteid 4. Hädavajalikud on Lugege lapsele lapse ja kasvataja Kasutage vanasõnu, kõnekäände head suhted (usaldus) Mängige lapsega Ühine söömine Võimaldage käelist tegevust Aidake kaasa tolerantsusele Kasvatusstiilid
LINNAJUTT Poiss, kes sündis valesse linna Elas kord üks armastajapaar. Nad olid koos väga õnnelikud ja eluga rahul. Nagu noorpaaridele ikka kombeks unistasid ka nemad lastest ja õnnelikust pereelust. Ühel päeval jäigi naine lapseootele, muidugi olid mõlemad vanemad sillas. Esimene laps on ikkagi eriline. Noorpaar elas väikeses kolkakülas, kus väga midagi ei toimunud, seega otsustati suurlinna elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes
olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus. Esimesena ulatab oma visiitkaardi positsioonilt noorem. Võrdse positsiooniga isikute puhul ulatab oma kaardi esimesena vanuselt noorem. Kokkulepitud kohtumise korral on kombeks vahetada visiitkaarte kohtumise alguses, et vestluspartneritel oleks lihtsam teineteise poole pöörduda. Reeglid Juhuslike kohtumiste puhul (näiteks vastuvõttudel või konverentsidel), vahetatakse visiitkaarte siis, kui soovitakse tulevikus kontakte jätkata. Visiitkaartide vahetamiseks tuleb valida hetk, mil see ei häiri vestlust ja ei tundu partnerile pealetükkiv. Visiitkaarti pole kombeks vahetada või jaotada kohe pärast tutvumist. Visiitkaartide kasutamine
oodata daami ukse ees väljas. Kui juhtub, et daam jõuab ennem võib ta siseneda restorani üksinda ja teatada kelnerile, et leppis kokku kokkusaamise ning kelner saab ta viia tellitud laua juurde juhul kui laud oli tõepoolest ettetellitud. Vabamalt võib käituda kui mees kutsub teist meest siis võib oodata ka restorani sees. Jootraha andmine Rahvusvahelise kombe kohaselt on kombeks head teenust ja teenindamist ära märkida 10% jootrahaga. Mõnes restoranis lisatakse jootraha automaatselt arvele, sellisel juhul on märkus lisatud menüüsse eraldi jootraha pole vaja maksta. Kuidas end lauas üleval pidada Igasugused häälitsused (puhumine, matsutamine, lurin, nohin jne.) ei näita head kasvatust. Kombekas söömine on käratu, mõõdukas. Suhu ei võeta korraga liiga palju või liiga suuri tükke. Mälutakse kinnise suuga
juurde paadiga. LOODUS Hawaii saared moodustavad loode kagusuunalise saarteaheliku.Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16600 ruutkilomeetrit.Kagupoolsemad saared on nooremad.Hawaii saarestikus on viljakas muld ja soe kliima.Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207m kõrgune Mauna Kea.Hawaii 4 suuremat saart on: •Hawaii •Maui •O'ahu •Kauai HAWAII KOMBED • Kui Hawaiil minnakse külla,siis on kombeks võtta kaasa kas mingi magustoit või kingitus • Pulmades on kombeks voltida origamisi,see peaks tooma pikka ja õnneliku elu. • Hawaii elanikud usuvad üle 400000 jumala. • Hawaiil on rütmkas ja lõbus muusika. • Neil on väga palju traditsioone ja rituaale • Tavaliselt kui külalised lahkuvad antakse neile toitu kaasa. SAARED Hawaii Maui Maui saar on looduslikult kõige mitmekesisem.Mäed
halba • Tervitamine lugupidavalt • Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt • Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib kättpidi tervitamist. • Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea • Lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine • Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse • Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma
ülikond (sobib kanda ka heledat värvi ülikonda) või tume ülikond. Õhtuste ürituste puhul on kutsel tavaliselt märge tume ülikond(must, sinine või tumehall), smoking või frakk. MILLAL JA MILLEGA TOHIB KUTSEL MÄRGITUD RÕIVASTUST ASENDADA? Tumedat ülikonda ei saa asendada ühegi teise riietusega. Smokingit saab asendada tumeda ülikonnaga. MILLEGA EI TOHI KUTSEL MÄRGITUD RIIETUST ASENDADA? Tumedat ülikonda pole kombeks asendada heleda ülikonnaga, smokingi või frakiga. Heledat ülikonda pole kombeks asendada vaba aja rõivastusega. Päevast ülikonda pole kombeks asendada smokingi või frakiga. Rõivastumismärge naistele Naistele kutsetele rõivastussoovitusi ei märgita. Nad võivad valida kleidi, kostüümi, pükskostüümi, pluusi ja seeliku jne. Täispikka õhtukleiti nõuab vaid kutsel olev märge frakk. Ka siis, kui härra asendab fraki tumeda ülikonnaga. Kui pikka kleiti pole, sobib tulla ka
alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks tegid inimesed jüripäeval kukerpalli. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis ei tule neil seljavalu. Varahommikul pesid inimesed oma nägu kasemahla, allikavee või lumega. Inimesed arvasid, et kui varahommikul nende asjadega nägu
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või
Mina keskaegses linnas linnakodanikuna Linnakodanikuna puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit, rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab. Nimelt on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette sellid ja õpipoisid taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas. Rääkides minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus, või siis ka teiste kindlus.
Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Ennustamine, kada ajamine Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele. Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.
Kirjutamata seadus on ka keeld valetada ja seda on ka abielurikkumine. Tänapäeval on aktuaalne austada oma ema ja isa, kuid see sõltub pigem inimese haritusest ja kasvatusest. On inimesi, kes ei austa oma esivanemaid ja ei tunne ennast selle pärast isegi halvasti. Nad ei mõista, et nad midagi valesti teevad. Hingedepäeval minnakse surnuaeda, leiab sealt suure küünaldemere, mis näitab, et see on inimeste jaoks nüüdki justkui seadus. Samuti võib seda nimetada kombeks või siis armsaks viisiks austada surnuid .Mina tunnen, et minu vanemad on mulle väga tähtsad, sest nad on mind terve elu suunanud ja õpetanud. Arvan isegi, et ilma nendeta ei tuleks ma oma eluga toime. Piibli esimene ja tähtsaim käsk räägib ainult ühe jumala austamisest. Praegu see nii ei ole, sest ühiskond on palju vabam ja iga inimene võib ise otsustada, keda tema austab. Kristlusel on küll suur mõjuvõim ka praegugi, kuid inimene ei ole enam kohustatud ainult ühte ja ainsat
Vaeste linnaosas on tänavad ja hooned räämas, kõnniteed auklikud ning nälg ja kuriteod igapäevaseks probleemiks. Kodune elu Nii nagu mitteislamimaades, algab ka moslemite kodudes tööpäev toimekalt: tuleb lapsed toita, suuremad kooli saata ning pereisad peavad tööle jõudma. Kuigi moslemiperekondades on peaaegu alati peamiseks rahateenijaks mees, hakkab olukord tasapisi muutuma. Tavaliselt õhtustab pere koos ning pärast seda vaadatakse meelelahutuseks televiisorit, nagu see on kombeks mujal maailmaski. Nädalalõppudel ja pühadel naudivad moslemid erinevaid puhkuseviise spordist piknikeni, olenevalt aastaajast ja ilmast. Moslemi lapsepõlv Moslemi lapse esimest eluaastat tähistavad mitmed sündmused. Vastsündinule pannakse moslemi nimi. Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar
võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepärast ongi keeruline mõista teisi. Vanemate põlvkondade üks meelistegevusi tundub olevat nooremate õpetamine. Seda kõike muidugi heaga, aga tihti ei taha nooremad seda mõista. Tekib soov ise oma vigu teha ja kõik asjad järele proovida
Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus Neile on tähtis säilitada sotsiaalset harmooniat. Perekonnad hoiavad kokku Austatakse vanemaid ja võimukandjaid "ei" asemel ütlevad nad "võibolla" Oma pahameelt ei sobi avalikult väljendada kehakeel Teise inimese pead ei sobi puudutada Säilitage head rühti, lõtv kehahoiak jätab halva mulje Neil ei ole kombeks end zestidega väljendada ja nad ei saa neist aru Mehed ja naised ei näita omavahelist kiindumust Samast soost isikud võivad kõndida käsikäes märk sõprusest Ei sobi kellegi peale näpuga näidata Kingitused Külla minnes tuleks võtta kaasa väike kingitus Söögipoolist külakostiks viies võite solvata võõrustajat Kingitused tuleks pakkida Kingitusi ei avata kinkija juuresolekul
nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel aastal hallitama).Üks leib pandi hoiule ning anti karjalaskepäeval loomadele,et nad terved ja kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati odrajahust karaskit,sepikut .Võrumaal ka väikesi kakukesi ,Ida-Eestis nisu-,odra sõi kaerajahust pliine.Tänapäeval küpsetatakse nisujahust vastlakukkleid ,kusjuures retsepti kohaselt tuleb jahtunud kuklil pealt tükike koorikut lahti lõigata, lõikekoht vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta .
mochipallid Joogid Traditsioonilistest jookidest on kõige tähtsam tee. Kõige kvaliteetsem ja kallim on matcha pulbristatud roheline tee mida kasutatkse tee trseremoonial Alkohoolsetest jookidest on populaarseim sake e. riisivein. Juuakse nii külma kui kuumana Alkoholisisaldus 1020% Alkoholi juues on kombeks enda klaasi täitmise asemel taastäita lähimate lauanaabrite klaasid. Etikett ja nõud Serveerimisele, lauanõude, kaunistuste ja toidu värvide kokkusobimisele pööratakse suurt tähelepanu. Ümara kujuga toidud serveeritakse kandilistel nõudel ja kandilised ümmargustel.
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma
jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris
harivad põldu ning hoiavad pere üleval. Samal ajal on naised kodus ning tegelevad lastega ning toidu valmistamisega. Naised peavad olema 14.aastat vanad selleks, et abielluda. Paljud statistikad näitavad, et 15-19-aastastes 34% on juba abiellunud ning enamustel sünnib esimene laps enne 19. eluaastat. [3] Malagasside teatud hõimude traditsioonides on mitmeid tabusid. Näiteks, kui liikuda jala, siis naine ei tohi kunagi mehe ees kõndida. Naistel on kombeks kanda kergeid asju pealael ning raskeid seljas. Kui naine on kohal, peetakse naeruväärseks, et mees kannab asju. Meestel on kombeks tõsta toitu ja ka süüa sama lusikaga, samas naistel peab olema kaks eraldi lusikat: üks toidu tõstmiseks ja teine söömiseks. [4] 4 Malagassidest üldiselt Lõunas elav tüüpiline malagass on lameda näoga ja üldiselt aafriklase moodi. Oma olemuselt on nad ohjeldamatud ja taltsutamatud
kunstitegelane - igaüks meist valgustab maailma iga väikese või suure heateoga ja muudab selle paremaks. Juudi traditsiooni kohaselt õpetatakse last maast madalast nägema ja kuulma häid sõnumeid. Püütakse öelda koos temaga lauseid Torast ja hoolitsetakse, et ta kuuleks ainult puhtaid, häid kõnelusi. 2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine Judaismi järgi on naine kohe sünnist alates seotud J-malaga igavese liiduga ilma täiendavate tegevusteta. Sellepärast on kombeks, et pärast tütarlapse sündi toob isa ta esimesel võimalusel sünagoogi ja Tora lugemise ajal annab ta oma tütrele juudi nime. Lisaks on kombeks teha sel puhul Kidus Sabati-einel sünagoogis, et tänada J-malat tütre sünni eest. Kõige varasemast east alates on vanemad kohustatud oma lapsi kasvatama ja õpetama neile imelist traditsiooni käskude täitmisel ja Tora õppimisel. Kui laps kasvab, õpetatakse teda täitma käske. 3
et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga südametunnistusega inimese enne selle tegemist kõhklema. Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud. Näiteks alkoholi ja sigarette tohib ainult müüa alates 18 aastat vanale isikule. Narkootikumide omamine ja kasutamine on seadusevastane, nende levitamine veelgi suurem kuritegu. Sellised süüteod nagu varastamine ja röövimine on olnud läbi aegade karistatavad. Minevikus oli kombeks vargaid karistada käe maharaiumisega, siiski nii brutaalselt enamikes maades enam ei toimita. Kuigi vastavad keelud on olemas, arvavad mõned ikkagi heaks astuda neist piiranguist üle. Mis saaks, kui seadused üldse tühistada? Kujutage ette maailma ilma piirideta. Absoluutselt kõik oleks lubatud, riik vaataks kõigile tegudele läbi sõrmede. Kuritegevus lokkaks, varem keelatud, nüüd lubatud ained leviksid. Alkoholi kuritarvitataks pidevalt ning hakatakse tegema
tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused Laulatussõrmuse tava on pärit muistse Egiptuse raudsõrmusest. Moosese ajal kasutasid juudid kuldsõrmuseid, mis sümboliseerisid puhtust ja soojust. Ususti, et vasak nimetissõrm reguleerib inimese tundeid ja vasakust käest läheb armastuse soon otse südamesse. Sõrmuse panemine neljandasse sõrme sümboliseerib armastuse sidumist südamega. 860
Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kuna Kreeta ja Mükeene olid arenenud tsivilisatsioonid siis tunti seal ka kirja. Kreetalased ei võtnud kirja kellegilt üle, vaid olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja, mida tuntakse tänapäeval kui lineaarkiri A. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida nad rääkisid. Mükeene kultuuris, nagu juba kombeks oli, ei mõeldud ise kirja välja, vaid võeti see kreetalastelt üle ja kohendati endi jaoks tänapäeval tuntakse seda kui lineaarkiri B. Erinevalt lineaarkirjast A, on see tänapäeva teadlastele arusaadav. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid.
JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist. Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit "Lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb koheselt pärast meeleparandust.
mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi ei meeldi. Kahepalgelisus on seal tavaline. Vestlustes on nad lärmakad ja temperamentsed, kuid väga hea väljendusoskusega. Nad ei jäta kunagi oma lauseid pooleli, ei alusta oma lauset pidevalt uuesti ega mhm-hmh-ita lausete vahel, nagu põhjamaalastel kombeks on. Sobivateks jututeemadeks on- toit, kliima, jalgpall, mood, kunst, muusika, arhitektuur, naised jne. Vältida tuleks teemasid nagu- seksuaalvähemused, religioon ja sisepoliitika kritiseerimine. Võõras seltskonnas nad südant ei puista ega räägi eraelulistest asjadest. Samuti tuleks meelde jätta, et itaallastele ei saa ega tohi peale käia, sest kui midagi on võimalik saada, siis saadakse see kohe.
sunnib seda, või vanemad käsivad või hoopiski vend. Keegi ei tahtnud uskuda, et ta teeb seda omast vabast tahtest. Oma abikaasa Mustaphaga kohtus ta islami jutulehel. Varsti lendas Kätlin mehe juurde Kuveiti. Sekeldused lennujaamas ning abiellumisega. Pidi tõendama, et ta on kristlane, ning sai endale mosleminime Aisa Mohammadi naise nimi. Mehe perekonnanime aga Kätlin ei saanud, sest see ei ole kombeks. Naine ei saa abielludes endale uut perekonnanime. Kui Kuveidis tänava peal mees hakkab naisega juttu rääkima ning naine tunneb ennast ahistatuna, siis võib ta kaebusega politseisse pöörduda ning mees saab karistuseks rahatrahvi või vanglakaristuse. See on kohe seadusega nii määratud. Ka ühistranspordis on naistel eelisõigus. Kui naine bussi siseneb, siis peab kõige ees istuv mees talle koha loovutama ning minema bussi tagumisse ossa, muidu saab ta rahatrahvi.
• Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK • Jaanilaupäeval (jaanipäevale eelnev õhtu) tehakse lõke. • Puhastusrituaalina on kombeks lõkkest üle hüppamine. • Sõnajala õie otsimine • Tüdrukud korjavad 9 erinevat õit • Lõkkeplatsi juurde ehitati kiik
Pulmapidu Palju vanu kombeid segunes uute ja põhiliselt saksapärastega. Nii hakati pruudipärga maha mängima ja seejärel tanutama, kuni lõpuks tanutamine hoopis ära jäi. Pulmapidu hakkas ka sajandivahetuse paiku lühemkas muutuma. Suures osas sõltus see kindlasti ka noorpaari vanemate jõukusest ja positsioonist. Varasemate sügistalviste pulmade asemel hakkati pulmi sagedamini pidama ka suvel, sest siis oli mõnusam õuemurul trallida. Möödunud sajandi algul olid veel kombeks kahe otsaga pulmad sel juhul, kui pruut ja peigmees olid mõlemad talust pärit. Aga üha sagedasemaks muutusid ainult ühe otsaga pulmad, kas pruudi-või peigmehekodus. Pulmasõit Aja jooksul oli pulmasõit kaotanud osa oma pühadusest ja mõnigi komme polnud enam moes. Säilitades küll olulise rolli pidustuste reas, oli pulmasõit muutunud tormiliseks lõbustuseks. Kui ehk kirikusse sõideti veel rahulikult, siis sealt kojusõidul oli tegu juba
arvestada. Samas on tervitamine suuresti lihtustatud ning enamasti aksepteeritakse ka kättpidi tervitamist või peanoogutust (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisele järgneb üldjuhul tutvumine/tutvustamine, mis võib osutuda mõnikord ootamatult raskeks. Keda kellele esitleda? Millises järjekorras? Kuidas tutvustada? Ka siin on erinevate rahvaste ja kultuuride puhul erinevusi. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes kätt. Euroopa lõunapoolsematel rahvastel oli kombeks tervitada naisi põsesuudlusega. Tänaval tervitati noogutades, paljastades samal ajal pea. Peakate oli eriti tähtis Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar võeti austuse märgiks peast elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades. Suurima alandlikkuse tunnuseks peeti aga isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes ,,paremat jalga ette libistades" või ,,vasakut jalga taha libistades" või parema käe kinnast käest võttes ja sügavalt kummardades (Lukas & Tsatsua 2008)
Elu pärast surma Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Usuti, et surnutele tuleb järele tiibsaabastes Hermes, kes juhatab nad surnuteriiki läbi Acheroni, valude ja piinade jõe. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Hadese riik Surnute hingete teekond viis allilma Hadese riiki. Hades, Zeusi vend, oli surnute ja allilma jumal, kes valitses surnuteriiki koos oma ustava kolmepäise koera Kerberosega. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna „Hades“ päritolu
"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata.
Meie tänapäevases maailmas üha rohkem inimesi mõtleb sellest, kas on vaja lisada õppekavale usundiõpetus? Minu arvates see on väga isiklik teema, sellepärast iga inimene ise teeb valikut millesse usuda. Hakkan sellest, et kõik inimesed erinevad oma usuõpetuse poolest. Igal ühiskonnal on need inimesed, kes on kristliku-, katooliku-, või musulmaaniusuõpetusega. Siis tundides on alati lahkarvamused, milliseid on raske vältida. Igas peres on vaja, et oli kombeks avameelselt rääkida sel teemal. Linnas on alati olemas kirikuid ja teisi asutusi, kus võib saada osa religioonist. Kui inimest huvitab konkreetset usuõpetusest, siis tuleb ta ise sellest ära tunda. Teisest küljest, aga see on nii tähtis, et õpilased lapsest saadik teadsid usuõpetusest. Mõnedel tundidel me puutume selle teemaga kokku, aga väga kaugelt. Kokkuvõteks võin öelda, et usuõpe tunnid peavad olema igal perel. Pereliikmete ringis tuleb
Toomapäev 21. detsember on rahvakalendris TOOMAPÄEV - apostel Tooma surmapäev. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Paljud toomapäeva kombed olid seotud koristustöödega. Majapidamises tehti suurpuhastus ning praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku, nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Oli ka piirkondi, kus vanast luuast ja kaltsukotist tehti Toomas ning maeti maha. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul
Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust, Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta, pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast, nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu
noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või parema käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud
annaabi.ee 
